Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvav...
Keelteoskus on rikkus Igal riigil on oma emakeel, ning lisaks emakeele oskusele õpetatakse koolides juurde veel vähemalt kahte uut keelt. Kuid kas me õpime neid ainult ajaviiteks? Õnneks on tänapäeval meie maailm nii Peale emakeele omandamise õpitakse veel palju arenenud ,et on palju võimalusi teisigi erinevaid keeli. Seda ei tehta lihtsalt erinevate keelte õppimiseks. Kõige ajaviiteks või teiste ees uhkustamiseks. tähtsamad inglise ,vene ja saksa keel Keelte oskus on meie elus väga tähtis, seda omandatakse meile juba koolis. mitmel otstarbel. On inimesi kes lähevad välismaale paremat tööd otsima. Kas parema palga nimel või on nad sunnitud minema , kuna oma kodumaal on tööpuuduse tõttu raske tööd leida. Kuid me ei saa ju lihtsalt minna välismaale tööle. Selleks peame oskama erinevad keeli, et seal hakkama saada. Üks põhilisemaid keeli on inglise keel. K...
Keelteoskus on rikkus Maailmas on väga palju rahvuseid ja umbes 6000 erinevat keelt. Osad keeled on juba väga vanad ning neid enam ei kasutata ja varsti unustatakse need üldse ära. Paljud inimesed õpivad päevast päeva erinevaid keeli ja peavad keelte teadmist suureks rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks. Nii on ka inimesel rohkem võimalusi valida töökohtade vahel, sest keelte teadmine soosib neid. Ja näiteks kui inimene läheb välismaale reisile, siis ta saab oma keelteoskust kasutada ja ei teki kommunikatsiooniprobleeme. Minu arvates peaks kõigil maailma noortel ja täiskasvanutel inglise keel selge olema, sest inglise keel on ülemaailmne rahvuskeel ning se...
Keelteoskus on rikkus Miks üha enam ja enam propageeritakse noori õppima uusi ja erinevaid keeli? Mida annab tulevikus oskus kõnelda vabalt võõrkeeli? Kas keelteoskus tagab meile elus edu? Kõigile neile küsimustele saab anda positiivse hinnangu, sest maailma kiire areng, oma tee rajamine tulevikus ja keelte alalhoidmine on ühiskonna ühed põhiaspektid. Eelkõige võime öelda, et mida nooremana hakkab inimene keeli õppima, seda kasulikum on see talle tulevikus, sest lapseeas keelteõpinguid alustades omandab aju rohkem informatsiooni ja täiskasvanu ikka jõudes on inimesel võimalus ennast sel alal täiendada. Võime üles loetleda veel mitmeid põhjuseid, miks just nooremana on tore keeli õppida. Esiteks avab see meie silmaringi. Keelteoskus võimaldab noorukil maailmas palju reisida ja nö ''kaugemale vaadata'' ning anda talle kogemused tulevaseks eluks. Niimoodi näeb teismeline, milline on elu maailma...
Rikkus ja vaesus Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest peaaegu iga päev. See on kindlasti üks suuremaid teemasid inimeste vahel. Igale inimesele tähendavad need mõisted erinevaid asju. Nende nägemus elust ja eesmärkidest on teistsugused. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad r...
Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad ja tuttavad. Nad töötavad põhilise oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamise...
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks se...
Virumaa rikkus ja võlu Eestis ringi rännates ei ole midagi, mida Ida-Virumaal poleks. Siin on ilus loodus ja palju unikaalseid kohti. Selleks, et minu kodukohta tundma õppida ja näha kõike kaunist ning põnevaid paiku avastada, läheb aega aastaid. Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väit...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
Mis on Eestimaa rikkus? Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu a...
"Keeled on meie rikkus" Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus? Alguses tekib ühtelugu küsimus, miks inimene üldse peaks teisest keelest ja kultuurist huvituma, mingeid nähtavaid eeliseid ei näi sealt tulevat ning samas peab tohutult aega kulutama, et omandada mõni keel viimase detailini. Minnes teise riigi ülikooli õppima, siis on vajadus selge - teisiti ei saa lihtsalt hakkama. Ometigi, kui inimene ei kavatse kuskile välismaale väga kauaks minna, siis see kõik tundub maha visatud ajana. Samas on olnud tsivilisatsiooni lahutamatuteks osadeks läbi aegade olnud sõna, keel ja kiri. Inimeste õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendumine. Õppides midagi teisest kultuurist, muutub väljendusoskus hoopis paremaks, sest õpitak...
,,Isa Goriot" Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot'i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinu...
„Isa Goriot“ Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot’i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha – kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud...
Tõeline rikkus On sume augustikuu õhtu. Ma istun oma hea sõbraga pargipingil ning me vaatame koos tähti. Ei mäletagi, et oleksin seda kunagi päriselt teinud. Näen langevat tähte. ,,Kui näed langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi ...
