RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
Andmed / Riigid Eesti Soome Rootsi Taani Norra Austria Saksamaa SVEITS Pindala 337000 km2 450 000 km2 Rahvaarv 5 miljonit 8,5 miljonit Riigikord Parlamentaarne riigikord USK-RELIGIOON Kristlus ristiusk Kaitseprintsiip Totaalkaitse põhimõte Riigieelarve 2% rk 2,5% rk SKP % 8-11 kuud 5 kuud Ajateenist. kestus 30 000 meest 47 000 meest KV koosseis, arv Muud sõjaväelased koosseis, arv KJ kokku ...
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
EETIKACASE – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse alusel) 22. oktoobril 2014 läheb Eesti Televisioonis eetrisse poliitikasaade Foorum, teemaks 2015. aasta riigieelarve. Saates osalevad teiste seas rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Saate lõpuminutitel antakse sõna Kadri Simsonile, kes väidab, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks. Sellepeale teatab Ligi, et kõiges on süüdi nõukogude võim ja et me ei ole piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Tema arvamus on, et me peaksime hakkama lõpuks ise vastutama selle eest, mis seisus me hetkel oleme. Samuti mainib ta 20 viimase aasta puuduliku kutsehariduse mõju ning väidab, et see maksab meile veel 10-20 aastat kätt...
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasja...
Arutle, kas Riigikogu on kummitempel? Ning, kas Eesti näitel võib öelda, et parlamentide tähtsus on vähenemas, nagu on väitnud ka Heywood? Kui jah, siis mis põhjusel? Põhjenda oma arvamust näidetega. Riigikogu on Eesti seadusandlik võim ning tema ülesandeks siis on õigusloome. See on tema põhiline funktsioon. Peale selle Riigikogu ülesanneteks on riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakka...
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arva...
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö teemad 12. klassile 1. Raha mõiste ja raha funktsioonid. Raha on ekvivalentkaup, mida kasutatakse üldise makse vahendina ja mis on kaupade väärtuste mõõdupuu, see on tekkinud ajaloo jooksul. Funktsioonid: maksevahend, väärtuste mõõdupuu, vara kogumise vahend. 2. Mõisted: väärtus, tarbimisväärtus, hind. Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas infl...
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetul...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 ...
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Soome tõstab alkoholi- ja tubakaaktsiisi Tubakaaktsiis tõuseb keskmiselt 10 protsenti. Selle tagajärjel kallinevad sigaretid keskmiselt 7,7 protsenti. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 5,3 protsenti, veini aktsiis 8,6 protsenti, õlle aktsiis 8,2 protsenti. Probleem Meie arvates, probleem seisneb selles, et valitsus tahab suurendada riigieelarve tulusid, aga Soome tarbijad otsivad endale odavamaid alternatiive ja käivad Eestis tubaka ja alkoholi ostmas. Aktuaalsus ja valiku põhjendus Soomes alkoholi- ja tubaka aktsiisitõus mõjutab otseselt meie riiki. Hinnatõus meelitab Soome turiste Eestist alkoholi ja tubaka ostma. Soomlastel on märkimisväärne panus meie teenindussektorisse. Seotud sündmused Eestiska tõstetakse aktsiise. Riigikogu on kokku leppinud ja heaks kiitnud nelja-aastase järjestikuse aktsiisitõusu 5% võrra. Kuid on ka oht Eestile, kui alkoholiaktsiis tõuseb liiga järs...
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (...
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustus...
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 ...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aeg...
Iseseisev töö nr. 1 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) 1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need t...
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud ...
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese ...
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas ...
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
