Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõ...
Kas Eesti riik hoolib oma elanikest Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks.Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eestis tegutsevatel vanglatel on loodud vangidel liiga head tingimused, sest vangid saavad 3 korda päevas sooja toitu. Kuid samas peavad paljud lapsed ja kodutud inimesed olema näljas, 2011. aastal on Eestis 4 tegutsevat vanglat: Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla,Viru vangla. Keskmiselt on vanglates 3460 vangi, keskmine toidukulu ühe kinnipeetava kohta on 1,26 eurot päevas. Mõned vangid on tõesti selle toidu ära teeninud, sest neil on võimalus omandada haridust või teha tööd, aga samas mõni teine vang ongi selle peal väljas, et ...
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Loov inimene, edukas riik Igat riiki kujundab rahva iseloom ja tegutsemise tulemused, mida edukamad on inimesed, seda paremal järjel on ka kodumaa. Üheks suuremateks teguriteks kodumaa rikkuses on kokkuhoid ja loovus. Mida loomingulisem on rahvas, seda rohkem hakkab riigis raha liikuma. Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad inimesed tänu sellele hõlpsasti riideid Internetist soetada, sest sealsed identse kujuga mannekeenide järgi saab aru, kas sobib või mitte. Nii geniaalse toodanguga on kerge viis riigile head tuntust kui ka kasumit sisse tuua.) Loomingulis...
Ungarlased Rahvus Ungarlased elavad Ungaris, mis asub Kesk-Euroopas. Ungari naabrid on Ukrana, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbia. (2) Ungaris elab 9,9 miljonit inimesi, millest 9,3 miljonit on ungarlased. (4 ja 1) Ungari pindala on 93 030 km2. (4) Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Riigi maastik on peamiselt tasane. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 m...
Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele. Eesti on väike. Kui küsida lõuna-ameeriklaselt Eesti kohta, siis vastus jääb tõenäoliselt kas lühikeseks või halvimal juhul olematuks. Hetkel ei saa sellele midagi parata, kuna suure osa oma ajaloost on Eesti olnud NSVL-i poolt okupeeritud. See aga takistas eesti kultuuri ning üldise populaarsuse arengut. Peale Nõukogude Liidu lagunemist oli eestlastel taas võimalus oma riik rajada. Selles riigis me ka elame. Veidi üle 1.3 millioni elanikuga riik, mis asub selliste naabrite kõrval nagu Läti, Soome ning Venemaa. Kahe viimasega võrreldes on Eestil kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda. Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist...
Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega. Meie riigi nägu ei ole enam ainult eestlase loodu. Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased. Arvan, et Eesti riik kaotas oma pildi juba kauges ajaloos ja pidevalt lahkuvate ini...
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitil...
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
Riik, mida ma tahaksin külastada See on Hispaania · Hispaania asub Lääne-Euroopas. · Hispaaniat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lähedus. · Hispaania eri piirkondades on kliima väga erinev. Hispaania · Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas aastas külastab seda riiki 5060 miljonit turisti. Temperatuur · Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajalooli...
Arvamus artiklile E-riik ja põhiõigused Lugedes Tupay ja Mikiveri artiklit „E-riik ja põhiõigused“ tekkis mul mõte sellest, kas isikuandmete kaitstus on Eestis piisavalt tagatud riigi turvalisuse vaatepunktist. Artiklis kirjeldati mitmeid andmebaase, millesse salvestatakse inimeste infot, mida saavad kasutada ettevõtted oma tegevuse planeerimiseks. Kui ettevõtted saavad selle põhjal riigi elanikke kohta vajalikku informatsiooni, siis võivad saada seda ka teiste riikide luureagentuurid, ning seda infot saab ära kasutada näiteks sõjaliste või poliitiliste otsuste tegemisel. Seega on kinnisemate andmebaasidega riigid eelises väga arenenud ja avatud andmebaasidega riikide ees. Oleks väga huvitav olnud, kui artiklis oleks lähemalt räägitud andmetest, mida Eesti riik vahetab muuhulgas ka teiste riikidega.
Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bür...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
Arutlus Miks hävis Rooma riik Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupoja...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda...
Olmeegid Maiad Asteegid Inkad Millal ? 1200.a eKr 300-800.a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt pi...
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin Die Schw...
