Pirita Majandusgümnaasium Kehaline kasvatus Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt...
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
Sportimise kasulikkus ja kahjulikkus Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Tänapäeval on enda tervise eest hoolitsemine materiaalsete huvide järel teisel kohal. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Spordi saab jaotada tervisespordiks ja võistlusspordiks. Tervisespordis ei ole oluline võitmine, tähtsal kohal on enda heaolu. Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi ma...
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal ...
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Introduction, Location Australia is a country between the Indian Ocean and the Pacific Ocean. It is the only country in the world that occupies an entire continent. The mainland covers an area of 7.7 million km² and it is about 3700 km from the most northern point to its most southern point and about 4000 km from east to west. There are also many different seas around Australia, like the Coral and the Tasman Seas in the west or the Timor and the Arafura Seas in the north, where the Indian and the Pacific Oceans meet. Because all seas and oceans near Australia are warm, surfing is a very popular hobby. Political subdivision Australia is divided into six states, which are: · New South Wales · Victoria · Queensland · South Australia · Western Australia · Tasmania New South Wales is the most populous state in Australia. Its capital is Sydney. Victoria is one of the most densely populated states in Australia. Its capit...
Guten Morgen. Ich heiße ....... Ich besuche das ........, die 11(elfte) A klasse und ich bin 17 Jahre alt. Das ist alles/ Das wäre alles für heute/für dieses Thema. - See on kõik tänaseks. Es gebe immer von mir das Beste. - Ma annan endast parima. Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das...
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendav...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid te...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
10 treeningmüüti! Maailm on täis illusioone ja eksiarvamusi. Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel. Miks peaksid nad siis treenima kergemini kui mehed? Naised peavad treenima palju intensiivsemalt kui mehed, et saavutada samu tulemusi, ning isegi see ei pruugi piisav olla. Testosterooni tase tõuseb raske jõutreeningu tagajärjel, mis tähendab seda, et naised peavad treenima suurte koormustega. Ehk siis magneesium, baas...
Ronaldinho Ronaldo de Assis Moreira (sündinud 21. märtsil 1980 Porto Alegres) on brasiilia jalgpallur, kes on tuntud ka Ronaldinho Gaúcho ja lihtsalt Ronaldinho nime all. Ronaldinho mängib praegu jalgpalliklubis FC Barcelona (Hispaania La Ligas) ja esindab rahvusvaheliselt Brasiilia jalgpallikoondist. Peale paljude saavutuse ja kiitusete on Ronaldinho võitnud FIFA Aasta mängija auhinna kahel järjestikusel aastal (2004, 2005), samuti Euroopa parima jalgpalluri auhinna (2005) ning FIFPro aasta mängija auhinna (2005). Ronaldinho on ise öelnud, et ta ei pea ennast maailma parimaks jalgpalluriks. Ronaldinho karjäär algas Porto Alegre´s, Grêmio noortemeeskonnas, peatreeneri Luiz Felipe Scolari käe all, kes hiljem juhendas Brasiilia meeskonda FIFA 2002 aasta maailmameistrivõistluse triumfil. Tema esimene etteaste täiskasvanute seas toimus 1998. aastal Libertadores Cup´il, ja tema väravalöömis oskus avastati ...
Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega in...
Aus mäng spordis ja elus Aus mäng on olümpia- ja üldse spordiideaal, mis hõlmab ausust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ja kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Nii on minu arvates ja elus, et inimesed peaksid olema oma pere, tuttavate ja sõprade vastu ausad ning austama end ümbritsevat. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Kõigil peaks olema võrdne võimalus võita. Nii on ka elus, inimese ausus hakkab peale perekonnast ja teda ümbritsevatest inimestest. Elu hakkab peale nullist ning kõik läheb nii nagu ise oled oma elu elanud, nagu ka spordis on elus kõigil võrdsed võimalused n.ö. elus läbi lüüa. Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe on on öelnud ,,Sport ei ole võitlus läbi võistluse, läbi küünarnukkide, sport on tegelikult võistlus läbi ausa mängu". Nagu ütleb ka vanasõna ,,...
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...
Miks mulle meeldib sporti teha Miks mulle meeldib teha sporti?!See on hea küsimus,sest ma pole kunagi sellepeale mõelnud.Sport on väga tervislik ja kasulik tegevus.Minuarvates peaks tegema iga inimene sporti,kui tal vähegi tervis lubab.Minul kahjuks tervis peaaegu üldse ei luba sporti teha.Sport arendab su lihaseid ja füüsilisi võimeid.Näiteks üks spordiala mis mulle väga meelt mööda,kuid ta ei ole kuidagi tervist edendav on tugitooli sport,vahel istume sõpradega kellegi pool ja vaatame telekast auto sporti või siis jalg või korvpalli.See on väga mõnus,sest siis saab veeta aega sõprade seltsis.Pärast seda lähme tavaliselt autoga sõitma(see on ka sport ikkagi) me rallime mööda kruusateid ja hängime niisama külavahel ringi BMW-ga.Ma usun,et hea seltskond on palju tervist edendav kui joosta päevast-päeva.Tuleb pidevalt liikuda ja mitte koju istuma jääda,nii püsid ka noore ja värskena.K...
