Kool Klass/Eriala Eesnimi Perekonnanimi BRASIILIA Referaat Linn 2009 Sisukord Brasiilia riik..........................................................................................3 Majandus.........................................................................................4 Kultuur.............................................................................................6 Inimesed..........................................................................................7 Keel ja kehakeel..............................................................................8 Raha................................................................................................9 Söök................................................................................................10 Jook................
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
Lydia Koidula Referaat Õpilane: Juhendaja: 2011 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus L.Koidula elulugu Teosed, looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb Lydia Koidula elu, tema teoseid ja loomingut, mida iga eestlane teab ja armastab. L.Koidula elulugu Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnusaksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus ta töötas isa abilisena. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aas...
Andra Lepper 11B mis olid rahvusliku liikumise eeldused ja tulemused Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni jõudis see läbi balti-saksa mõisnike, kes omakorda jäljendasid oma kodumaal toimuvat. Eesti ajaloos räägime rahvuslikust liikumisest 19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel(vallaseadus 1866) Üheks rahvusliku liikumise eelduseks võib nimetada võimalust osta talud päriseks. Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja la...
Eesti ala Vene riigi koosseisus 17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli...
Elanike arv: 742,5 miljonit (2013) Piirkond: 10 180 000 km 56 riiki kuulub alale 28 on liidus RO liigituse jrgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Phja-, Lne-, Ida- ja Luna-Euroopa. Kesk-Euroopa RO liigituses puudub. Euroopa tsivilisatsiooni tunnused tnapeval: isikuvabadus inimeste vrdsus igusemistmisel (vrdiguslikus) eraomand turumajandus rahva suvernsus demokraatia usk inimmistusesse Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Kpros, Leedu, Luksemburg, Lti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tehhi, Ungari. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu snade kohaselt "Euroopa henduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" 2014. aastal valimiste jrel on Euroopa Parlamendil 751 liiget. Euroopa Parla...
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud nin...
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väg...
Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel. Rein Veidemanni ustav kaaslane läbi elu on olnud raamat. Tavalistest juturaamatutest jäi talle peagi väheks, siis hakkas ta õppima tarkade raamatute järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama. Rein Viedemann on Underi ja Tugla...
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Pa...
Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused 19. sajandil tärkas kogu maailmas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Sellest ei jäänud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisu kuuluv Eesti. 1840. aastal maad tabanud vapustused (rahutused, väljarändamine, usuvahetus) ning kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud sundisid rahvast oma olemuse üle sügavamalt juurdlema. Selle vaimus tegi eesti rahvas palju koostööd, kuid igal mündil on kaks poolt ning ei puudunud ka erimeelsused. Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus, sest kooli rajamise idee ühendas erinevaid rahvuslasi ja kaasas tavainimesi. Saadi kogemus ühise eesmä...
SOOME Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Helsingi Üldpindala: 338 000 km² Rahvaarv: 5,3 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: soome , rootsi Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 6% elanikkonnast on rootsikeelne, sest seitse sajandit oli Soome Rootsi riigi koosseisus (12. sajandist aastani 1809). Soome sai iseseisvaks Venemaa 1917. aasta revolutsiooni järel. Sellest ajast...
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet...
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalit...
POOLA Asukoht kaardil. Poola Vabariik on riik Kesk Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, ranna joone pikkus 524 km. Üldandmed. · Pealinn : Varssavi · Pindala : 312 685 km2 · Rahvaarv : 38 230 000 · Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² · Riigikeel : poola keel · Rahaühik : zlott (PLN) · Isesiesvumine : 11. november 1918 Praegused riigipead. President Lech Aleksander Kaczyski Peaminister Donald Tusk Poola vaatmis- väärvused. Tatra mäed. · Poola on kuulus oma suusatamis ja matkamisvõimaluste poolest, eriti pakuvad neid Tatra mäed. · Tatra mäe kõrgus maapinnast on 2655 m ja merepinnast 2499 m. · Tatra mäed on ühtlasi kõrgeim ti...
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann Karl August Herman kirjutas esimese eestikeelse normeeriva grammatika, mille mõju eei kirjakeele kujunemisele on ...
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
Arina Podobed 164745TABB Kodutöö aines Enesejuhtimine (HHP0020) Arina Podobed 164745TABB MINU EESMÄRGID Nr. Minu eesmärgid Olulisus,tähtsu Edasilükkamatus ehk Summa s minu jaoks kui kiire selle asjaga on 1 Ülikoolieluga kohaneda 10 8 18 2 Teha kõik tööd õigeks ajaks 10 6 16 3 Kaalust alla võtta (5 kg) 10 10 20 4 Õppida uut keelt (saksa 4 2 6 keel) 5 Rohkem lugeda 7 5 12 enesearendamiseks 6 Rohkem aega veeta venna 4 3 7 perega 7 Leppida oma noormehega ...
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik A...
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikuns...
Kadrioru Saksa Gümnaasium KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüd...
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased. Se...
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija. Kuna tema ema eelistas talle ta vanemat õde, ertshertsog Maria Christinat, oli Marie Antoinette tihtipeale hooletusse jäätud. Ta ise kirjeldas oma suhteid emaga kui aukartusel põhinevat hirmu. Seesugune hooletus, ning ka fakt, et põhiline keel Austria õukonnas oli prantsuse, mitte saksa keel, jättis ...
Kuressaare Gümnaasium 9A AUDREY HEPBURN Koostaja: Hanna-Liis Mitt Juhendaja: Anne Mets 2013 SISUKORD Sissejuhatus Lk. 3 Elulugu Lk. 4-5 Pildid Lk. 6-7 Kokkuvõte Lk. 8 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Audrey Hepburnist. Ma valisin just tema sellepärast, et ta on mulle alati tundunud huvitava inimesena ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Räägin natuke, kuidas ta elas sõja-aastail ja milline oli tema unistus. Pärast seda käsitlen, kuidas ta alustas oma karjääri, mis ametiga ta tegeles ja natuke ka tema isiklikust perest. Kõige tähtsam on see, et sain teada, mis oli Audrey põhieesmärk ja mis ta tahtis saavutada oma elus. ~2~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-ho...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu................................................
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...
· Disko - hakkas levima 1970. a.-te · Massideni tõi disko film `'Saturday algul. Night Fever'' · Algselt mõeldi selle all souli ja gospeli silutumat vormi mustade muusikute esituses. · Paari aasta pärast sai ka valgete lemmikuks. · 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. · Diskomuusika euroopa keskuseks kujunes Saksamaa. · Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. · Diskomuusikal on palju · Diskot loetakse eri harusid: funk disco, · popmuusika stiilidest rock disco, coutnry disco kõige paindlikumaks jm. kohalike traditsioonide puhul. · Erinevate maade diskomuusikad võivad pakkuda täiesti erinevaid kõlamaastikke. · Basstrumm ja basskitarr · Diskomuusik...
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavas...
Eesti ajalooline ülevaade Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele ligikaudu 10 000 aasta eest. Vanim väljakaevatud asula pärineb umbes aastast 7500 eKr, see asus Lääne- Eestis. Sel ajal oli Eestimaa kaetud metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vast...
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maa...
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING va...
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning lad...
1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad...
Austria Üldandmed · Austria Vabariik (Rebublik Österreich) · Pindala:83,870 km² · Rahvaarv:8,192,880 (2006) · Rahvastiku tihedus:97 inimest/km2 · Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 7...
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
