Salme Reek näitleja Salme Reek sündis mardipäeval, 10. novembril 1907. aastal Pärnus, Julia (neiupõlvenimega Erberg) ja Juhan Reegi perre esimese lapsena. Kui Salme sündis, oli tema ema kahekümne ühe ja isa kahekümne viie aastane. Mõlemad vanemad olid pärit vaestest lasterikastest peredest. Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fan...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIALTÖÖTAJA AMETIJUHENDID Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla puhul po...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Kalevipoeg Esimene lugu Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis ...
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
Kalevipoeg 1.lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on ...
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu a...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20) PUN...
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem. Kui esimeses, kümnekonna meetrit pikas viikingilaevas leiti paar aastat tagasi seitsme sõjamehe surnukehad, siis tänavuses, vähemalt 17 meetrit pikas laevas olid minimaalselt 36 sõjamehe maised jäänused. «Ma olen oma elus juhtinud üle saja ekspeditsiooni, kuid selle aasta Salme oli n...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm "Arvutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades ar...
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida...
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda.Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks,teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks.Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles ...
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
Allmaailmas käis Sarvik-Taadiga võitlemas ja päästis 3 põrgupiigat. Seal oli: * Rauatuba – poiste töötuba * Vasetuba – tütarlaste töötuba * Hõbedane tuba – Sarvik-Taadi igapäevane tuba * Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. L...
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli em...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
Sisukokkuvõte Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti k...
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Le...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Lollus on alandav, mitte tarkus - lk7 Lollus on tugevam, kui tarkus - lk142 Sööge leiba, mitte ussikuningaid, ja leppige oma mageda eluga. - lk301 1. lk5 - Kutsus ussisõnadega põdra omale söögiks kuid pakkus hoopis vett talle, Manivaldi matused, Põhja Konn, Meeme annab punase kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, ...
Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleen...
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nend...
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel k...
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4 2 2 ...
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik k...
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Sa...
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
KALEVIPOEG Eno Raud Raamat algab seigaga Taara tammemetsa ääres, kus laius Kalevite kodu. Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ...
Mehhiko köök Salme Ojap Söögikombed Toitude söömisesse suhtutakse Mehhikos austusega Põhisöömaaeg on argipäeval hilisõhtul Põhisöömaajas on 4 käiku: Supp Eelroob Põhiroog Järelroog Populaarsemad toiduained Piimatooted Puuviljad Liha Mereannid Teravilja tooted Magustoidud Maitsestamine Populaarsemad toidud Taco Tortilla Totopod Kasutatud materjalid: http://www.missionfoods.com/cookbook/img/images_recipe_detail_large/10008_chicke http://cdn.sheknows.com/articles/Tacos.jpg http://toidutare.ee/toidust/rahvusk%C3%B6%C3%B6gid/mehhiko/D8F3 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvus
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, eneseki...
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais-...
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivi...
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise tigedalt urisedes taevasõidupileti rahast, kuid preester lükkas põlastusega käe eemale ja käskis hoolitseda koolnu laiba eest ning läks majast välja. Kogu situatsioo...
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille järjest rohkemad inimesed ära unustavad ning üheks suureks põhjuseks oli soov külla elama kolida, et sarnaneda kõikide teistega. Jutustus algab ajas kui Leemet on veel väike poisike ning metsas on veel piisaval inimesi, kes oskavad ussisõnu ja räägivad, et külla elama ...
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
