Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" poliitika" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused

Nagu igal teiselgi riigikorralduse süsteemil, on ka sellel omad tugevad ja nõrgad küljed. Miks võib siis demokraatiat, kui sellist, Eestis nimetada tugevaks? Üks peamine tugevus demokraatial on kindlasti, see, et riik peab realiseerima rahva enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kel...

Poliitika
100 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Savisaar ja Tallinn

Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa" ...

Eesti ühiskond ja poliitika
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised

märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...

Poliitika
4 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette...

Poliitika
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON?

XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui...

Eesti ühiskond ja poliitika
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST

SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Peamiseks eesmärgiks praegusel pingelisel ajal on tagada meie kodumaa julgeolek ning suveräänsus. Meie kolm lubadust on: 1. Saavutame Venemaaga kokkuleppe ning ehitame välja selgelt eristuva piiri kahe riigi vahel, et ära hoida edasised selleteemalised...

Poliitika
2 allalaadimist
thumbnail
78
pptx

Keskerakond

S IDEOLOOGIA  Vabameelne  Turvaline Euroopalik heaoluriik  Keskne poliitika eesmärk- keskklass  Vasakpoolne-mädasoo  Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED  14 300 inimest  Juhatuses 16 liiget  Esimees- Edgar Savisaar  Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson  Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED  Enn Eesmaa liitus aastal 2002.  Kadri Simson liitus 1995a.  Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal  Priit Toobal astus erakonda 2001a  Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a  https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR  Sündinud 31. mail 1950.a  Keskerekond 1991  Keskerekonna esimees Haridus käik:  1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool  1966-1968 Tartu 7. Keskkool  1968 Tartu Kaugõppekeskkool  1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJ...

Poliitika
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

IRL ja Reformierakonna lubadused 2015

Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi. 2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt. 3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist. 4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. 5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse. 6. Algatame õpetajate alampalga läbirääkimiste vormiga sarnased kõnelused õpetajate kontakttun...

Poliitika
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon?

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet)...

Eesti ühiskond ja poliitika
14 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti-Vabaerakond

Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia  Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekku...

Poliitika
3 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Sotsiaaldemokraatlik erakond

Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 ­ Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimel...

Poliitika
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigikogu fraktsioonid

Riigikogus on 4 fraktsiooni: Eesti Reformierakonna fraktsioon (33 liiget), Eesti Keskerakonna fraktsioon (20 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (22 liiget) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (19 liiget). Kokku kuulub fraktsioonidesse 94 Riigikogu liiget, 7 saadikut fraktsiooni ei kuulu. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitili...

Poliitika
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lugemisraport Robert D. Putnam

Mariin Virolainen RIRIB12 Lugemisraport Robert D. Putnam "Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd" Sissejuhatus - 1. peatükk Sotsiaalse kapitali teooria - sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt nagu kruvikeeraja (sotsiaalne kapital) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad (nii individuaalset kui kollektiivset) tootlikkust tõsta, nii mõjutavad üksikisikute ja rühmade tootlikkust ka sotsiaalsed kontaktid" Sotsiaalne kapital võib olla samaaegselt nii isiklik hüve, kui ka avalik hüve. Yogi Berra: "Kui sa ei lähe teise inimese matustele, siis ei tule nad ka sinu omale". See tähendab - mina sulle, sina mulle - vastastikune seotus....

Poliitika sotsioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

MIS ON POLIITILINE OSALUS?

Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poli...

Poliitika
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon

Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga .hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...

Poliitika ja valitsemise...
20 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid.

Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...

Poliitika ja valitsemise...
7 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Avaliku võimu harud ja institutsioonid

KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus  Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas.  Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus.  Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.  Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele. Mitmetasandilise valitsemise rakendusalad:...

Poliitika ja valitsemise...
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Võim ja legitiimsus

Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks.  Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“  Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma...

Poliitika ja valitsemise...
17 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Erakonnad

detsembril 2006. aastal  Esimees: Aleksander Laane  Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism  Liikmete arv: 1138 (10.09.2014)  Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Asustatud: 2000  Esimees: Mart Helme  Ideoloogia : Rahvuslik konservatism  Liikmete arv: 7682 (10.09.2014)  EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist.  IRL  Asustatud: 15. novembril 2006.  Esimees: Priit Sibul  Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne  Liikmete arv:  rohkem kui 9800 liiget  Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks...

Poliitika
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat?

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat? Aeg ajalt tuli inimestele praktiliselt üle maailma regioonides ohutus eesmärkidel jätta omad elamud ja sööstma teistesse elukohtadesse, et möönuma jälitustest, sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja kinnitada faktidega oma seisukohta. Minu seisukoht on selles, et suur põgenike arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni. Häda ei ole ainult selles, et moslemid täidavad Euroopat, vaid asi on nende nõudmistes, et eurooplased adapteeriksid nendele. Kõik rahvusvahelised seadused trakteerivad nad enda kasuks. Et nad võtaksid omaks Euroopa kultuuri, neid tuleb “kiskuda” nende keskkonnast ja soetada soetada eurooplaste keskkonda, elada laagrites oma kommetes, reeglites ja suhel...

Eesti ühiskond ja poliitika
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun