Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. ...
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO liikmesriigid • Alates 1. aprillist 2009 on NATO liikmeid 28. • 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani • 1952: Kreeka ja Türgi • 1955: Saksamaa LV • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised ju...
Kalev Aasmäe intervjuu Facebooki avaliku poliitika juhi Gabriella Csehiga. Intervjuu analüüs Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate...
COLUMBIA PÄRAST II MAAILMASÕDA PARTEID Peamised parteid Columbias 20. sajandil olid: Kolumbia Liberaalne partei Rahvuslik rahvaliit Kristlik-Demokraatlik Partei Kolumbia Kommunistlik Partei KODUSÕDA Pikaajalist kodusõda on ka nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei relvaüksused Marquetaliat 1970-tel aastatel sekkus kodusõtta Kolumbia maffi a Sõda lõppes 26. september 2016 VALITSUS JA POLIITIKA Columbia oli (on ka praegu) vabariik, seadusandlik võim kuulus Senatist ja Esindajate kojast koosnevale Rahvuskongressile. Täidesaatev võim kuulus presidendile. Columbia oli küll väliselt v...
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekat...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
Gümnaasiumi kirjand teemal Gümnaasiumi kirjand teemal Kuidas Eesti poliitika aktuaalsemad teemad mõjutavad ühiskonda - 390 sõna. Sain hindeks 4, Sisu 20, õigekiri 12, stiil 8, vorm 5. Kokku 45p 60st.
II seminar: Režiimid (II pool). Globaalne poliitika Riikide režiimide jaotuse üks nõrk külg on kindlasti inimeste ja riikide erinevus, mistõttu on võimatu leida sellist režiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest ’miks ei või meie, kui teised võivad?’. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud, et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on küll tagatud, kuid mis on seaduste taga – seda me siiski ei tea, sest saladusi on palju. Mõned riigisüsteemid on aetud nii keeruliseks, et rahvas ei viitsigi selle...
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprots...
docstxt/14188649908119.txt
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine. Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks ...
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Jaanika Märdimäe Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast? Iga endast lugupidava ja haritud inimese ellu kuulub ka kursis olemine aktuaalsete teemadega ja poliitiliste sündmustega. Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni...
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt si...
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimulik...
Riigi rahakott, meie kõigi rahakott Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu. Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud, mida me kõik mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on aga...
Was erwarte ich von der deutschen Politik in Europa, damit die Europ äische Union wieder positiver wahrgenommen werden kann? Ich denke, dass Europa vor einer Richtungsentscheidung steht, und mache mir Gedanken darüber, welcher Weg für Europas Zukunft der beste sein wird. Um das Leben in der EU besser zu machen, müssen aber alle Mitglieder der EU ihren Teil dazu beitragen. Damit sich alle Menschen in Europa wohl fühlen könnten, wären die wichtigsten Aufgaben, den Lebensstandard und die Lebensqualität der Bürger zu verbessern, insbesondere durch hochwertige Arbeitsplätze sowie durch ein hohes Maß an sozialem Schutz und ein hohes Gesundheits- und Verbraucherschutzniveau, wobei gleichzeitig die Chancengleichheit für alle Bürger zu garantieren ist. Für eine positve Entwicklung Europas ist das Allgemeinwissen des Bürgers wichtig. Um das zu verbessern, könnte man verschiedene Programme veranstalten, um die Bürger zu bilden, um d...
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik? Ütleksin alustuseks, et minu arvates on ühiskonnaõpetus koolides väga vajalik, kuna põhimõtteliselt annab see tund meile teadmisi ja oskusi saabuvaks iseseisvaks eluks. Ühiskonnaõpetuses on väga palju positiivseid jooni: esiteks õpingute käigus hakkab õpilane ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning me saame end ette valmistada ühiskonnaellu sekkumisel. Täiskasvanuna peame ju kõik hakkama ise endi eest vastutama. Abi võime ikka küsida, kui miskit jääb selgusetuks, kuid põhilised teadmised ja vastutus peaks meil olema selleks ajaks juba kujunenud. Meie tulevane elu on juba praegu meie kätes, me ise määrame selle, milline elu kujuneb. Peaksime kõik mõistma ja järgima lauset: igaüks on oma õnne sepp. Ühiskond on kõikjal meie ümber, selleta kokku puutumata ei saa keegi elada. Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikeg...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
Minu eetiline Eesti Vabariik Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Kirjutan siin essees spetsiifilisemalt poliitilisest eetikast. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutile ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuule kuulunud ettevõte tegeles lõhkeaine veoga Liibüasse, see pole ju kohe kindlasti eetiline ? Meeste äripartnerid olid Arco Vara asutajad, Arti Arakas ja Richard Tomingas, kes ostsid laeva, mille Vitsuti ja Õispuu firmale välja rentisid vaid 1 krooni eest, mehed oli mõlemad osanikud laevafirmas nimega ,,Eastern Shipping Group". Algselt meeste äsja loodud firma palkas eestist neli meremeest, ning saatsid nad Bulgaariasse sadamalinna laevale nimega ,,Balkan Star" järgi, hiljem selgus, et laev oli varem j...
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.T...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 ...
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega N...
Härra Poliitiliselt Korrektne Härra Pollitiliselt Korrektne on mees kes töötab õigusbüroos. Ta käib ringi pika musta värvi mantliga ja eriliselt suure torukübaraga, mis aitab tal kõik seadused ja õigused meeles pidada. Tal on alati kaasas suur paks lillade kaanega raamat milles on kõik seadused, ühiskonnanormid, eetilised ja moraalsed koodeksid. Tal on seda vaja, et inimestele moraali lugema hakata kui nad midagi valesti teevad. Näiteks kui inimene kõnnib punase tulega üle tee siis härra Poliitiliselt Korrektne loeb talle ette, et see on vale, nii ei tohi teha, sest see on vastuolus eetilise käitumisega, see ajendab ka teisi seda tegema ja selle eest võib 5 trahviühikut trahvi saada(!). Too imeline mees on ka väga keskkonnasõbralik, see väljendub selles, et ta sõidab ringi enda superautoga mille nimi on Toyota Prius, kusjuures teda ei häiri fakt, et Priusel on sama hea kiirendus kui jalgrattal. Ta kasutab...
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV L...
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