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Nimeta meditsiinialaseid elukutseid (4-5) ja meditsiinialast haridust andvaid õppeasutusi . Farmatseut, Hooldusõde, Ämmaemand, Erakorralise meditsiini tehnik, Optometrist. Meditsiinilist kallakut saab õppida juba enamuses gümnaasiumites. Põhiliselt meditsiinile pühenduvad koolid on Tallina Tervishoiu Kõrgkool. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kotla-Järve Meditsiinikool, Tartu Ülikooli arsti teaduskond. Kui saaksid valida tasuta reisi ühte riiki , kuhu siis sa sõidaksid ? Põhjenda oma valikut mitmekülgselt Kui ma saaksin valida tasuta reisi ühte riiki, siis sõidaksin ma Inglismaale. Sinna sõidaksin ma just sellepärast,, et see tundub igati huvitav riik. Huvitavaks pean ma seda kindlasti juba hariduse poolest.Seal on igal pool palju erinevaid kõrgkoole ja ka ülikoole. Ma sooviksin näha ja teada saada, mis moodi seal toimub õpe koolides, kuidas on koolielu korraldatus ja võrrelda seda taset pärast Eesti omaga. Üldiselt kutsub mind Inglismaale ju...
Brasiilia riigi energiamajandus. 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuu...
PÕHIKOOL Iseseisev töö teema: EESTI RIIK JA ÕIGUSTE KAITSE NING TAGAMINE 9a klass Eesti vabariigi Põhiseadus on võetud vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992, mille järgi Eestis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes teostab oma võimu riigikogu valimisega, rahvahääletuse ehk rehverendumiga. Igal inimesel on õigused, vabadused ja kohustused. Õigusi ja vabadust võib piirata ainult siis,kui see on kooskõlas põhiseadusega.Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja see on karistatav. Ku...
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 s...
Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi sead...
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonn...
Retsenseeritav töö: Eesti riik on meie endi nägu Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on vormistatud lihtsalt ja huvitavalt. Jutt on kõik põnev ja asjakohane. Referaat on kirjutatud arusaadavalt, kuid teemasid oleks võinud kindlasti rohkem olla, millest rääkida. Referaat on kindlasti paraja pikkusega ja vastab ka nõuetele. Samuti saan ka väita, et referaat oli kirjanduslikult korrektne ja viisakas. Tekst on liigitatud aga puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on eestlaste haridustase, sportlasi on meil häid, ilus loodus ja sõbralikud inimesed. Halbadeks külgedeks nimetati liigset alkoholi ja suitsutarbimist ning mõnuainetest põhinevaid õnnetusi ja tervisek...
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
Kas Eesti riik on rikas või vaene? ,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist...
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
VANA RIIK-PÜRAMIIDIDE AJASTU Vaaraode ainuvõimu suurenemisega ei rahuldanud neid enam madal ja pealt lame mastaba. Nüüd hakati ehitise maapealseid osi kõrgusesse suunama ja sellest kujunes välja astmikpüramiid. Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje pikkus 125m ja kõrgus 62m). Hauakambreid oli selles püramiidis kokku üksteist ja nad kõik olid kaevatud püramiidid alla sügavale maapõue. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Astmikpüramiidi astmete täitmise järel saadi kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskee...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...
1.Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine, maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine. Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine, toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3. Millised on majandusse sekkumise vahendid ja instrumendid? - Seadusandluse kaudu (seadused ja määrused, load, litsentsid) - maksu ja hinnapoliitika - otsesed rahalised toetused e. Subsiidium - väliskaubanduse tõkked 4. Mida tähendab konkurents, kõlvatu konkurents? Konkurents - on püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras...
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud. Inimene peab enda vajadused kõrvale jätma, sest tal lihtsalt ei ole võimalik endale midagi lubada. Iga kuu peab mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla, aga samal ajal, elavad meie riigijuhid nagu kuninga kassid. Riigikoguliikme palk on keskelt l...
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
More'i Utoopia ja Machiavelli riik ,,Ideaalne on see, mida tegelikult pole. Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat" esitada lugejateni, Machiavelli pöördus audientsi kui õppivate valitsejate poole tema suurteos on pigem õpik algajaile. Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sü...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse. Üheks riiklikuks t...
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkide...
Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega a...
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud la...
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti j...
Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15.-16.sajand, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kirikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- j...
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