,, Tänapäeva tippspordi probleemi: Majanduse mõju spordile" Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Sport ja ühiskond Tartu Ülikool Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus 2 1. Sport ja reklaam 3 2. Kohtunike äraostmine 5 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal 8 2 Sissejuhatus Sport on ühiskonna osa , mida keskkond milles ta eksisteerib mõjutab. Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ni...
Spordis ei ole lihtsaid võite Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada. Sportlase elus on treenimise ajal kriitilisi perioode, mille ajal saadav kasu on tavaliselt suurem. On hämmastav tõdeda, et üks sportlane, kellel on kindel soov võita, võib teha nii tohutult t...
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid ...
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu j...
TENNIS Katriin Mering 11B ABOUT Between two players (singles) Between two teams of two players each (doubles) Racket Send the ball through the opponent's racket side Ball diameter is 6.35cm to 6.67cm and weighs 57-59 grams Court length is 23.77m and a width is 8.23m for singlegame and 10.97m for doublegame. Racket can't be longer than 81.28cm or greater than 31.75cm. Adult racket weighs 300-325 grams. 15, 30, 40 and the fourth point bring victory The player (or couple) who wins six games, wins set HISTORY Originated in France in the 12th century Patented by major Walter Clopton Wingfield Program of the Olympic tennis was the from 1896 to 1924 thank you for listening! Mainor Business School 20.12.10
Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ....................................
Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduse...
Spordi funktsioonid Tervistav- Informatiivne Võistlus- - Humanistlik taastav prognostiline funktsioon Funktsioon funktsioon funktsioon Prognostiline Inimese Sotsialiseeriv fun.- fun.- Lülitab noore Normatiivne tervise kaitse luuakse ja inimese uuritakse inimese fun-Sportlase ...
, , / , ,
Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................................2 Sidepataljoni ajalugu........................................................................................................3 Sümbolid..........................................................................................................................5 Vapp.............................................................................................................................5 Lipp..............................................................................................................................5 Väljaõppetegevus väeosas............................................................................................... 6 Sportimine ja vaba ...
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
- : : 301 230 ² : - 60 . : : , , , - : 0,44 ² : 61 ² : 821 : 28 119 . - : , , , , , , , 25 % -- -- :
AEROOBIKA SISUKORD: Aeroobika mitut moodi. LOW IMPACT aeroobika HI IMPACT aeroobika COMBO aeroobika BODY aeroobika STEP -aeroobika HIP-HOP/ FUNKY VESI-aeroobika SPINNING STRECHING SHAPING Aeroobika mitut moodi Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobikatund algab umbes 10 minutit kestva soojendusosaga, mille eesmärgiks on valmistada organism ette eelseisvaks füüsiliseks tegevuseks (tempo 120- 132 lööki/ min.). Lõpeb kergete staatiliste venitusharjutustega. Sellele järgneb aeroobne osa, mille käigus erinevate liikumissarjade kordamisega tõstetakse südame löögisagedust. Edasi järgneb lihastreening (tempo 120- 130 l/ min.), kus jõuharjutusi kasutades antakse koormust kõikidele põhilisematele lihasgruppidele. Tund lõppeb venitusharjutustega, mille eesmärgiks on taastada normaalne pulsisagedus ning kokk...
Virve Kiisa. Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved, 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud. Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa. Neil oli tädi Liine, kes neid hoi...
DOPING Ilmselt on kõigile vähegi avaliku elu ja spordiga kursis olevatele inimestele teada, mida kujutab endast doping ja miks seda üldse kasutatakse. Olenemata dopingu halvast mainest ja paljudest vahelejäämistest, kasutavad siiski mitmed sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutam...
Saalijalgpall Nimi "futsal" tuleb portugali keelsetest sõnadest Futebol de Salao ja tähendab saalijalgpalli. See on ainuke sisejalgpalli vorm, mida aktsepteerib ka FIFA. Futsalit kutsutakse jalgpalli väike-vennaks, kuid tipptasemel on tegemist hoopis erinevate mängudega. Tänaseks on futsalist saanud ülipopulaarne mäng, mida tõestab ainuüksi see, et nt Itaalias on üle 4 miljoni futsali harrastaja. Samas jalgpalli harrastajaid on Itaalias umbes miljon! Futsalist on välja kasvanud sellised mängijad nagu Ronaldo, Ronaldinho, Pele jt. Jalgpallist palju väiksem väljak arendab mängijates tehnilisi oskusi, kiiret reageerimist ja vilgast mängusilma. Tegemist on väga hea meeskonnamänguga, kus tänu väikesele koosseisule saavad kõik mehed pidevalt mängus aktiivselt osaleda. Kuna futsalit mängitakse põhiliselt saalis, on mängutingimused alati head - olgu väljas nii raju kui tahes. Eesti mängijate jaoks on futs...
