Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...
Religiooni kujunemislugu ja Hinduism Religioon (usund, usk) uskumuste, normide, tavade ja intitutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: 1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõi...
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
SIKHISM 11.klass Mis on sikhism? Monoteistlik religioon See on välja arenenud hinduismist ja islamist Sikhism levib peamiselt Loode- Indias Pandžabis Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2% Ajalugu Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak (1469–1539) Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid Sikhid Pandžabikeelne sõna „Sikh“ tähendab Indias „õppijat“ Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan Sikhidel ei eksisteeri eraldi vaimulike seisust. Viis tunnust The Kanda 10 Gurut ...
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme ...
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest er...
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid...
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
Hiina Kristel Madisson 7.a Hiina Üldandmed o Pealinn : Peking o Pindala:9 597 000 km² o Riigikeel : hiina keel o Rahvaarv:1 376 049 000 (2015) o President : Xi Jinping o Peaminister : Lii Keqiang o Hümn : Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ Pillid o Erhu– keelpill, kahe keelega.Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. https://www.youtube.com/watch?v=L_K54nEqfSo&l ist=RDL_K54nEqfSo o Sheng- suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA o Pipa-4 keelega lautosarnane keelpill https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA Pillid Erhu: Sheng: Pipa: Religioon Hinnas puudub kindel religioon o Budism o Kristlik o Konfutsianism o Taoism Kõige levinum on Taoism Klassikaline muusika o Pekingi ooper https:// www.youtube.com/watch?v=4Kq-AS0B3ew o https://www.youtube.com/watch?v=rERvjIrkrRc o https:// www.youtube....
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlem...
Juutide usk ja kombed Judaism See on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Tugineb Tanahile e Vanale Testamendile ning Talmudile (pärimuste kogumik). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut. Sabatilauale peab alati kuul...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahende...
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega ...
Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda siiski kui hea ja kasuliku mõju allikana ühiskonnale, Näiteks keskajal oli tugev kirikuvõim just see, mis aitas ära hoida poliitilise võimu kuritarvitamist . 2) Nii mõnigi religioon seab inimestele liigseid piiranguid ...
Madli Reesalu Tartu Kutsehariduskeskus K112 2014 TIIBETI KULTUUR ÜLDANDMED Asukoht kaardil: Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kuj...
(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke juma...
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka vääv...
Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juut...
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate. Sellest tuleneb inimesele elu mõte ning saadakse juhiseid õigeks tegutsemiseks, käitumiseks ja suhtlemisek...
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Kujunemine, teke Jaakobi pojad müüsid noorima venna ...
MINU ARVAMUS USUST JA USUNDITEST Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast ning tema olemasolust või mitte-eksisteerimisest. Väidetavalt on Euroopa inimestest religiooniga seotud umbes 84%, mis on iseenesest küllaltki suur protsent. Ennast ma nende inimeste hulka ei pea, vaid pigem välistaks oma elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirja...
1) Mida tähendab väljend "Aabrahamlik usund"? Mis neid iseloomustab? Nad kõik tunnistavad iidsetel aegadel elanud Aabrahami olemasolu, kes isiklikult kohtus jumalaga ning sõlmis temaga isiklikult lepingu. Kõigil aabrahamlikel usunditel on ühised tunnusjooned monoteistid usuvad ühte, kõikvõimsasse jumalasse, kes on loonud kogu maailma; Nende usk põhineb kirjutisel, mida peetakse pühaks kas siis Piiblil, Koraanil või Tooral; Nende usk põhineb hea ja halva vastandamisel hea on see, mida soovib jumal, halb on see, mis käib jumalale vastu. Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja? a) Mormooni kirik ehk Viimse aja pühad Jeesuse Kristuse kirik on rajatud Joseph Smithi (1805-1844) poolt, kes sai 1820.aastal ilmutuse, et kõik maailma kirikud on eksinud õigelt teelt. 3) ...
Islam Faktid Üks maailmareligioonidest Suurusest teine religioon maailmas Maailmas elab ~1.4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemi...
KENYA Janek Nõu 12a Sisukord Sissejuhatus Kenya rahvussümbolid Riigilipp ja riigivapp Kultuur Traditsioonid Geograafiline informatsioon Huvitavaid fakte Kenyast Suuremate linnade rahvastus Kenya riigivõim Religioon Kasutatud materjal Sissejuhatus Kenya on riik IdaAafrikas Pealinn on Nairobi Riigi kogupindala on 580,000km2 Riigi populatsioon on 39 miljonit Kenya rahvussümbolid Aafrika lõvi Acacia vihmavarjupuu (21m kõrgune) Orhidee Lillakõhuline keerutaja (elab sahara lähistel) Jamhuri päev (riiklik püha) Riigilipp ja riigivapp Kultuur Riigis räägitakse Inglise ja Swahili keelt Kunst on suureks osaks riigi kultuurist ja samuti ka tootmisest. Massitootluses on palju Benga stiilis maale Traditsioonid Traditsioonilist pulma nimetatakse Polygamy Samuti on seal kombeks oma lastele pärandus jätta, kuid seda ainult kriteeriumi juhul, et see pärandatakse isalt pojale Geograafi...
