xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras..............................................................
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Neptuun Referaat Avastamine Neptuuni avastajad on Urbain Le Verrier, John Couch Adams ja Johann Galle. Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier arvutas esmakordselt välja planeedi asukoha, kui ta püüdis seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Ne...
Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline...
Minu Kolombia LEND PAPAGOI NOKAL Ave Ungro PETRONE PRINT 2010 Sündmused leiavad aset aastatel 2003-2006 Kolumbias. Kolumbia asetseb põhjapoolkera ja lõunapoolkera piirimail, Lõuna-Ameerikas.Kolumbiat ääristavad 2 ookeani, Vaikne ja Atlandi, naaberriigid on Venetsueela, Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Panama. Joonis 1. Ave teekond oli järgmine: Joonis 2. Kõigepealt jõudis ta lennukiga Bogotasse, Kolumbia pealinna. Seal Veetis ta 3 päeva ja sõitis edasi Manizalesesse.Manizaleses oli ta aasta aega ja ta jõudis selle aastaga ära käia ka Calis, siis sõitis ta edasi Medellini, kus töötas ülejäänud poolteist aastat. Medellinis elades käis ta ära ka Argentiinas ja Uruguays. Peamised tegevuspaigad on linnad Manizale...
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikeseki...
Meteoroloogia I kontrolltöö C-variant a) Kas lause on õige või vale 1. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgu...
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. ...
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel o...
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on ...
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu,...
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge...
JÄÄVÖÖND SISSEJUHATUS Kirjutan rehveraadi jäävööndist,sest see tundub juba oma nimepoolest huvitav.Tahan teada rohkemat mis selles vööndis toimub. Asend ja Kliima. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - po...
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Ku...
Sisukord Sisukord................................................................................................................LK2 Sissejuhatus..........................................................................................................LK3 Avastamine...........................................................................................................LK4 Andmed................................................................................................................LK5 Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu su...
Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 ...
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Geograafilise uurimustöö etapid: Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Kuidas määrata asukohta? Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaal...
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on teg...
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis................................................................................. 4 Kask rahva seas.................................................................
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
Veenus referaat Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni ...
Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist ...
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive ...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ...
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...
Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool Polaarvöötmed Koostaja: Vana-Vigala 2012 1 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3-4. Arktiline kliimavööde 5-6. Antarktiline kliimavööde 7. Sissejuhatus 8. Kokkuvõte 2 Arktiline kliimavööde madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud +5°C sama temperatuurijoont. Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima. Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifi...
Teadus 19. sajandil Õpilane: Õpetaja: Teemad 1. Elekter 2. Positivism 3. Bioloogia 4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine ...
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
XXX ÜLIKOOL XXX INSTITUUT XXX OSAKOND Kaur XXX JÄRVEKAUR JA TEMA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Aleksei XXX Tallinn 2013 Sisukord Üldiselt Järvekaur (Gavia arctica) on kaurlaste sugukonda kuuluv veelind. Järvekaur on hane suurune tumedat värvi lind. Tema selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid. äratuntav on ta veel odaterava noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Teda lennus nähes paistavad silma veel teistest lindudest kitsamad tiivad. Kaugemalt võime kuulda järvekauri karedaid madalaid häälitsusi. Levila Järvekaur pesitseb Euraasia ja sageli Alaska lääneosas. Meid on leitud 10 miljoni suuruselt maaalalt. Tegemist on rändava liigiga, keda võib kohata asustamata piirkondades kogu põhjapoolkeral. Talvitub merel või suurtel järvedel Euroopas, Aasias ja Põ...
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MIT...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. ...
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...