Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud Kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. TÄNAN KUULAMAST!
Periood Dateering Arhioloogiline Kultuur Mesoliitikum 9000eKr - 5000eKr Kivi, sarv, puu, nahk, luu Neoliitikum 5000eKr - 1800eKr Kammkeraamika, keraamika Vanem Pronksiaeg 1800eKr - 1100eKr Imporditi pronksi Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast eseme...
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõt...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
GRAN CAVALLO KERT UDE G2B • LEONARDO DA VINCI, TEGEMIST ON RATSAMONUMENDIGA, 7.2M M KÕRGE • LEONARDO ALUSTAS TEOST 1481. JA SEE SAI VALMIS 1493. AASTAL • MILANO HERTSOGI TELLIMUSTÖÖ • HOOLIMATA ULATUSLIKEST ETTEVALMISTSTEST JÕUDIS VALMIS VAID SAVI MUDEL,MIDA ESITLETI KEISRI PULMAS • PÕHJUSEKS, MIKS VALMIS VAID SAVI MUDEL, OLI SÕJA OHT • VALAMISEKS VALMIS OLEVAT METALLI KASUTATI HOOPIS KAHURITE VALMISTAMISEKS, MIS TAKISTAS SKUKTPUURI VALMIMIST • HILJEM SEOSES HERTSOGI SURMAGA JA PRANTSLASTE SISSETUNGIGA, MILLAL HÄVIS KA MUDEL, JÄI ASI KATKI • ALLES 1977 CHARLES DENT ALUSTAS SKULPTUURI ELLUVIIMIST • SELLEKS KASUTAS TA LEONARDO SÄILINUD JOONISTUSI JA VALAS KUJU PRONKSI • ÜLESANNE OLI VÄGA RASKE NING FINANTSPÕHJUSTEL SELLELE KULUS ÜLE 15 AASTA JA LÄKS MAKSMA ROHKEM KUI 2.5 MILJONIT DOLLARIT • PRAEGU MONUMENDIL ON KAKS TÄISSUURUSES KOOPIAT • TEOSE KOMPOSITSIOON ON DÜNAAMILINE JA VAADELDAV IGAST KÜLJEST • VÄGA REALIST...
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise ...
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha k...
Vask Vask (cuprum) on keemiline element järjenumbriga 29. Vase aatommass on 63,54. Ta asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem on: 2) 8) 18) 1). Sulamistemperatuur on tal 1083 Celsiuse kraadi.Vase värvus ulatub punasest kuldkollaseni. Juhib hästi elektrit ja soojust. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib aga vase peale ajapikku pruunikas paatina kiht. Vask ise on plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10000 aastat tagasi. Vask oli üks esimesi inimkonna poolt kasutatavaid metalle, kerge saadavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu. Pronksiajal kasutati enamasti vase ja tina sulamit pronksi, sellest valmistati relvi, tööriistu, ehteid jms. Tänapäeval kasutatakse vaske enamasti elektrotehnikas, kaablite- ja kontaktjuhtmete lattides, elektrigeneraatorites, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmises. Tänu heale soojusjuh...
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal. Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma karikavõistluste etapivõitu ja 15 muud poodiumikohta, üldarvestuse 3. koht 2005 ja liider 2007 suusatamises. Kuid nii nagu sportlastel ikka, on ka Virpil terviseprobleeme, mis talle kuidagi rahu ei anna. Virpit painavad selja ja puusavalud, kuid südikas naine püüab neist üle olla ja igalt päevalt viimast võtta ...
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotu...
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt...
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse ...
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... 2 1.Vase tehnilised näitajad.................................................................................3 2.Vase leidumine ja tootmine...........................................................................4 2.1Vase leidumine......................................................................................... 4 2.2Vase tootmine........................................................................................... 4 3.Vase kasutusalad........................................................................................... 5 4.Vase sulamid.................................................................................................. 7 4.1Pronks....................................................................................................... 7 4.2Messing ehk valgevask..................
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religio...
1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p 1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr) 2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüd...
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik n...
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimise...
RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Jumal seisis kõrgel marmor...
Vahemere stiil Koostaja: Kairi Kann Mp-10 Vahemere stiil Pärit Vahemere põhjapoolsetest riikidest. Hispaania mõjutustega stiil. Lihtne ja funktsionaalne. Värvid peegeldavad merd ja taevast, mis tähendab rohelise ja sinise erinevaid toone. Maroko mõjutusi leiab pronksi- ja teiste metallikarva aksessuaaride näol. Vahemere stiil Suurima mõjutekke andis sellele stiilile Kreeka ja Itaalia. Kreekale on iseloomulik valged seinad ja merele iseloomulikud külmad toonid: sinine, helekollane, türkiis ja teised. Itaaliale on vastupidiselt domineerivad soojad värvid: kahvatu-pruun, oliiv, seinad värvitud beezi värvi. Vahemere stiil Seinad on vahel värvitud eri värvides ja paigutatud erilisel moel. Vahemere-stiilis kasutatakse tikandites naturaalsed tekstiile (lina, puuvill). Köök Click to edit Master text styles Second...
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva e...
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
Toomemägi Tartu Kutsehariduskeskus MJ210 Koostajad : Laura Mikussaar Mairis Matvejev Carolina London Inglisild Inglisild asub Toomemäel üle Lossi tänava joonel oleva oru Kuradisilla vastas Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika. Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See ...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr): Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja pronksi. Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu). Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklast...
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihis...
Skulptuur Skulptuuri üldmõiste Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljandusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm; skulptuuri nimetatakse kolmemõõtmelist kunstiteost, kuju. Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptu...
Auguste Rodin (1840-1917) Prantsusmaa skulptor, kes alustas kõigepealt maalija ning luuletajana.Rodini algus oli raske, sest teda ei võetud kunstikooli vastu,miks?, ilmselt kardeti tema uudset stiili või arvati,et ta pole veel piisavalt küps. Niisiis pidi Rodin ennast ise harima ning sai tegeleda kunstiga ainult õhtuti, sest päeval käis ta tööl. Läks veidi aega kuni Rodin leidis oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krob...
Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus Es...
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti ak...
AUGUSTE RODIN Impressionism Rodin oli kuulus prantsuse skulptor, kes elas aastatel 1840-1917. Lapsena vaimustus joonistamisest. Noore mehena avastas enda jaoks savi ning hakkas tegema skulptuure. Üritas 3 korda saada sisse École des Beaux-Arts (mõjuvõimsad kunstikoolid Prantsusmaal), kuid põrus. Püüdis rakendada skulptuuris uusi põhimõtteid. ,,The man with the broken nose" Esimene pronksbüst, Teos oli lõpetamata, mille ta mis iseloomustas väljapanekuks hiljem paljusid Rodini valmistas. töid Skulptuuri tagumine The Salon lükkas osa kukkus ära teose kaks korda ruumis olnud külma tagasi, kuid hiljem tõttu. võttis vastu nime all ,,Roomlase portree" Töömeetod: Rodin eelistas modellide vabat liikumist stuudios...
METALLIDE KASUTAMINE Marko Tamm 6.e klass • 5000 a e.Kr õpiti töötlema metalle. Esimene metall oli vask. • 3000 a e.Kr sai Vahemere idaosas alguse pronksiaeg. Pronks saadi tina ja vase segunemisel. • 1100 a e.Kr võeti kasutusele rauast tööriistad. • Rauamaaki leidus maailmas rohkem kui tina ja vaske • Kahepoolseid tööriistu valmistati kivisse valades VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja Tähtsamad elektrijuht tehakse vasest metallid radiaatoreid ja elektrijuktmeid. Wikipedia 12.11.2015 PRONKS • Pildil on pronksist kraan • Pronks on ajalooliselt vanim tehissulam ...
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 50...
Rooma Sarnasused Kreeka Rooma linna asutamise legend. Hellenistlik kultuur Kreeka kodanik oli Vabariik Mitu jumalat. ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammast...
Impressionism Sellel ajal tekkis palju uusi voole. Noored kunstnikud moodustasid gruppe, kus nende põhimõtteks oli, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine. Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Kujutati valgust ja õhku ning sellega kaasnes ka teravate piirjoonte kasutamise kadumine...
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head e...
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portre...
RHODOSE SAARE KOLOSS KUS? Rhodose saar asub Türgi edelaranniku ääres Kreeta RHODOSE SAAREST Umbes 1200 aastat eKr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik ja eriti just võimas mereriik. Linn ise aga oli suur kaubandus- keskus. Atiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. FAKTE · Arvatakse, et koloss ehitati aastatel 292 eKr280eKr ·(ehitus kestis kokku 12 aastat) · Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. · Koloss hävis maavärinas ·aastal 227 eKr (Seega oli ta ·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat) · Selle täpne asukoht pole ·teada, sest pole leitud selle ·jäänuseid. · 653 aastal müüdi kolossi ·jäänused vanametallina ·Süüria kaupmehele. Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid V...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
