II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliit...
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates ...
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ...
Arutlus Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmas kahe maailmasõja vahel? Kristen Niilop Selles arutluses ma räägin millist rolli mängis ülemaailmne majanduskriis kahe maailmasõja vahel, miks see üldse puhkes ja kuidas sealt väljuti. USA-st sai 1920. aastatel maailmamajandusejuhtriik. Nad olid ainukesed, kes said Esimese maailmasõja järel mingisugust majanduslikku kasu, sest nad andsid välja palju laene ja muutus eurooplaste võlausaldajaks. Peale Esimest maailmasõda arenes USA majandus kõige kiiremini. Rahva seas tekitas see palju usku, et on saabunud majandusliku õitsengu ajastu, ning et see kestab igavesti. Kahjuks see aga nii ei olnud. Rikastele kuulusid peaaegu kaks kolmandikku kogu elanikkonna tuludest ja vaesed olid sunnitud laene võtma, et saada normaalselt elada. Tänu sellele tabas USA majandus võimas tagasilöök. 1929. aasta oktoobris algas...
10.klassi tööjuhend jõgedest. Raigo 1. Ava lehekülg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee- keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.). c) kiirustades ehitati ning spetsialistide nõu ei võetud kuulda. Koosta antud teema kohta 2 küsimust, mis tunduvad sulle kõige olulisemad ja ka vasta nendele. 1.kus kohas õnnetus täpsemalt juhtus? Loode-Rumeenias Maramure...
Ajaloo 20. Sajandi tähtsamad isikud A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene fü...
Arutlus! Ülemaailmne majanduskriis algas 1929. aastal ja lõppes 1933. aastal. Majanduskriis tabas enamus Euroopa riike ning Austraalia, Aafrika ja Aasia said samamoodi tunda kriisi pisaraid. Majanduskriis ei tekkinud lihtsalt, selle põhjuseks olid, maailmamajanduse kohanematus (e. Esimesest maailmasõjast oli jäänud palju lahendamata probleeme), Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta), vale majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea). Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. In...
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit vene...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide...
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frank...
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoid...
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 2...
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
Majanduskriis kahe maailmasõja vahel 1920. aastal toimus kiireim majanduskasv Usa-s ja oldi kindel, et pärast seda majandusbuumi liigub Usa ainult paremuse poole. Umbes kümme aastat see muutus täielikult. Suur majanduskriis, teise nimega suur depressioon, algas 1929. Aastal ja oli 20. Sajandi tõsiseim ja pikim ülemaailme majanduskriis. Hinnad langesid igalpool, inimesed üritasin kõik oma aktsiad maha müüa. Tuhandeid ettevõtteid läksid pankrotti ja palju inimesi kes jäi töötuteks pidid lootma, et ajad lähevad kiiresti paremaks. Majanduskriis algas Usas 1929. Aastal 24. Oktoobril kui Usa riigivõim otsustas laenuprotsente tõsta. Kõik inimesed hakkasid oma aktsiaid müüma, et saada niipalju raha tagasi kui võimalik ja selle tõttu toimus väärtpaberituru kokkuvarisemine. Hinnad langesid igapäev ja väga palju inimesi jäi töötuks. Ameerikas üksi jäi 13millionit inimest töötuks. Tugevalt sai lüüa veel Saksamaa kus o...
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide välj...
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. T...
Talvesõda Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme...
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS Majanduse 1920-ndate aastate teisel poolel oli väga kiiresti arenenud. Inimeste ostujõud oli märgatavalt suurenenud, osteti rohkem ja ka toodeti märgatavalt rohkem. Paraku oli see majandusedu näiline. Tekkis majanduskriis. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas oli ka jäänud Esimesest maailmasõjast hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kriis haaras kogu Ameerika ja levis üle maailma, sest teiste riikide majandus sõltus palju Ameerika omast. 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massi...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Ro...
SUUR MAJANDUSKRIIS Puhkes Ameerikas 29. oktoober 1929. Kriis oli tegelikult hakanud juba paar aastat vanem, kuid siis tekkis tõeliselt suur kriis. Põhjused: Inimesed olid sinisilmsed ning naiivsed ning tekkis ületootmine. Nad olid elujärjel paremal kohal kui Eurooplased ning toodeti luksuskaupasid palju eeldades et need ostetakse ära, kuid ühel hetkel enam rahval polnud vaja nii palju tarbida. Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi ruma...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada Euroopa riigid.Vanad majandussidemed olid katkenud ning tuli leida uusi.Paljud inimesed olid saanud sõjas haavata ja surma.Enamus linnad seisis varemeis.Tuhanded vabrikud ja tehased olid hävinud, allesjäänud muudeti sõjatehasteks, kus toodeti sõjavarustust ja relvastust. Antandi juhtriigi Prantsusmaa territooriumil toimus sõja ajal võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Prantsusmaa taastas kõige kiiremini oma majanduse ,sest Saksamaa maksis reparatsiooonimakseid ning nad said tagasi Elsass Lotringi piirkonna. Teine antandi juhtriik Suurbritannia taastus aeglasemalt, kuigi riigi aladel ei toimunud sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni ...
Folk on termin muusikalisele folkloorile. Seda on määratletud mitmeti: näiteks suuliselt edasi antud muusika, madalamate klasside muusika või muusika, mille autor polnud teada. See on kontrastiks kaubandus ja klassikalisele stiilile. 20. sajandi keskelt on kasutatud ,,folkmuusikat", et kirjeldada popmuusikat, mis põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ...
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles sei...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TEINE MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põhjused................................................................................................................ 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid............................................................................. 5 Sõja käik................................................................................................................ 7 Sõja tagajärjed..................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - ...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Winston Churchill (1874 - 1965) Winston Leonard Spencer Churchill was born on 30 November 1874 at Blenheim Palace in Oxfordshire. His father was the prominent Tory politician, Lord Randolph Churchill. Churchill attended the Royal Military College, Sandhurst, before embarking on an army career. He saw action on the North West Frontier of India and in the Sudan. While working as a journalist during the Boer War he was captured and made a prisoner-of-war before escaping. In 1900, Churchill became Conservative member of parliament for Oldham. But he became disaffected with his party and in 1904 joined the Liberal Party. When the Liberals won the 1905 election, Churchill was appointed undersecretary at the Colonial Office. In 1908 he entered the Cabinet as president of the Board of Trade, becoming home secretary in 1910. The following year he became first lord of the Admiralty. He held this post in the first months of Worl...
Dollar 18.sajandil dollariks nimetati väikest ameerika kolonistide münti.Praegu kannab seda nime 27.riigi valuuta ning USA dollar on olnud üle poole sajandi maailma liider 1786.aastal võttis ameerika kongress vastu seaduse mille alusel võeti kasutusele isikliku valuuta-Dollari.Seni oli Lõuna-Ameerikas käibel – hollandi,saksamaa ja austraalia hõbe taler. Taler –keskaegse mündi nimi esmakordelt ilmus Saksamaal 1519.aastal.Nendel aastatel Ioachimstaler´is avastati suur hõbe kaevandus. Hõbe münte mis valmistati nendes kaevandustes esialgu nimetati “Ioachimstaler“ hiljem aga lihtsalt „Thaler“.Erinevates riikides käänati sõna „Thaler“ erinevalt niimodi sõnast Thaler tulid nimed: Itaalias,Hispaanias,Hollanid,Skandinaavias: daler, dalar, daaler, talero ja teised. Sellest sõnast tuli ka nimetus “Dollar.” Dollarimärgi päritolu Dollarimärk ($) on dollari sümbol...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal Alver Nool ja Tõnis Sarv Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid Saksamaa ja NSV Liidu omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vah...
Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 194...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
