Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, t...
Rudolf Tobias Elulugu · Sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. · Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. · Ka hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kop...
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse ,,hüppelauaks". Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteose...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetami...
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 - 1. jaanuar 1894) oli saksa füüsik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of by building an apparatus to produce and detect or waves. Ta oli esimene rahuldavalt näidata olemasolu elektromagnetiliste lainete poolt hoone seadmed toota ja avastada VHF või UHF raadio lained. Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav Ferdinand Hertz, was a barrister and later a senator. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. His mother was the former Anna Elisabeth Pfefferkorn. Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja san...
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "J...
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904....
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav...
Rudolf Tobias 29. mail 1873.a. sündis Käinas orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja, muusikaprofessor ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes k...
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse k...
Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. Tobiase eesmärgiks oli reformida vaimulikku muusikat ja kirjutada "Kalevipoja"...
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus ...
RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppide...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhe...
Rudolf Tobias Sündis 1873. a. Hiiumaal ja suri 1918. a. Berliinis. Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 t...
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerul...
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
Aleksander Läte (1806-1948) oli helilooja ja pedagoog, esimene eestlasest proffessionaalne muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. ...
Muusika Rudolf Tobias Oli kujutatud 50mne kroonisel rahatähel. Ta oli 9 aastane, kui kirjutas oma esimesed heliteosed. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes hakkas muusikat kirjutama sümfooniaorkestrile. Enne teda kirjutati pigem koorilaule. Nagu romantismile omane oli ka Tobiasele oluline rahvuslikkus muusikas. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes oli helilooja haridusega. ( Teised olid viljelejad – ns tegelesid sellega ) 35-aastaselt läks Rudolf Lääne-Euroopasse, hiljem Saksamaale kuna sel ajal oli Eestis heliloojatel väike tasu. 10 aastat hiljem sai ta kopsupõletiku ja suri. Tobias maeti Berliini, kuid hiljem toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber tema sünnipaika Kullamaale. Jean Sibelius Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes ta õigusteaduskonnast välja ning läks õppima hoopiski Helsinki konsenvatooriumisse muusikat. Jean käis ka õppimas Austrias...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Isa käe all sai Rudolf Tobias ka oma esim...
Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes ...
RUDOLF TOBIAS (1833-1918) Lapsepõlv ja Peterburi periood Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tah...
Rudolf Tobias 140. sünniaastapäeva kontsert Mina käisin vaatamas Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses kell 14.45 vaatamas Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva kontserdid. Kontserdi üldteemaks oli tutvustada inimestele, millega tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti. Rudolf Tobiase ,,C-molli" kandis ette Diana Liiv klaveril ja klassikalist kvartetti kandsid ette neli meest H. Traksmann, A. Haasmaa, L. Karin kandsid nad ette seda kolmel viiulil ja tsellol. Esimene osa kvartetist oli klassikaline, teine osa oli arkaadia ja kolmas ja neljas osa olid ka klassikalised. Minule meeldis väga klaveripala, mida mängis Diana Liiv. See oli selline, mida ma varem ei olnud kuulnudki, tava...
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo ...
TSÜTOLOOGIA (raku ehitus ja talitlus) Tähtsad teadlased rakuteooria kujunemises: a) Robert Hook– Leiutas 17. sajandi keskpaigus valgusmikroskoobi. b) Matthias Schleiden– Uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja tegi 1838. aastal avastuse, et kõik taimed on rakulise ehitusega. c) Theodor Schwann– Uuris loomakudesid ja tegi 1839. aastal avastuse, et kõik loomad on rakulise ehitusega. Samuti sõnastas ta rakuteooria ühe põhiseisukoha, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega (Tänapäeval võime üldistavalt väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega). d) Rudolf Virchow– Sõnastas 1858. aastal ühe rakuteooria põhiseisukoha: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. e) Karl Ernst von Baer– Avastas 1826. aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Seega peetakse teda loomade embrüoloogia rajajaks. f) Hans Janssen ja Zacharias Janssen– ehitas...
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an. Nachdem sie auch ihren Hut aufgesetzt hatte, machte sie sich auf den Weg zur Arbeit. 40. aufmachen machte auf hatte aufgemacht zumachen machte zu hatte zugemac...
VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele ka...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu tööta...
Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja v...
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tun...
"Elu ja armastus" Anton Hansen Tammsaare Anton Hansen Tammsaare 30. jaanuar 1878 (Albu vald) 1. märts 1940 (Tallinn) Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Romaan ,,Elu ja armastus" ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. ,,Elu ja armastus" Irma Vainu Teose peategelane Saamas 19. aasta vanuseks. Oli pärit maalt, kes läks linna tööd otsima. Hea tunnistusega Otsustusvõimetu Kergesti mõjutatav Kõrvaltegelased Kalmu Eedi Irmasse lootusetult armunud, oli Irma nim...
ENN VETEMAA "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool" Komöödia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Näidend algab proloogiga, kus Anne-Mai (hüüdnimega Püha Susanna) ja Rudolf üritavad teha muumiat. Nende ettevõtmise katkestab ootamatult sisse tormanud miilitsakursant, kes süüdistab neid mõrvas ja laiba rüvetamises. Veel teatab kursant, et ta on seda maja juba kaua valvanud ja tähele pannud, et öösiti seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad. Edasi algab esimene vaatus. Rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit. Anne-Mai (enam vähem sama vana kui Rudolf) nimetab ennast lihtsaks nõukogude leseks (näidendi jooksul räägib ta väga palju oma endisest abikaasast Leopoldist) ja kunstihuviliseks, kes külastab maestro Vesi...
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes visk...
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli ko...
Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" a...
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
1924. aasta riigipöörde katse Eestis Tallinn 2008 1. detsembri riigipöördekatse oli 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodus...
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
,,Joonase lähetamine" Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades (1904-1908) kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tartus elades tutvus Tobias ka kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegelastega, kelle püüdlused Eesti kultuuri Euroopasse viimisel olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet põhiliselt vaid kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd seostas ta seda ka Eesti rahva vaimsete püüdluste ja eesmärkidega. Nii olid Tobias...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
