SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistik...
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral...
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega...
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. ...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on te...
1. Sotsioloogia test 1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isik...
REFERAAT Artikli autorid: Genevieve Bouchard, Yvan Lussier, Stephane Sabourin Artikli pealkiri: Personality and Marital Adjustment: Utility of the Five-Factor Model of Personality (Isiksus ja abieluline kohanemine: isiksuse viie faktori mudeli praktilisus) Ajakirja nimi: Journal of Marriage and Family Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonana...
Sotsioloogia referaat Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähe...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei o...
Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Väärtused muutusid siis kui muutusid laste rollid, näiteks põllumajanduslikus USAs oli laste roll kasvada suureks, et aidata oma vanemaid põllul, puudus emotsionaalne side, kui laps suri tuli tema asemele kohu uus. Haridusele suurt rõhku ei pööratud. Industraal USAs aga kasvas hariduse tähtsus ja laste väärtus vanemate silmis kasvas. Igat üksikut last hakati rohkem väärtustama, igat last hakati vaatama individuaalselt ja emotsiooniga ning see tõi kaasa võiksemad pered ja sündimuse. Perekondades muutus laste väärtus, peres tekkis suurem ühtekuuluvus. Laste poolt pakutav väärtus on emotsionaalne, laps pakub armastust, naeru, rahulolu, kuid mitte raha. Laste harimine vähendas ka lõhet klasside vahel kuna kõik lapsed õppisid koos. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pak...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
Juhend filmianalüüsi koostamiseks Sütevaka Humanitaargümnaasium Juhendaja: Liina Käär Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna. Filmianalüüs koostamiseks: 1. Moodustage grupp 2-3 liikmega 2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid – „Intouchables“, „Süü on tähtedel“, „Klass“ 3. Registreerige enda grupp– [email protected] 4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest: a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis ka...
UNIT 4 What is Reproduction? · Viewing reproduction through a Sociological lens poses complex probLems: 1. Nature vs Culture 2. Agency vs Structure 3. Private vs Public How does Reproduction become political? · Structures constrain, Agency resists · Danger of romanticising opposition for `oppositional positions' cannot develop independent of dominant social positions. Racialised Mothers' from Slavery to Immigration "Welfare Mother" is suffused with ideologies of `race', class and gender. It implicates and blames the poor for their poverty. "Welfare Mother" or "Welfare Queen" becomes the public face of `failed mothering' by poor women. Dominant worldview that blames individuals for their failings, particularly if these are financial However, where there is structure there is agency and resistance Ginsburg: Colen: II Contested reproduction · The idea of the body as a machine firmly established the male body as the prototype of this ...
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaals...
Sotsioloogia referaat A.V. Perevozny, University management, Mass higher education: origination and challenges of organization, 2011, 1. . 28-33. http://ecsocman.hse.ru/data/2011/07/27/1267425588/2011-1-4.pdf Massiline kõrgharidus: organisatsiooni algatamine ja probleemid Artikkel seletab probleemist, mis on seotud massilise kõrgharidusega. Üks kõrghariduse joontest on massilisus. See, et haridus on kergesti kättesaadav on muidugi väga positiivne olemus kõikide jaoks, samuti see on ka väga mitmekessiline. Samas see tõstab eriala pädevust, muudab töötajate taseme ja nõrgendab sotsiaalse diferentseerumise. Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne kõrgharidus oli ühiskonnas pigem eliiti jaoks. Kuid see on ainult väike osa, mis iseloomustab ülikoolide kvaliteetse hariduse. Luua häid tingimusi, et arendada ülikoole lühikese aja jooksul on võimatu, ses...
Sotsioloogia põhimõisted Sotsiaalseks tegevuseks nimetatakse sellist tegevust, mille eesmärk on muuta inimese käitumist, hoiakuid või ka indiviidide ning koosluste püüdlusi. Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises nä...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonn...
Kuidas sotsioloogia mind mõjutab? Essee aines sotsioloogia Saamaks teada, kuidas sotsioloogia mind mõjutab, tuleb esmalt otsida vastust küsimusele ,,Mis on sotsioloogia?" Esimesena tulevad pähe sotsioloogid Saar ja Poll ning nende poolt pidevalt läbiviidavad uuringud, millest enam huvi pakkuvad ja samas ka ärritavamad on minu jaoks kindlasti need, mis jälgivad erakondadele jagatavat toetust. Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uur...
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel
Sotsiaalteadused: 1. Sotsiloogia 2. Psühholoogia 3. Majandusteadus 4. Politoloogia 5. Õigusteadus 6. Ajalooteadus 7. Inimgeograafia 8. Keeleteadus 9. Jpt Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslust Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmus...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teis...
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
1.Эмоциональное предвосхищение игра перестает быть основным Соподчинение мотивов/ Появляются деятельности начинается: содержанием жизни мотивы-ограничители/ Оценка своего В раннем детстве/ В дошкольном возрасте/ 15.Кривляние, искуственная натянутость поступка с этической стороны/ Все ответы В младшем школьном возрасте /Все ответы поведения 7-ми летнего ребенка- Это: верны верны Издержки воспитания/ Кризисные 28.Ребенок в гневе кричит, хаотично 2. Самосознание как самооценка является проявления/ Желание привлечь к себе двигается, бросается на диван, ломает центральным новообразованием: внимание игрушку.Поведение характерно для: Младенчества/ Раннего возраста/ 16. Человек, как социальное существо Младенч...
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