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis vähegi abi ja puhastust olid vajanud. Tänu sellele hakkajale kodanikule, kes selle kampaania välja mõtles ja teostas, oli meie riik muutunud mitu korda puhtamaks ning loodus säravamaks. ''Teeme ära!'' kampaania toimub nüüdseks iga aasta ning soovijaid tu...
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärt...
Kuidas Saksamaa rikkus versailles i leppeid 1933 alguses sai Saksamaal kantsleriks A.Hitler, kes samal aastal kehtestas järk-järgult Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei diktatuuri ning sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks). Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 1935. a.sõlmiti Inglise-Sak...
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt...
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on t...
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada ...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Tänapäeval on rikkusele ja vaesusele on väga keeruline anda ühtset ja konkreetselt mõistetavat definitsiooni. Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised. Enamik meist alustab oma elutööd siiski nullist ning vanemate roll jääb tihti pealiskaudseks. Nad õpetavad meid maailmas hakkama saama, tööd tegema ning hoiatavad riskantsete tegude eest, kuid l...
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, ...
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem...
Raha õnn või õnnetus? On kolme sorti inimesi esiteks need, kes arvavad, et õnn peitub üdini rahas, teiseks nende vastandid, kelle jaoks raha pole õnneks vaja ning kolmandaks on inimesed, kes vahel seostavad õnne rahaga, aga mitte alati. Mina pean ennast kolmanda rühma liikmeks, kus arvatavasti on ka kõige rohkem inimesi. Millised on raha ja õnne seosed? Lastega on enamasti lihtne nad on õnnelikud, kui neil on palju asju. Selleks, et oleks palju asju, peab olema raha. Kindlasti on olenevalt lapsest ka teisi asju, mis teda õnnelikuks teeb. Osad inimesed ei saa sellest staadiumist kaugemale ja ka täiskasvanueas peavad materiaalseid väärtusi õnne osaks. Mõned isegi ei osta asju, vaid naudivad seda, kui neil on palju raha. Neile pakub õnne lihtsalt teadmine, et raha on palju ja võib-olla tulevikus saavad sellega rahulikult ära elada. Teatud tüüpi inimestele meeldib anda ja see teeb neid õnnelikuks....
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eestis ja enda osa rikkuse kasvus? Mis on rikkus? Millegi pärast kehtib kitsas arusaam, et rikas on see, kes on jõukas. Rikas võib inimene olla sajal erineval moel, kuid jõukas ainult ühel. Ühiskond on tegur, mis määrab kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuur...
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega a...
,,Rikas või vaene MAA?" Me teame, et inimesed jagunevad rikasteks ja vaesteks. Neid jagatakse gruppidesse erinevatel põhjustel, kõige peamine põhjus sellisel lahterdamisel on rahaline olukord. Minu jaoks on rikas inimene see, kellel on suurepärane tervis ning rohkelt teadmisi. Kuid kuidas teha kindlaks, kas Maa on rikas või vaene ning mis seda põhjustavad? Maad võiks pidada vägagi rikkaks, kuna ta on koduks peaaegu 7 miljardile inimesele, arvatavasti kasvab rahvastik 2050. aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva. Maa tervis on üpriski kehv, inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, ma...
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik...
Ela vastavalt oma vajadustele, mitte võimalustele Tihti mööda Viru tänavat kõndides, võib näha seal rohelises kuues meest. Ta müüb lilli, marke, märke ja kõike, mis tal veel hinge taha jäänud ja ainult seepärast, et omale natuke iva hamba alla saada. Neil hetkil tuleb soov selle mehe käest midagi osta aga selle asemel, et osta tõmbad pea kuklasse ja lähed temast pilkugi enam heitmata mööda. Järgmine hetk istud kusagil söögikohas, nosid oma burgerit, kuid mõtted liiguvad ikka ja jälle sellele mehele. Inimesed üldiselt on hakkanud vähem hoolima ligimesest ja rohkem pannud oma huvid materjaalsete hüvede peale. Üha rohkem ja rohkem tekib selliseid inimesei, kes ei osta riideeset selle praktilisuse väärtuse vaid hoopis margi pärast, sealjuures maksku see riidelapp palju tahes. Elu arenedes tekkivad suuremad vajadused, kuid tihtipeale unustatakse tegutseda oma tõeliste võimaluste järgi, samas toetudes rohkem vajadustele. Soov tarbida, j...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
docstxt/14450903682025.txt
Edu valem tänapäeval Edu oma olemuselt on tegemiste tulemuste mõõdupuu. Elu kõige väärtuslikum saavutus on õnnelik, harmooniline elu. Sihi rikkaks saada on ühiskond meile juba ammu paika pannud mitte ainult riigi edendamiseks vaid ka iga indiviidi enda heaoluks. Teostamine on juba mõnevõrra keerulisem - kõik oleneb, mis valuutas me rikkust mõõdame ja mida jõukuseks peame. Tegutsedes ükskõik missuguses valdkonnas, on siiski võimalik õigeid tarkusi sobivas kohas kasutades olla väga edukas ka aladel, mis eos ei tõota suuri väärtusi materiaalsel skaalal arvestatuna. Ei leidu praktiliselt ühtki inimest, kes ei sooviks oma elujärge parandada või mitte proovida uusi tegevusi. Sellest hoolimata teame päris mitmeid, kes selle heaks midagi ette ei võta. Hoopis kergem on süü valitsuse, tööandja, majanduslanguse, sugulaste jne kaela veeretada, kui et ise midagi korda saata. Sageli hoiab aga inimesi tagasi just see, ...