Tervislikud eluviisid. Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel mää...
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Su...
Saalijalgpall ehk futsal Tanel Säde Sissejuhatus Erinevus jalgpallist Ajalugu Futsal Eestis Varustus Parimad mängijad Tanel Säde 2 Kirjeldus, erinevus tavajalgpallist Väiksem väljak, mängitakse siseruumis Nimetus tuleb Portugali keelest: Futebol de salão Brasiilias väga populaarne 5 mängijat, piiramatu vahetuste arv Kasutatakse väiksemat palli Tanel Säde 3 Tanel Säde 4 Futsali ajalugu 1930 alustati tegevust Mäng levis kiirelt South American Futsal Confederation (1956) Tanel Säde 5 Futsal Eestis Rahvusvaheline koondis 2008 FIFA edetabelis 92. kohal Tanel Säde 6 Eesti futsal Aasta Turniir Toimumiskoht Koht 2008 Baltic Cup Läti III 2010 Baltic Cup Läti ...
Sepak takraw Introduction Sepak takraw or kick volleyball, is a sport native to Southeast Asia. Sepak takraw differs from the similar sport of volleyball in its use of a rattan ball and only allowing players to use their feet, knee, chest and head to touch the ball. History The game was first played in the 15th century‘s Malacca Sultanate. Sepak takraw spread to Indonesia from nearby Malacca as early as 16th century. From there the Malay people spread across archipelago and introduced the game in Sulawesi. There the game developed further and became Buginese traditional game which is called "Raga”. Some men playing "Raga" encircling within a group, the ball is passed from one to another and the man who kicked the ball highest is the winner. The modern version of sepak takraw began taking shape in Thailand during the early 1740s. In 1829 the Siam...
H Ö D Ü N Ü U V D O Ü M L C S T G F I K D F R L R P N K Ü F F H N K I Y F L Õ E E B S Q Z X P I M K T A E K E D E I V M A E J L E P E S E G T O K P S N P O V G M E A K S A S R A Õ E Ü H L N E D S T A A E L E I T H U A M A E U A P N I B I D K S R G I S L M E M S T S A L I A K E N E A G L E S A N M A K V L A R E G O G I E O D U M S I P B D R I...
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
Miks mulle meeldib sporti teha. Sporti meeldi mulle teha küll, aga mitte väga palju päevas ja järjepidevalt. Sport meeldib mulle ,sest siis saab liikuda, mitte päevad läbi istuda tundides ja siseruumides. Mulle meeldib rohkem sporti teha koos sõpradega või kellegi sugulastega. Koos on lõbusam ja tahe ka suurem sporti teha. Sportida meeldib mulle nii väljas kui ka kuskil siseruumides. Kahjuks jääb mul spordi tegemiseks väga vähe aega, kuna rohkem aega kulub mul õppimisele, kodutöödele ja muudele tegevustele. Liikuda tuleks piisavalt palju, et ei tekkiks ka vähe liikudes ülekaalulisust. Vähene liikumine võib viia ka mõningateni haigusteni. Samas ei tohiks aga üle oma võimete sporti teha, näiteks joostes väga pikka aega võib hiljem ka halb hakata. Kuid väljas mõistlikus koguses sporti teha on siiski tervisele kasulikum minu arvates. Mina teen sporti vabal ajal suhteliselt vähe, aga koolis kehalise tundides teen...
Naisekandmine Naisekandmine on spordiala, kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja. Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust. Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis. Kandja ehk mees võib lisavarustusena omada ainult selgatoetavat vööd. Samas peavad mõlemad osapooled omama elukindlustust. Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela). Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud reeglid panevad korraldajad ise paika. ...
Ich bin Sportfan. Meine größten Idole sind Michael Schumacher und Andrus Veerpalu. Ich und meine Familie, wir lieben alle Sport . Wir lieben Sport machen, wir lieben Sport beim Zuschauen aus dem Fernsehen, und wir lesen in Zeitschriften Sport. Wir haben immer ferngesehen, wenn einige estnische Skifahrer oder Läufer an einem gewissen Wettbewerb teilnehmen. Aber wir lieben auch Renn-un Auto-Sport. Im Winter haben wir auch Eis-Rennen. Es ist cool, weil auf dem Eis eigene Treiber-Lizenz nicht notwengig ist. Es ist ein guter Weg zu lernen, wie man fährt. Meine Mutter und mein Stiefvater lieben auch Ski zu fahren. Ich mag Schneeballschlacht. Und wir alle lieben Snowboarden. Im Sommer mag ich mit Fahrrad fahren. Und ich liebe Schwimmen. Ich bin im Wasser seit April, und ich beende Schwimme n Ende September. Andere in meiner Familie spielen Tennis. Ich spiele auch Fußball mit einigen meinen Freunden und manchmal ein bisschen Volleyball oder B...
Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
