Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" reostus" - 501 õppematerjali

reostus - pestitsiidid, raskmetallid;  Jahipidamine;  Röövpüük ja kaubitsemine;  Haruldaste liikide kollektsioneerimine;  Võõrliikide sissetoomine;  GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine  Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms.
thumbnail
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...

Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Järved, sood, muld

1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved ­ meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saastumine

Saastumine Saastumine ­ reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine ­ reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus ­ saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus ­ heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus ­ reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...

Keskkonna kaitse
18 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus

Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...

Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat Keskkonna säästmine saastumisest

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...

Keskkonnaharidus
33 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Keskkonnaprobleemid suurlinnades

KESKKONNA- PROBLEEMID SUURLINNADES 12 klass Peamised probleemid Tihe asustus Tehased Õhu saastumine Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Veekogude reostus Ehitustegevus Reostus https://www.youtube.com/watch ?v=WfGMYdalClU TÄNAN KUULAMAST! ...

Globaliseeruv maailm
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Toorumi pojad

Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse ju...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

All the world's a puzzle, Unit 4 lk 74-78 sõnad ja tõlked

jätkusuutlikkus ­ sustainability vahetuv ümbruskond ­ immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama ­ confines biosfäär ­ biosphere hoidma ­ sustain ülekaalus olev ­ prevailing haritav ­ arable vesi/vee - aquatic tarbimine ­ consumption ühendama ­ incorporates jäätme käitlus ­ waste assimilation tööriist ­ tool ökosüsteem ­ ecosystem rikkuma ­ exceed taastada ­ regenerate säilitama ­ maintain liialdama ­ overshoot alahindama ­ underestimate piisavalt ­ adequately nõuded ­ requirements näitama ­ indicate kogus/hulk ­ volume vastupandamatu ­ compelling kokkupõrge/mõju ­ impact gobaalne soojenemine ­ global warming kliimamuutused ­ climate hange kasvuhooneefekt ­ the green house effect osooniaugud ­ the hole in the ozone layer happevihm ­ acid rain metsaraie ­ deforestation rahavastikukadu ­ depopulation reostus ­ pollution sudu ­ smog biolagunev ­ biodegradable looduskaitse ­ conservation prügimägi ­ dumping ground keksk...

Inglise keel
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Jõgedest

klassi tööjuhend jõgedest. Raigo 1. Ava lehekülg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee- keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.). c) kiirustades ehitati ning spetsialistide nõu ei võetud kuulda. Koosta antud teema kohta 2 küsimust, mis tunduvad sulle kõige olulisemad ja ka vasta nendele. 1.kus kohas õnnetus täpsemalt juhtus? Loode-Rumeenias Maramure...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ühiskond, riik ja valimised kordamisküsimused ja vastused

  Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid   Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust.  Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Läänemeri ja siseveed

(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...

Läänemeri
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõevähk

Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus , elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peam...

Bioloogia
152 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine ­ akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid ­ loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Insenerieetika loengukonspekt

Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid ­ puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks ­ kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...

Insenerieetika
100 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16­20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 v...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om ­ soolsus (madal ­ riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus ­ kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand ­ merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ­ ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand ­ palju rändrahne. Liivarand ­ ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand ­ peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...

Geograafia
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonna geograafia

Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu ­ seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud ­ talu tegeleb mingi kindla asjaga ­ kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso ­ loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused ­ istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...

Geograafia
463 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti majandus Nõukogude võimu aastail

Peamiselt põhines Nõukogude võimu aegne majanduspoliitika tööstuse arendamisele, kuid väga oluline oli ka põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja- peremehe, tegi temast taas maa- või lihtsalt töölise. Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga oluliseks suuret...

Ajalugu
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun