Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

" s stev areng" - 10847 õppematerjali

2
doc

Inimene. Organismi ülesehitus.

Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. *Neotee...

Bioloogia - Keskkool
62 allalaadimist
4
doc

Spordivigastused - Traumad

Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümp...

Sport/kehaline kasvatus - Keskkool
101 allalaadimist
2
docx

Baltisaksa roll eestlaste ajaloos

-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid enda...

Ajalugu - Keskkool
59 allalaadimist
1
doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. K...

Ajalugu - Keskkool
99 allalaadimist
2
pdf

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

viljastumine; 2. embrüogenees ­ loote areng; 3. postembrüogenees ­ lootejärgne areng; partenogenees ­ viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu...

Bioloogia - Keskkool
94 allalaadimist
13
pdf

Toitumine vol.1

Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vaja...

Bioloogia - Keskkool
41 allalaadimist
12
doc

Euroopa liit

KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA" Politseikolledz Politseieriala Vjatseslav Satalov PK080 PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses Tallinn 2008 SISUKORD KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA"..........................................................................1 Politseikolledz........................................................................................................................1 Politseieriala..........................................................................................................................1 Vjatseslav Satalov.................................................................................................................1 PK080...

Avalik haldus - Sisekaitseakadeemia
72 allalaadimist
2
doc

Kui NSV Liit ei oleks lagunenud

NSV Liit oli kahtlemata võimas ühendus, mis omas maailmas väga suurt kohta. Halb oli aga see, et paljud liiduriigid ei olnud seal vabatahtlikult, vaid vastupidi, sunniviisiliselt. Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism, ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud? Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism. See oli ajutine...

Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
3
doc

Töötlev tööstus

Vanad, uued ja uusimad tööstusharud · Vanad harud (metallurgia, toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus jt) o Tehnoloogia täiustumine ammendunud o Nõudmine vähenenud o Kooperatsioon ei ole levinud o Tehaste paigutus sõltub toorainest o Odava tööjõu vajadus o Langusregioonid · Uued harud (autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate ja kunstkiu tootmine jt) o Toodangumaht suur o Tootmine jõudmas tehnoloogilise täiuseni, turg küllastumas o Kooperatsioon o Liiderfirmad juhivad tootmisprotsessi o Rahvusvahelised ettevõtted o Karm konkurents · Uusimad harud (tuuma- ja kosmosetehnika, arvuti-, ravimi-, kosmeetika tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused...

Geograafia - Keskkool
183 allalaadimist
6
doc

Minu sotsiaalsed identiteedid

Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutaj...

Juhtimine - Tallinna Tehnikaülikool
133 allalaadimist
13
doc

Ajaloo konspekt

Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa...

Ajalugu - Keskkool
86 allalaadimist
5
docx

Evolutsiooni teooria kujunemine.

16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng ,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate...

Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist
2
doc

Taimeriik

allergeen ­ allergiat tekitav aine 2. allergia ­ ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon ­ kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine lagunemise...

Bioloogia - Keskkool
34 allalaadimist
12
doc

Plii referaat

klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihil 3...

Keemia - Keskkool
67 allalaadimist
9
doc

Viljandi

Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, T...

Turism - Kutsekool
38 allalaadimist
10
docx

Augustin Louis Cauchy

Pärast laiaulatuslikku avardumist ja avastamisvabadust saabus tõestuselt suurema ranguse nõudmise aeg. Midagi taolist võib märgata ka tänapäeval. Oleks aga ennatlik püüda ennustada, missugune saab matemaatika olema järgmisel sajandil. Umbes 200 aastat tagasi aimas ainult Gauss, millise kuju matemaatika peatselt omandab. Nagu Newtongi oli ta aga liiga tagasihoidlik, et oma mõtteid Lagrange'ile, Laplace'ile ja Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist arengut XIX sajandil ;...

Matemaatika - Keskkool
8 allalaadimist
17
doc

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...

Puidukaubandus - Eesti Maaülikool
43 allalaadimist
9
doc

Ülikoolid keskajal - refraat

Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng . Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s...

Ajalugu - Keskkool
131 allalaadimist
1
doc

Eesti majandus

SAJ ALGUSES PROBLEEMID MUUDATUSED · Palgaline tööjõud · Uus tehnika ja uued põllukultuurid · Piimakari · Linnad kasvasid kiiresti · Maapuudus (lihtrahvas ei · Erinevad tehased, vabrikud (suurettevõtted) saanud maad jurde osta) · Arenes kaubandus, eriti sisekaubandus (kasvas ka ostujõud) · Tööjõud tuli sisse · Raudteede ehitamine -> suurenes inimeste liikumine -> suhtlemine aktiivsemaks -> [hiskonna · Tooraine tuli sisse (militaarse kultuuriline areng (ideed ja arvamused) tööstuse arenemine) (Raudteedega kerge piima edasi transportida) · Talusid osteti palju...

Ajalugu - Keskkool
44 allalaadimist
5
rtf

Renessanss, humanism

RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.­16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus ­ isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal ­ antiikkirjandus on suures osas säili...

Kirjandus - Keskkool
61 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun