Vabariigi president. *Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (ku...
USA PRESIDENT Referaat 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT...................................................................................7 2.1. Saavutused....................................................................................................................... 9 2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi?....................................................9 3. KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 4. KASUTATUD MATERJALID............................................................................................ 11 ...
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
11. 14.09.1965 ; 1987 1990 ;;;; 70.28 %
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabar...
PRESIDENT BORISS JELTSIN (1991-1999) ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue majanduspoliitika raames lasti vabaks hinnad (1992), püüti juurutada vabakaubandust ning toimus ulatuslik erastamine. Nii loodeti lammutada senine riiklik majandusmehhanism ning tekitada arvukas eraomanikekiht, et üle minna läänelikule turumajandusele. Kuid kavandatud ümberkorraldused ei andnud loodetud tulemusi, mistõttu planeeritud kolmekords...
PRESIDENT VLADIMIR PUTIN (2000- ) Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma val...
President of Estonia Kadi Hõim Form 10 The President of the Republic (in Estonian: Eesti Vabariigi President) is the head of state of the Republic of Estonia. Estonia is a parliamentary republic, therefore President is mainly a symbolic figure and holds no executive power. Presidential Flag of Estonia The President is elected by the Parliament or a special electoral body for a five-year term. The electoral body is convened in case no candidate secures a two-third-majority in Parliament after three rounds of balloting. The President can not be elected for more than two consecutive terms. History Estonia didn't have a president from 1918 to 1938. This institution was intentionally left out of the first Estonian constitution, for its authors tried to avoid the concentration of power in one person's hands by all means possible. Esto...
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi...
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Dear Mr President , I am writing in order to invite you to our class during the ,,Back to school" week. I think that your coming to my class would be really instructive and interesting for students. It would give everyone an opportunity to ask about your school times, life as a president and your position. I am sure that find out about your professional knowledge, perks and official duties helps us to understand your profession better. However, the lesson would be in English, so students can express them thoughts and ask questions in English. It would help us to evolve our communication in the formal way and it makes us richer by the experience. Visiting our school would be useful for you too. We could discuss about the problems in the education system and offer our solutions to improve an education. You could communicate with the younger generation who respect you and will be indescribably happy about you visiting. It would...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi ...
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks. - sellest ka presidendi tähtsus Prantsusmaal. ...
Mõisted: RIIGIKOGU EV parlament,rahva esinduskogu,seadusandliku võimu kandja,koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimise...
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. V...
Kui ma oleksin Eesti president Kui ma oleksin Eesti president, siis oleksin ma praeguse presidendiga üpriski sarnane. Tahaksin ka olla nii maailmas kui Eestis väga aktiivne ning inimestele meelepärane olla. Oleksin võrdne oma rahvaga ja aitaks neid nii kuidas saan. Mida mina teeksin kui oleksin Eesti president? Kõigepealt lepiksin ma kokku erinevate riikide pealikega kokkusaamisi. Kui ma peaksin minema teatud riiki ise, siis võtaksin kaasa Eestis tehtud koduse leiva ja mõned meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ...
