Looduslikud puhastusvahendid Puhastusvahendite letid on kauplustes pikad ja kirjud, sest oma vahend on igale pinnale – klaasipesuvahend, pliidipuhastusvahend, WC-poti puhastusvahend, põrandapesuvahend, kraanikausi ja vanni puhastusvahend, roostevabast terasest pindade puhastusvahend, nõudepesuvahend, vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne. Üks vedelik rõõmsavärvilisem kui teine. Üks vedelik või kreem uhkema lõhnaga kui teine – ookeanibriis, jõuline kevad, sidrun, mänd, lavendel... Iga puhastusvahend maksab 1-10 eurot ning kui see kõik kokku arvutada, saab üsna suure summa. Paljulubavate müügiargumentidega vahendite kõrval on aga üks, mis suudab asendada neid kõiki ja seda oluliselt odavamalt – see on sooda. Allpool loetletud kasutusvõimalustest näeb, et soodat võib kodu koristades kasutada peaaegu kõikjal. Sooda hävitab seeni ja baktereid, eemaldab rasva, plekid ja u...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 3 Saamine.........................................................................................................4 Kasutusalad...................................................................................................5 Füüsikalised omadused.................................................................................6 Keemilised omadused...................................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriu...
Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel temperatuuril, kuni see muutub vedelaks · Kaltsineeritud sooda on puudritaoline valge materjal, mida kasutatakse liiva sulamispunkti alandamiseks · Seejärel lisatakse lubjakivi, et muuta segu tugevamaks Skeem · Liiv (räniliiv) + Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) + Lubjakivi (kalts...
Jaapani keel Jaapani keel (jaapani keeles ??? (nihongo [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest ja see kuulub maailma 11 enim kõneldud keele hulka kuigi seda räägitakse ainult ühes väikses saareriigis. 99% jaapani keelt kõnelevatest inimestest elab Jaapanis. Ei ole suudetud tõestada selle sugulust ühegi teise keelega välja arvatud Nansei saartest lõuna pool kõneltavatega. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hiraganat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keel...
(Kooli nimi) Autotehniku eriala II kursus (Sinu nimi) KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja (Juhendaja nimi) (Linn) 2011 Sissejuhatus Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel .Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli...
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaal...
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Klaas Referaat Tallinn 2006 Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Kui tehakse harilikku pudeliklaasi, pannakse liiv potti, lisatakse soodat ja kriiti ning asetatakse erilisse ahju. Pott peab olema tulekindlast savist, s. o. niisugusest, mis ei sula suurest kuumusest. Kõik kolm ainet - liiv, sooda ja kriit - keevad kuumutamisel kokku. Lõpuks saadakse sulanud klaas, vedel kui vesi. Kuid klaas on ainult pealtnäha veega sarnane. Jahtudes käitub ta hoopis teisiti kui vesi. Kui vett jahutada, jääb ta vedelaks, kuni temperatuur langeb 0 kraadini. Kui kraadiklaas näitab miinuskraade, vesi külmub ja muutub kõvaks jääks. Hoopis teisiti toimub vedela, sulanud klaasiga. Jahtudes tiheneb ta väga pikkamisi. 1200 kraadi juures sarnaneb ta siirupiga, 100...
Laboratoorse töö protokoll Anorgaaniliste ainete põhiklassid Tallinna 32. Keskkool 10B klass Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas era...
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsit...
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel...
Roheline maailm klaasi taaskasutus Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naa...
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
1. Teoreetilised alused Soodalahuse kaustifitseerimisel töödeldakse soodalahust(Na2CO3) lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende kontsentratsioonid lahuses ja nende kontsentrats...
1. Aineklasside määramine 2. Hapete nimetused ja valemid 3. Hapete omadused: reageerimine metallidega, oksiididega, alustega, sooladega. 4. Aluste nimetused ja valemid 5. Aluste omadused: reageerimine oksiididega, alustega, sooladega. 6. Soolade nimetused ja valemid 7. Soolade omadused: reageerimine metallidega, alustega. 8. Molaarmassi arvutamine. 9. Ülesanded( protsent, mass, saagikus) 10. Metallide füüsikalised omadused. 11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg- hõbevalge, kergesti sulav. Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. K...
Iisaku Gümnaasium Andreas Nagel 7.klass Klaas referaat Juhendaja : Aili Reiman Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan.........................................................................................................................................3 Tektiidid...........................................................................................................................................4 Fulguriit.....................
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi...
Kristall. Vahendid: kuum vesi, sool/sooda, värv, lusikas, anum, kaas ja niit. Kirjeldus: Kõik vahendid panin valmis ning esimesene ma keetsin 200ml vett. Järgmisena panin vette ainet ja tegin küllastunud lahuse. Kui see kõik valmis sai, kinnitasin niidi kaane külge. Ja edasi, panin ma selle purgi külma kohta näiteks külmkappi. Kadri Lepiku 7k 29.11.11 Pildistasin ka mõned fotod kristalli kohta ...
