Konrad Adenauer Greetel Kala ja Maritta Mägi Varasem elu 05.01.1876 - 19.04.1967 Konrad Hermann Joseph Adenauer Õppis õigusteadusi ja poliitikat Uskus ravimtaimedesse Christian Democratic Union Autoõnnetus 3 last 1916 suri Adenaueri naine võimul 15.09.1949 - 16.11.1963 Peale teist maailmasõda: Cologne major 1945 eemaldati majori kohalt CDU anti-marksist parlamendi eesistuja 1948 Esimene valitsus: 15.08.1949 Adenauer vs. Schumacher Theodor Heuss Saksamaa laguneb kaheks kantsleri demokraatia denatsifikatsioon Petersbergi kokkulepe Euroopa söe-ja teraseühendus Himmerod Memorandum Luxemburg Abkommen Teine valitsus: Teist valitsusaega kantsler 1953 - Man of the Year 1954 . Karlspreis Saksamaa hüvitamise seadus 1955 NATO Elysee lepe Suessi kriisis toetas Inglasi Kolmas valitsus: "Ei eksperimentidele" ulatuslik pensionireform euroopa majandusühen...
docstxt/136381300058.txt
NIMI: RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) 1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused Üheparteisüsteem Näited Eelised ja nõrkused Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus suur) Dominantse partei Venemaa, Jaapan Nõrkused: Kõrge ideoloogiline süsteem vahemaa, mis välistab koostöö teiste erakondadega (vähemuste esindatus puudub) ...
RUSSIA Politics Russia is a country in northern Eurasia. Capital of Russia is Moscow. It is a federal semi-presidential republic. Russia is also the world's ninth most populous nation with 143 million people as of 2012. Population of Russia is 143 800 000. Population density is 8.4/km2. The offical language is russian. President of Russia is Vladimir Putin. National anthem of Russia: Gosudarstvenny Gimn Rossiyskoy Federatsii https://www.youtube.com/watch?v=AOAtz8xWM0w Vladimir Putin Kreml Mount Elbrus Topography and climate Mount Elbrus is the highest point in Caucasus, Russia and Europe (5 642 m). Russia has thousands of rivers. Longest river in Russia is Volga. Lake Baikal is the largest fresh water lake in Russia. Humid continental climate is the dominant in Russia. Record low temperatur...
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu ...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
I DEOLOOGI A Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: RAHANDUS, M AKSUD JA EELARVE 1. Sotsiaalmaks ja maksedistsipliini 2. Tulumaksukoormus 3. Maksusoodustused ja suurendame omavalitsuste 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Sotsiaalne infrastruktuure 6. Toetame laenuhoiuühistute tegevust SUHTUM I NE RAHVASSE 1. Turvaline euroopalik heaoluriik 2. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassis...
16.03.2010 Eesti Euroopa Liidus Liikmelisusest tulenev bürokraatia Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis · Alates 1. maist 2004 on Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu (EL) liikmesriik. · Veebilehelt www.riigikantselei.ee/euroopa saate teada, kuidas Eesti osaleb ELi institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. ...
Kuidas mõjutas impeeriumi poliitika Eestimaad ? Eesti oli kaua aega sõdimas vene impeeriumi vastu ja ei tahtnud kuuluda selle alla. Kuid siiski on see jätnud jälje Eesti elusse , mida võib teatud määral tunda ka praegu. Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapa...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori...
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna. Nad arvavad, et Riigikogus istuvad inimesed, kes ei o...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
majandus pärast II MS. Heaoluühiskonna kujunemine. USA väljus II MSst majanduslikult võimsama lääneriigina.Lääne-Euroopa maad ja jaapan said sõjas kõvasti kannatada.2järgmise aasta jooksul arenes majandus uskumatult kiiresti. Kasutusele tlid väljendid,mis peegeldasid olukorra ebatavalisust:Itaaliaime. Lääne-saksaime, jaapaniime. Täna kiirele majanduslikule tõusule kujunes välja heaoluühiskond 1950-1960. Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik,haridus, tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli...
