Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele . Esialgu oli ülekaal Guomindangi poolel . 1949 aasta arillis toimus kodusõjas pööre ja kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. Nähes olukorra lootusetust taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000 mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus ühendri...
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Merilin Jürgens TERVISEPOLIITIKA Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervise...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, ...
Poliitika mõiste Mis on poliitika olemus? Milles seisneb poliitika? Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle! Poliitika on protsess, mille läbi üks osa inimrühmast saavutab ning põlistab oma võimu teis...
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustat...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
Poliitika ja eetika Eetika vastu on tekkimas üha rohkem huvi. Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hooli...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas ...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ...
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uu...
Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina võlg gaasi eest Venemaale kasvanud ning Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varguses. ...
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
EKSAM 1. Eesti politsei hakkas 2018. sügisel kiiruseületamisega vahele jäänud juhtidele infokaarte, mis kutsuvad elundidoonoriks registreerima. Millise poliitikainstrumendiga on tegemist? A. Regulatiivne B. Vabatahtlik C. Vaikimisi valik D. Müksamine INSTRUMENDID: OTSENE SEKKUMINE – Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Re...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimest...
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina ...
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - K...
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Riik, poliitika ja valitsemine Praktikumiülesanded VI praktikum VASTAJA NIMI JA ÕPPERÜHM: 6. POLIITIKA KUJUNDAMINE JA VALITSEMISPROTSESSID 1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam • Eesti koolide vahel õppevahetused 2.Haldusreform • Teha KOVis referendumid • Vägisi liituda • Riigimotivatsiooni 2. Too päris elust näiteid „võimaluste akna“ avanemisest. Brexit Suurbritannias Uus valitsus Eestis Tervishoitus reform USAs Haldusreform Eestis 3. Too reaalsest elust näide erakondade ja huvirühmade ...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Sportlased poliitika hammasrataste vahel Elus käivad paljud asjad käsikäes, näiteks sport ja poliitika. Pärast teist maailmasõda, kus Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, saabus Eesti sportlasetele raske aeg. Peale uue võimu saabumist, oli peaaegu võimatu Eesti sportlastel pürgida olümpiamängudele. Mis olid põhjused, et eestlaste seast valiti NSV Liidu koondisesse maksimaalselt kümme sportlast? Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad res...
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omand...
NIMI: Renata Jusupova 161061RIHKB.YK RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 1 (LOENGUTEEMAD 1-3) 1. Too näide aktuaalse poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Valitsuse otsus kaotada 2020.ndast aastast eripensionid Millised on selles poliitikale omased sisulised elemendid? Avalikud asjad – ühiste asjade korraldamise küsimused (pensionireform puudutab otseselt suurt hulka ühiskonnaliikmeid) Otsuste elluviimine - poliitika rakendamine ja elukeskkonna mõjutamine (otsuse vastuvõtmine on poliitika rakendamine ja eripensionite kaotamine on otsene elukeskkonna mõjutamine) Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy’ga Põhjendus: Kui algselt oli see vaid sotsiaalkaitseministri Margus T...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suh...
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulih...
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajan...
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema vii...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele....
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja T...