Raha kui elu alus Tihti mõtleme, et mis oleks siis, kui oleksime rikkad, mida kõike uhket ja kallist me ostaks selle eest, kuhu suurepäraselt ära planeeritud reisile me sõidaks jne. Samal ajal me ei väärtusta neid asju, mis on tegelikult eluks olulised ning vajalikud. Iga inimese jaoks on õnne mõiste individuaalne. Ühe inimese jaoks on raha kõik. Tema õnn peitubki materiaalsetest väärtustes, uhketes autodes, suurtes majades, ilusates riietes. Samas peab ta ka väga kaval olema. Raha on tarkadele ning kui sa ei oska seda õigesti käsitleda võid üks hetk kõigest ilma olla, kas siis valesti investeerides, liiga suuri oste tehes või lastes ennast röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks ...
Film kui elu peegel Filme on toodetud juba sajandeid. On olemas erineva zanriga teoseid nagu näiteks draama, kömooda ja põnevik, kuid alaliike on teisigi. Kõikidel filmidel peaks olema oma sisu ning mõte, mida püütakse vaatajale edasi anda. Ma arvan, et iga linateose idee on võetud elust enesest ning võib öelda, et film on justkui elu peegel. Ka Eduard Vilde teose põhjal tehtud filmis ''Mäeküla piimamees'' on mitmeid ühiskonnas levinud probleeme ning käitumismalle.69 Läbi aegade on teada tõde, et inimene ihkab ikka seda, mida tal endal ei ole ning ei osata hinnata olemasolevaid väärtusi. ''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta...
Rikas elu, vaene elu Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal...
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks. Et oleks aga head ettevõttjad, hea tehnoloogia ja võimalused, peab riik soodustama keskkonna tootmaks uusi tehnoloogiaid. Sellega jõuangi ringi algusesse, riigis peavad olema head koolid ja palju õppimisvõimalusi. Näiteks Eestis käib iga inimene koolis ja meil ei ole hariduse omandamine piiratud, olgu inimene ükskõik kui vana , aga näiteks Afganistaanis olid koolid kunagi ainult poistele. Ku...
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine ) · Reklaamist saadav kasu 1) info hindade ja uute toodete kohta 2)suureneb müüjate vaheline konkurents 3)alandab hindu tarbijate jaoks 4)maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote ja er...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära ...
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eesti majanduses ja kuidas osalen selles protsessis. Mis on rikkus? Kes poleks kuulnud seda küsimust vähemalt korra oma elu jooksul. Iga inimese jaoks on sõnal "rikkus" väga erinev tähendus ja suurel osal on see seotud inimeste enda väärtushinnangutega. Suurimaks rikkuseks pean mina aga tarkust ja teadmisi ning armastust. Tänapäeval aga mõõdetakse kõike rahas, kas see tähendab, et ainult need inimesed on rikkad, kellel on palju raha? Kus maal on siis piir rikkuse ja vaesuse vahel? Mulle meeldib väga Inglise näitekirjaniku William Shakespeare öeldu: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Igaüks saab sellest ütlusest välja lugeda seda, mida ta tahab. Mis on aga Eesti peamiseks rikkuseks? Loodus, vabadus, inimesed kõik see, kuid arvan, et suurimaks rikkuseks oleme ikkagi meie ise, Eesti rahvas. Eelkõige noored, kes on aru saanud kui tähtis on haridus ...
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti maj...
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk ...
AÜMD1 Karl Marxi teosest "Kapital" - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus 1.1 Sissejuhatus Karl Marxi teosest ,,Kapital" peatükist kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus rääkis vaesusest kui rikkuse vajalikust tingimusest. Eksisteeris töölisklassis pidev nälg ning see oli kõige loomulikum virkuse ja töö motiiv ning seetõttu tuli teha kõige tugevamaid jõupingutusi. Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb teha töölisklassis alatiseks nähtuseks ja selle eest hoolitseb Townsendi arvates rahvastikuprintsiip, mis vaeste hulgas oli eriti mõjuv. Seaduslik töösundus oli seotud paljude raskustega. Peatükist sai välja lugeda miks, kuidas ja väga üksikasjalikult millistes tingimustes töötati ja elati. Töölistelt võeti maksimaalsest energiast veel rohkem, maksimaalsest energiast rohkem küll võtta ...
Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse m...
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli (10). Federigo degli Aberighi oli väga julge tegema suuri samme oma armastuse nimel, ta ju tappis oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud ter...
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
