Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...................................................................................................................10 George N...
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus o...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2. Nimeta kaks Rootsi pikimat jõge: Klara jõgi koos Göta jõega, Dala V. Soome taimkate 1. Paikneb valdavalt okasmetsa vööndis, põhjaosa jääb tundra vööndisse 2. 30% moodustavad sood VI. Rootsi loodusvarad Nimeta kaks Rootsi lood...
Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust. Gertrud Vardja 10H enne sama pärast *kultuur *Kuna Eestis käisid regulaarselt *mitmed kirjalikud *kirikute ja kloostrite ehitamine- (haridus, kir- Skandinaavia, Ojamaa ja Vene allikad põhiliselt gootistiilis. jandus, kaupmehed, siis polnud võimatu siin *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. ...
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest ...
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem o...
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kum...
aViikingid (päritolu, tegevus) Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, taani, norra) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. 11. sajand (aastad 700 1050). Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja ...
Tsellulloosi- ja paberitööstus Eestis Pikaajaline paberi- ja tselluloositootmise traditsioon, mis ulatub 1644. aastani. Nõukogude perioodil toimus vaid väga aeglane tehnoloogiline areng, mille tulemusena tselluloositööstused kaotasid rahvusvahelise konkurentsivõime, nad olid väga keskkonda reostavad ja kui 1990. aastate algul kadus endine Nõukogude Liidu turg kaasnes sellega Eesti tselluloosi ja paberitööstuse väga kiire kahanemine. Praktiliselt kogu Eestis toodetav tselluloos ja suur osa paberist toodetaksegi Kehras. Vaatamata Eesti paberitööstuse taandarengule andis see sektor 2001. aastal 2,1% kogu Eesti tööstussektori poolt loodud lisandväärtusest. Samal ajal on lisandväärtus ühe töötaja kohta tselluloosi- ja paberitööstuses kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kogu paberitööstuse ja kahe suurima ettevõtte areng on olnud kiiresti kasvav. Toodangu müük on suurenenud 2002. aastal võrreldes 1999. aastaga enam kui kaks ...
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
(Kool) Norra Referaat Koostas: Juhendaas: (aasta) Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus.........................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Majandus.....................................................................................................................................7 Kokkuv...
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne os...
Karl Limbak MS Word Tekstitöötlus 01:14:5632 KEEMIA MATEMAATIKA I. Lihtained nende koostises erinevad ainult Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, ühe elemendi aatomid. Näit Au, S, O2, Na2. m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest...
Geograafia/Arvutiõpetus 7. A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja Bhutani, India ja Pakistani Panamat, Ecuadori, Colombiat, Liechtenstein, Saksamaa ja Põhja-Soome territooriumil Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Prantsusmaa läänes, Itaalia ja Argentinat Monaco lõunas Kirjeldus Madalaim loodusvöönd on Noor mäestik, palju teg...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus........................................................................................................
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus...
Referaat Mütoloogia Rannu Keskkool 8 kl. Hardi Sanin 2007 Mis on mütoloogia? Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud u...
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
EUROOPA POLIITILINE KAART EUROOPA LOODUSKAART http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühe...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merep...
EUROOPA PÄEVA VIKTORIIN KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Mias on Euroopa? - Euroopa on maailma jagu ja looduslik- kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaare taolise lääneosa. 2.Mis on euroopa pikim jõgi ning kuhu see voolab? - Volga jõgi, mis voolab Kaspia merre. 3. Miks on fennnoskandia eriline? - Kuna see on euroopa kõige järvederohkem paik. 4.Mis riigi nimi baski keeles on Espainiako Erresuma? - Hispaania 5. Millised neist riikidest kuuluvad euroopa liitu? Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004? Eesti, Läti, Leedu, P...
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma ka...
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad ...
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Kes olid viikingid loojad või hävitajad? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaota...
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
Rootsi Kuningriik Andrea Engelbrecht 9.a Rootsi lipp Rootsi vapp Rootsi Asukoht Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rann...
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...
Rootsi referaat Sisukord Sisukord Sissejuhatus Üldandmed § Rahvastik § Majandus § Loodustik § Kliima § Loodusvarad § Taimestik § Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (r...
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeu...
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
Tallinna Teeninduskool 021PK Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueak...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kahevälja...
Rootsi Keiu Lindeburg 2015 Teemad: 1. Taastuvenergia/Hüdroenergia 2. Energiaallikad 3. Elektrijaamad 4. Maavarad 5. Masinatööstusharud/Kergetööstus 6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast. Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks...
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nä...
Soome oranz-mäestikud kollane-tasandikud Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