Seminar. Uskmatuse ajaloost Lugesin kõik kolm teksti läbi ja otsustasin, et toon välja järjest paar väidet nende kolme teksti ulatuses ja kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane e...
Albert Einstein Albert Einstein oli üks maailma kuulsaimaid füüsikuid. Ta oli pärit juudi perekonnast. Vaatamata sellele, et nad ei olnud tõsiusklikud, omas see siiski tähtsust selles, kuidas Einstein maailma nägi. Üks Einsteini kuulsaim ütlus teaduse ja religiooni teemal on: "Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime." Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada, et Einstein tegeles füüsikaga ning üldiselt teadusega vaid seepärast, et saada sellist tunnet ja kogemust, mida teadustöö...
GRUUSIA Kristin Kartau K08 Gruusia Gruusia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast. Religioon Religioon Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Gruusia köök Gruusia köök Grusiinide külalislahkuse märgiks on pidulauad alati kaetud vähemalt kahes kihis kõiksugu hõrgutavaga. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada taldrikuid ja toiduliudasid, et neil saaks nagu naridel inimesi kõike head ja paremat kanda. Külalislahkus räägib ka sellest, mida süüakse. Kui ikka pakutakse, siis kõige kõrgematel riiulitel sei...
USULINE TERRORISM Essee ,,Terrorism on jõu või vägivalla ebaseaduslik kasutamine isikute või vara vastu, et hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikkonda või mingit osa sellest saavutamaks poliitilisi või ühiskondlikke eesmärke." Föderaalne Juurdlusbüroo Kui mõtlen terrorismile, ilmuvad silme ette kujutluspildid valge turbaniga, habemega tõmmud islamiusulised mehed, kes pommidega nii ennast kui ka teisi süütuid inimesi tapavad. Sellised kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale. Nüüd on aeg muuta enda maailmapilt avaramaks ja arutleda, mis on tegelikult minu jaoks usulise terrorismi olemus. Kuna terrorismi all mõeldakse tihti islamiusuliste korraldatud rünnakuid, tekib küsimus kas tõesti on islam usk, mis lubab tappa nii ennast kui ka süütuid inimesi? Ei ole. Islam, mis on religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on koraanis ö...
Vana-Egiptus 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloolisi sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säi...
Juhend filmianalüüsi koostamiseks Sütevaka Humanitaargümnaasium Juhendaja: Liina Käär Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna. Filmianalüüs koostamiseks: 1. Moodustage grupp 2-3 liikmega 2. Vaadake läbi kokkulepitud mängufilmid – „Intouchables“, „Süü on tähtedel“, „Klass“ 3. Registreerige enda grupp– [email protected] 4. Koostage analüüs, mis koosneb järgmistest osadest: a. Tiitelleht b. Sisukord c. Sissejuhatus d. Lühikokkuvõte filmi sisust e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis ka...
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase ...
10R klass Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis. Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale. Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e. Iisrael- see, kes võitleb jumalaga. Tema 12-st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu,neid kutsuti Beit-Jisraeliks e. Iisraeli kogukond. Pühakiri Juutide religioon,ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust,mis jaguneb kolme rühma:Toora(seadus,õpetus),ketubim(kirjad...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
Sissejuhatus Oma referaadis annan ülevaate religiooni levikust ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. Oma referaadi olen koostanud teose ,,Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" põhjal. Peatükid on jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus. 1 Hendrik ja tema aeg Ajal, mil preester Henrik tegutses ja kirjutas oma Liivimaa kroonikat, põrkasid Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja L...
Religioon ja usklikud Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on küllaltki suur arv. Ka mina olen üks nendest, sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tõesti ju ei tea kas Jumal on olemas või mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea. Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul...
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa muu...
Hispaania Kerda Treksler 9.k Tallinn 2013 Sisukord: Hispaaniast üldiselt Majandus Kliima Religioon Asukoht Linnad Loodus Inimtegevus Riigisümbolid Kasutatud allikad Hispaaniast üldiselt Kuningriik Pealinn on Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel on hispaania keel Rahvaarv 46 120 000 (2011) Kasutatakse eurot Majandus Hispaanias on majanduslangus kestnud juba poolteist aastat Eelmise aastaga võrreldes on Hispaania majandus langenud 2% Majanduslangus on tingitud oluliselt vähenenud sisetarbimisest Põllumajandus, tööstus, teenindus Kliima Hispaania on Vahemeremaa Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste ab...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveli...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ...
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
