Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. ...
Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog o...
Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioone Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioonid Ettevõtte kasvu erinevad võimalused metafooridena: Ø elutsükkel Ø evolutsioon Ø dialektika Ø trialektika Ø teleoloogia Ø kaos Ettevõtte elutsükkel Organisatsioon läbib kasvu ja arenguprotsessis erinevad arenguetapid nii nagu elavorganism: Ø sünd selles faasis on iseloomulik kindla nägemusega ettevõtja, kellel on idee: oluline on piisava omakapitali kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks on võita ja kindlustada turg; Ettevõtte elutsükkel küpsus ettevõte on tuntud, usaldusväärne ja omab stabiilset turuosa; saavutatud on planeeritud kasumlikkus; täiendavaid laenuvahendeid üldjuh...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaiser Lachance Communication Inc on ettevõte mille üks võtme isikuks on David Kaiser, kes on ka artikli „How to Build an Agency:What We Wish Someone Had Written Years Ago“ kaasautor. Nagu siis ka artikli pealkiri siis selle sisu seisnes selles, kuidas peab välja nägema ettevõtlikult suur rahvusvaheline agentuur või isegi ettevõte/firma. Artiklis on toodud peamiseks ettevõtte näiteks eespool nimetatud Kaiser-i firma, mis on loodud Torontos Canadas aastal 2011. Artikli sisu seisnes selles, et kuidas oleks võimalik alustada uut suhtekorraldusfirmat. Kirjutatud oli samm sammult, mida ja kuidas teha. Kindlasti see artikkel on väga paljudele uutele ettevõtetele väga oluline infokild, kuna paljud alustajad ei oska võib-olla vaadata selliste asjade peale, sellise pilguga kuidas see kirjutatud on. Mina kui oma ettevõtte juba alustanud isik tean neid kõiki punkte. Tooks siin kohal v...
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute p...
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud ...
Esimene osa Tänu tootmisjuhtimise loengule hakkasin tootmisprotsesse paremini mõistma. Kuna minu eriala ja töökohustused ei ole kunagi otseselt tootmisega seotud olnud, siis pole mul seni olnud vajadust neid sügavamalt uurida. Seega proovin kogu teemat käsitleda üldiselt vaadatuna. Näiteks jäid meelde neli olulist verstaposti, kuidas tootmisele ja tootmisjuhtimisele tõhusamalt läheneda. Esmalt tuleb välja töödata ja koostada ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja stateegiatest, teisalt tõlkida kogu eelnev „tootmiskeelde“ ja selgitada täpset tootmise rolli. Kolmandaks tuleks koostada põhjalik tasemehindamine tootmissüsteemi etappidele ja neljandaks korrigeeria tootmissüsteemi elemente ühtse fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtte...
Aeg ja Raha Rahavood, kassavood, cash flows · Raha liikumine mingil kuupäeval ongi rahavoog Cash flow, CF · Rahavood saavad olla negatiivsed (maksan ära) ja positiivsed (makstakse mulle) · Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega ...
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljun...
Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi...
1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- ...
Strateegilise juhtimise eksamiks!!! Konkurentsieelise loomise ja ära kasutamise etapid: 1. Konkurentsieelise loomine ründemeetodi abil, sageli on seejuures vajalikud ulatslikud investeeringud; 2. tulude periood, mil lõigatakse vilju- tänu saavutatud konkurentsieelisele saadakse keskmisest suuremaid kasumeid, korvates eelise saavutamiseks tehtud investeeringud; perioodi pikkus sõltub sellest, kui kerge on konkurentidel anda vastusamme. Oma positsiooni kindlustamiseks kasutatakse kaitsestrat.-d 3. eelise kaotamine- konkurentsieelis taandub kompetentsete ja vajalikke ressursse omavate konkurentide vastusammude tulemusel. Kuidas rünnata?? 1. Frontaalrünnak- konkurentidega astutakse vahetusse võitlusesse, püüdes nende tugevaid külgi jäljendada või ületada. Arendatakse välja konkurendi tähtsaimate toodetega lähedased tooted ja võetakse sihikule konkurendi jaoks olulised turud. 2. Tiibrünnak- konkurendi nõrkuste ründamine...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool KLIENDIKESKNE TURUNDUS KUI EDUKA ETTEVÕTTE STRATEEGIA Referaat Juhendaja: dotsent Ann Vihalem Tallinn 2012 2 3 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................... 4 Sissejuhatus................................................................................................................... 5 1.Kliendikeskse turunduse loomine................................................................................ 6 1.1 Rahulolu............................................................................................................... 7 1.2 Lojaalsus.............................................................................................................. 9 ...
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad k...
ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
KAHE AUDIT ETTEVÕTTE 2015/16a. MAJANDUSAASTA ARUANDE VÕRDLUSANALÜÜS Töö eesmärgiks oli võrrelda kahte audiitor ettevõtet ja tuua välja erinevused. Valik on tehtud just selline, et tuua välja erinevused mis mõjutavad ettevõtte edukust, kuigi tegevusaeg on sama pikk. Võrreldakse mõlema ettevõtte 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad ettevõtted on vastu võtnud rahvusvahelise võrgustiku sõltumatuse reeglid (Global Independence Policy) ja koostavad oma aruandeid vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega IFRS (International Financial Reporting Standards). Mõlemad ettevõtted kuuluvad globaalsesse võrgustikku ning peavad teostama kvaliteedikontrolli ja vastavuse järelevalvealast tegevust, mis hõlmab teenuste osutamist, eetikat, ärialast käitumist ja sõltumatust käsitlevaid küsimusi. Mõlemad ettevõtted on tegutsenud Eestis ligikaudu 25 aastat. Niinimetatud Suu...
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk ...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (ku...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · In...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,0...
Kordamisküsimused 1) Ettevõtja 1254 – 1324 Marco Polo – Reisidele asudes sõlmis kaupmeestega lepinguid. 1437.a Prantuse päritolu, sõnsat ENTREPRENEUR – Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi, vahendaja. Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht. 1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. 1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 1934 J.Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja. 1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, ...
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varund...
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
FINANTSJUHTIMINE Konspekt 2007 2 SISUKORD Finantsvahendite hankimine ja finantsturud............................................................................... 4 Lühiajalised pangalaenud............................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid..............................................................................................................10 Rahaturu fondid........................................................................................................................ 11 Tööstusfinantseerimine...........................
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaat...
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja k...
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt...
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
Probleemid 1. Mille poolest erinevad panga finantsjuhtimise prioriteedid tavalise äriettevõtte finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vasta...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsent...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...