USA PRESIDENT- RONALD WILSON REAGAN Kerli Kivimurd ÜLDINE 6. veebruar 1911– 5. juuni 2004 33. California kuberner (1967–1975) 40. USA president(1981–1989) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/thumb/1/16/Official_Portrait_of_Presid ent_Reagan_1981.jpg/200px- Official_Portrait_of_President_Reagan_1981.j pg NOORUSPÕLV John Edward Reagan ja Nelle Wilson Halb majanduslik seis Loodus, kirjandus ja sport Vetelpäästja Eureka Kolledž Spordiuudiste teadustaja Näitles 53 filmis https://s-media-cache- ak0.pinimg.com/736x/9a/9d/cb/9a9dcb217391 b3600205af847697725a.jpg ABIELUD JA LAPSED Abielus kaks korda Jane Wyman...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
Riigiõigus Kordamine Põhiseadus 1. Põhiseaduse tüübid (näited) V: parlamentaarne (Eesti), presidentaalne (USA) 2. Detailse regulatsiooni plussid ja miinused, seos põhiseaduse muutmise korra ja sagedusega. V: Miinused: kõike ei ole võimalik ette näha, hakatakse seaduseauke nägema seal, kus neid pole. Eestis võib olla poleks nii ülekoormatud õigusnormistikku vaja. Plussid: kui kõik on detailselt reguleeritud, siis võib olla lihtsam õigust mõista, sest kõik on ette kirjutatud. Raskem lugeda ühest asjast välja erinevaid asju. Ilma detailse regulatsioonita võib leiduda nii mõnigi määratlemata õigusmõiste. Põhiseaduse muutmise kord on väga detailselt reguleeritud (põhiseadust saab muuta kolmel viisisl: riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiirloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), riigikog...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
MALI ANNE-MAI ÜLDANDMED · Pealinn- Bamako · Riigikeel- Prantsuse · Pindala- 1 240 000 km2 · Rahvaarv- 14 517 176 (2009) · President- Ibrahim Boubacar Keïta · Iseseisvus- 22.september 1960 · Rahaühk- Kesk-Aafrika frank HALDUSJAOTUS Halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: · Gao piirkond · Kayesi piirkond · Kidali piirkond · Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 1564 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes ...
Lennart Meri Lennart-Georg Meri oli poliitik ja kirjanik ning Eesti Vabariigi president aastatel 1992-2001. Lennast Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 ajuvähki. Ta on maetud Metsakalmistule. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning ema oli Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal elades ja seetõttu õppis ta mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis, kust tulenes ka tema hea keelteoskus(- ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.) Georg Meri perekond küüditati 1941. aastal Siberisse, kust nad naasid 1946. aastal. Lennart Meri oli Venemaal elades käinud mitmes venekeelses koolis. Eestisse tulles astus ta Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas ajaloo eriala aastal 1953. Ajaloolaseks ei lubatud tal aga saada ja ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina, seejärel...
Harry S. Truman Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika. Klaverit õppis ta kuni ta sai 15. aastaseks, siis ta läks õppima Independence High Schooli. 1901. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi läks ta Kansas City Law Schooli õigusteadust õppima, aga lahkus pärast esimest semestrit. Ta läks tööle raudtee ehitus firmasse ja pärast veel töötas ta sekretä...
Sõmerpalu Basic School Teisy Slavin Form 8 The President of the United States and his family Research Paper Instructor: Kati Leis Sõmerpalu 2012 Contents Introduction I wrote my research paper on the president of the United States and his family, because I wanted to know more about Barack Hussein Obama, his wife Michelle Obama and his daughters Malia and Natasha. I think that I now know much more about the President of the United States and I think that I should know, because in the future I would like to travel to and one day maybe even move to the United States of America. I think that Barack Obama is the most hated president in the United States history because of his racial. Barack Hussein Obama Barack H...
Valge Maja- The White House Valge Maja- The White House Ehitati 1792-1800 Arhitekt on James Hoban, kelle valis paljude projekti konkurssil osalejate seast välja president George Washington Asub Washingtonis, aadressil 1600 Pennsylvania Avenue (avenue- puiestee) Valge Maja- The White House On läbi aegade olnud Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter Esimene president, kes seal tööle asus oli John Adams 1800. aastal 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad, pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks Valge Maja- The White House Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington Valge Maja- The White House Praegune ametlik nimi Valge Maja (The White House) pärineb presidendi F...
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
Koostas : Marina Tülp Kuidas oleks saanud Hitleri võimuletulekut Saksamaal ära hoida ? Hitler sai uueks riigijuhiks sellepärast ,et tekkis majanduskriis ,aga kui president Hindendberg poleks ära surnud ,poleks ka Hitler uueks riigipeaks saanud. Nimelt 1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult,miljoneid töötuid ja viletsus.Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega.Sel ajal Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind kasvas aina ,vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1933.a sai Hitler Saksmaaa val...