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?......................
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervis...
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tek...
KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kirik...
Loo Keskkool KLAAS Keemia referatiivne töö Koostaja: klass Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Klaas …………………………………………………………………………………4 1.1 Klaasi saamine……………………………………………………………………4 1.2 Klaasi kasutamine………………………………………………………………...5 1.3 Klaasi tüübid……………………………………………………………………..6 2. Kokkuvõte……………………………………………………………………………8 3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevases elus. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Iga inimene teab mis ...
Looduslik Indikaator Kati Eliisabet Peterson Punane kapsas Töö Käik Võtsin punase kapsa. Panin blenderisse keedetud vett ja lisasin punase kapsa lehti. Võtsin kohvi filtri ja lasin saadud büreel sellest läbi imbuda. Võtsin mitu klaasi, kuhu valasin saadud punase kapsa ekstrakti. Töö käik Siis hakkasin valama klaasidesse destilleerimata vett, erinevaid aineid: äädikat, sidruni mahla, küpsetuspulbrit, sooda lahust, aknapuhastusvedelik mullivett, ku, destileeritud vett, seepi jne Kasutatud kirjandus http://simpleicon.com/wp-content/uploa ds/ smile.png https://www.youtube.com/watch?v= I18K2upEHLc https://www.youtube.com/watch?v=T- OxyB9dsJ0 http://cdn.instructables.com/FIT/XY5A/ HU0GNALX/ FITXY5AHU0GNALX.LARGE.jpg http://www.webinnate.co.uk/science/ima
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
TOIDU NIMETUS: MUSTIKA PLAADIKOOK portsjoni kaal g 150g valmistatavaid portsjoneid kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto 1 Jogurt 2% (mustika) kg 0.020 0.02 0.200 2 Või kg 0.020 0.02 0.200 3 Suhkur kg 0.026 0.0255 0.255 4 Jahu kg 0.048 0.048 0.480 5 Sooda 6 Vanillisuhkur PEALE 7 Musikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 8 Vaarikad (külmut.) ...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................
Plekkide eemaldamine tekstiilmaterjalidelt. Tekstiilid ümbritsevad meid kõikjal. Rõivad ja sisustustekstiilid muudavad meie elu külmas kliimas võimalikuks. Tekstiilid on kaunid ja kasutuskõlblikud ainult siis, kui neid on hästi hooldatud. Tekstiilide väljanägemine, omadused ja hooldustingimused tulenevad kangaste erinevast kiulisest koostisest ja riide valmistamise tehnoloogiast. Hooldusviisi järgi võib tekstiile jaotada: - pestavad (pesu, voodipesu, õhukesed rõivad) - keemiliselt puhastatavad (mantlid, joped, ülikonnad jne) Sageli võib eset nii pesta kui ka keemiliselt puhastada. Hoolduse kohta saab teavet hoolduslipikult. Plekid jagunevad kolme rühma: - rasvased plekid - rasv, õli, või, margariin, tehnilised õlid, higiplekid jne - proteiiniplekid - piim, veri, uriin, okse jne - kombineeritud plekid - pastapliiats, huulepulk, rasvakriit, šokolaad, kingakreem jne On vaja meelde jätta, et värske...
Koogid ja tordid 1. Charlote tort 1 kg.rullbiskviiti 2 pk.vahukoort 2 spl.zelatiini ½ kl.vedelikku(kompotivedelikku) Õuna,apelsini,ploomi jne...tükke Rullbiskviit lõigata ratasteks ja laduda kaussi ümberringi (mööda kausikülge) ja kausi põhja samuti, vahukoor valmis vahustada ja zelatiin lahustada vedelikus(lasta seista umbes pool tundi ja siis sulatada kuumutades seda kuumaveekausis, sealjuures segada) Lahustunud zelatiin segada vahukoorega, kogusaeg segades. Ka puuviljatükid segada sinna hulka. Saadud segu valada kaussi, kuhu olime ladunud ümberringi ja kausi põhja rullbiskviiditükid, ka keskele võib lisada võimalusel mõne rullbiskviidiratta. Siis panna külma seisma ja kui on tort tarretunud, kallata kausist välja ja kaunistada. 2.Banaanitort 100 g.võid 150 g.suhkrut 4 muna 150 g.jahu 1 tl.küps.pulbrit ...
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuv...
LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)...
Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi...
Pesemisvahen did Koostaja: Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest Seebid on kõrgemate karboksüülhapetega soolad Nad on pindaktiivsed ained Ei sobi pesemiseks karedas vees Kuidas seepi saadakse ? Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide reageerimisel naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised pesemisvahendid On paremad, sest: ·Saab pesta nii hapelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas ·Saab pesta karedas vees ja merevees ·Ei vaja kõrget ...
SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiini...