Toomas Hendrik Ilves Kristjan kangro Sündinud 1953. Aastal 26. detsembril Stockholmis. Ta valdab inglise, eesti, hispaania ja saksa keeli. Kõrgema hariduse sai ta Columbia Ülikoolis psühholoogia valdkonnas, psühholoogiamagistri kraadi saavutas Pennsylvania Ülikoolis. Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) . Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega. Toomas Hendrik Ilves oli töötas teadustöödel psühholoogia, inglise keele ning Eesti kirjanduse valdkonnas, samuti oli pikka aega tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Ta töötas välisministrina aastatel 1996 kuni 1998 ning 1999 kuni 2002. On olnud Riigikogu ja Europarlamendi liige. Alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president , mida ta ei saavutan...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. ...
Theodore Roosevelt Pillerin Ann Mattias Isiku tutvustus 27.oktoober 1858 6.jaanuar 1919 42. aastaselt sai Ameerika Ühendriikide 26.presidendiks Ametikohal 19101909 Vabariikliku Partei liider Professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur Valiti kuberneriks 6 last Perekond Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 1. abikaasa Alice Hathaway Lee Teine tase (abiellus 1880 suri sünnitusel Kolmas tase 1884) Neljas tase 2. abikaasa Edith Kermit Carow Viies tase (abiellus 1886) Lapsed: Alice(1.abikaasa laps), Ted, Kermit, Ethel, Archie, Quentin Ametid New Yorki politseiülem New Yorki os...
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
Lennart Meri Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati pere Siberisse. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Varasematest eluraskustest hoolimata suutis Meri perekond ellu jääda ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Lennart Meri on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Nimelt teda paelusid väikerahvaste kultuurid ja Siberi avastamine. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud mitmesse keelde. Nõukogude Liidus keelatud ...
Kuidas kaitsta Riiki? Kui oleksin piirivalvur kaitseksin Eesti riiki sissetulevate ohtlike asjade eest, nagu relvad ja narkootikumid, samuti ebaseaduslikult riiki sisenevate inimeste eest. Kui oleksin politseinik tagaksin siseriikliku julgeoleku Eesti riigis elavatele kodanikele. Kui oleksin Kuninganna kaitseksin vaesemaid ja nõrgemaid inimesi Eesti riigis. Presidendina esindaksin Eesti riiki välismaailmas. Kuna president on riigikaitse kõrgeim juht, annaksin ma korraldusi riigikaitsele.
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigep...
LENNART MERI Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja k...
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, mille...
Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse...
Presidendi kõne vana-aasta õhtul Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei...
George Washington George Washington on sündinud 22. veebruaril 1732. a. Virginia osariigis. Ta pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus Vabadussõjaga, mille ameeriklased hiljem Washingtoni juhtimise all võitsid. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede ülemjuhataja. Ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Hõbedast meenemündi andis välja USA riigikassa George Washingtoni 250. sünnipäeva puhul. Kuuendal Jaanuaril , 1759. a. Abiellus Washington lesest Martha Dandridge Custis'iga . Äsjaabi...
Lennart Mere elukäik, haridus ja poliitika. Lennart - Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas (14. märtsil 2006 suri Tallinnas). Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala. Ta leidis tööd Eesti Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti...
Lennart Meri (29.03.1929-14.03.2006 ) Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Ta lahkus koos perekonnaga varakult Eestist ning pidi kooli üheksa korda ja neli korda keelt vahetama. Lennart Meri oli suur Eesti riigimees ja armastatud president. 1941. aastal küüditati Lennart Meri koos perekonnaga ja kümnete tuhandete saatusekaaslastega Siberisse. Lennart Meri alustas kaheteistkümneaastaselt oma karjääri metsatöölisena. Lennart Meri lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude aastal 1953. Juba ülikooli ajal teenis ta elatist kirjutamisega. Nõukogude võim ei lubanud tal ajaloolasena töötada ja seepärast töötas ta teatris dramaturgina ja Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Oma esimese raamatu: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk-Aasiasse, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