Keskkonnasõbralik koristamine Enne, kui minna säästvate koristusviiside juurde, tasub rääkida, mis on koristamine tavamõistes. Me koristame selleks, et saada erinevad pinnad elamises puhtamaks. Puhas kodu on silmale hea vaadata. Koristatakse ka tervislikumas keskkonnas elamise eesmärgil. Ideaalis võiks säravpuhta kodu saamine olla ka lihtne ja tulemus võiks hästi lõhnata.Mida me siis tervislikuma ja puhtama elu nimel tavaolukorras teeme? Me kasutame üsna sageli vahendeid, mis on ohtlikud nahale sattudes, sisse hingates ja mille aurud ärritavad silmi. Tervislikuma kodu nimel me ostame kalli raha eest poest kokku mürgimärgiga kangeid tooteid. Me peame koristusvahendeid hoidma võimalikult kaugel laste käeulatusest ja nende vahendite keskkonnamõju on sageli lõpuni uurimata. Teada on, et väga paljude koristusvahendite jääke ei suudeta veepuhastusjaamades joogiveest eemaldada. Terviseohtlike vahenditega puhtaks saadud kodu lõhnab kas kemika...
Erinevatest materjalidest jalanõude hooldamine Kena on poest uusi asju osta, aga kuna rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab, siis on mõistlik asju hästi hoida, et nad kestaksid ja laste puhul järgmisel kasutajal ka midagi kanda oleks. Olenemata, millisest materjalist jalatsi me soetasime, vajab see kindlasti hooldust. Hästi ja õigesti hooldatud jalats võib olla meile kasuks veel aastaid. Peamised jalatsite hoolduses tehtavad vead on näiteks jalatsi kuivatamine soojusallika lähedal. See võib põhjustada naha pragunemise. Samuti jalatsite hoidmine niiskuses. Kolm peamist etappi jalatsi hoolduses: puhastus, kuivatus, konditsioneerimine. Erinevatest materjalidest jalanõusid peab erinevalt hooldama: 1. Valida hooldusvahend vastavalt materjalile. 2. Hoida jalatseid kuivas, hästiventileeritud kohas. 3. Mitte mingil juhul ei tohi kuivatada jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades - radiaatorite ...
Nõmme Erakool Loovtöö Hõbeda puhastamise meetodid Autor: Joosep Ra Kruusmägi Juhendaja: Kerstin Tõkman 2018 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ........................3 Puhastus fooliumi ja soodaga...............................................................................4 Puhastus Seebi- ja kartuliveega............................................................................6 Puhastus Coca- Colaga........................................................................................... 7 Puhastus hambapastaga.............................................................................. .........8 Puhastus spetsiaalse vahendiga...........................................................................9 Kokkuvõte.......................................
Keemia igapäevaelus ja tööstuses Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH )...
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokee...
Piparkoogid Siirup Suhkrut- 800 g Vett- 250 g Tainas Alma Eesti võid - 300 g Õli- 2-3 sl Mett- 3 sl Alma hapukoort- 250 g Muna- 3 tk Soola- 1/4 tl Soodat- 2 tl Sidrunhapet- 1 tl Jahu- 1,5 - 2 kg Piparkoogimaitseainet 1 pakk Valmistamine Kõigepealt valmista siirup, mis on piparkoogitaigna kõige olulisem osa. Pane pott tulele, vala sinna 200 g suhkrut ja lase sellel sulada. Tee seda pliidi keskmisel kuumusel, siis ei kõrbe suhkur ära. Kui suhkur on juba tasapisi sulama hakanud, sega pidevalt puidust lusikaga. Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt ...
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallid...
KÜPSETUSVORMIDE MATERJALID, NÕUDED MATERJALIDELE, PUHASTUS JA HOOLDUS. Kädi Eiso Ingrit Perk KO15-KE Küpsetusvorme on väga mitmesuguseid. Neid võib liigitada kuju, materjali ja kasutusotstarbe järgi. Kõikidest materjalidest/esemetest, mille me asetame toiduga kokkupuutesse, kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit: toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus Ohutuse tagamine Käitlejalon kohustus tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide selline lõpptarbijani jõudmine, nagu selle tootja on seda ette näinud Küpsetusvormide materjalid : keraamikast klaasist paberist, kartongist metallist (al...
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepide...
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab.Saadjärve juures. Kalevipoeg sai kuningaks kuna tal oli kõige k...
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-tri...
a) Nimetus Naatriumhüdroksiid. b) Rahvapärane nimetus Seebikivi, vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda) c) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstu...
KESKONNAKAITSE Keskkonnakaitse Tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse eesmärk on elukeskkonna säilitamine. Keskkonnakaitse laiem tähendus Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: Looduskaitse Maastikukaitse ja hoolduse Keskkonnakaitse (kitsamas tähenduses) Loodusvarade säästliku kasutamise Keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhas...
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest ...
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