Hitleri Elulugu Koostaja: Markus Adolf Hitler Sündis 20.aprill 1889 Braunau Inni ääres,Austria, Ungari Hea Kõnemees peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos Nooruspõlve veetis vaesuses Isa suri, kui Adolf Hitler oli alles 14 6est lastest täiskasvanu ikka jõudis ainult tema ja Paula Hitler Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Isa Alois Hitler(18371903), ema Klara Hitler Alois ja Klara olid pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldalt Sagedane elukohavahetus Adolf käis 5 aastat algkoolis, seejärel astus Linzi reaalkooli Hitler esimeses maailmasõjas Astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke Hitler oli peaaegu kogu sõjaaja läänerindel Sai sõjas mitu korda haavata Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist Hitlerit ravis ...
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- j...
ISEISESEIVTÖÖ -Paaristöö- Tartu linna kaubandusettevõtete asukohtade analüüs äritüüpide lõikes Kasutatud kirjandus: Kuidas kaubelda 21.sajandil? Teadlik turundus (Kuusik ja Virk) Kaubandusturundus (Jüri Sepp) www.innove.ee -kutseharidus- materjalidõppematerjalidHulgi ja jaekaubandusKaubanduse erialade RÕK Kaubandus põhimõisted ja- seosed (http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf ) Väljatõrjumisteooria · Lähtub sellest, et uued kaubandusettevõtted tulevad turule agressiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjate tähelepanu. Ilmumine- uus kaupmees ilmub turule kaupade madalate hindadega, madalate kasumite ja piiratud sortimendiga. Haavata saamine- vastavalt kaubanduse kasvule hülgab uustulnuk nishi turu madalal tasemel, loovutades selle uutele madala hinnaga müüjatele. Kasvamine-konkurentsi toimel avab uustulnuk uusi kauplusi, täie...
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aas...
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis...
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
Lennart Mere elukäik, haridus ja poliitika. Lennart - Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas (14. märtsil 2006 suri Tallinnas). Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala. Ta leidis tööd Eesti Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja...
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö to...
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam spo...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Mis on poliitika? Režiimid (I pool) I peatükk Heywoodi meelest jaguneb poliitika valitsemiskunstiks, avalikeks asjadeks, konsensuseks ja kompromissiks ning võimuks. Valitsemiskunst on eelkõige selleks, et juhtida inimesi, neid kontrollida, neid allutada seadustele, et nad oleksid sõnakuulekad. Ainult kõrgem võim saab langetada otsuseid, mis on seotud riigi ja sellel territooriumil elavate inimestega. Selleks on piiratud grupp inimesi, kes tegelevad kogu poliitiliste tegevustega. Ettevõtted, koolid ja perekonnad on mittepoliitilised ehk ei kuulu otseselt poliitika alla. Poliitikud peavad ellu viima kõrgema võimu poolt koostatud seadusi, samal ajal ignoreerides tähtsaid globaalmõjusid. Poliitikas eelistatakse inimesi, kes ususvad sellesse olemasolevasse poliitikasse ja kes ei taha kõike seda muuta. Poliitikud on enamasti õelad ja manipuleerivad inimesed, kes mõtlevad vaid iseendale. See juhtub, kui inimesele omistatakse liiga suur võim...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Majandus a. Sarnasused: mõlemas riigis majanduse allakäik; raha väärtus mõlemas riigis oli väga madal, oluline oli materiaalne väärtus; majandustegevust juhtis riik, mitte rahvas (ettevõtjad, madalal kohal poliitikud jne); b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus ar...
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India ...
Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Tugineb eelkõige Parempoolne ideoloodia, Mõõdukas vasakpoolne traditsioonilistele väärtustele. mis lähtub kõigi inimeste ideoloogia. Eesmärk on Ühiskonda hoiavad koos vabadustest ja õigustest, tagada inimestele traditsioonid, rahvuslikud mida kaitseb riik. võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast Esindab p...
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama paresid. Peredele võiks riik maksta ...
rooma valitses papali osariiki kuni itaalia kuningas mõtles, et rooma oleks suurepärane pealinn. Kui rooma oli üle võetud peitis paavst end vatikani müüride taha ja keeldus itaalia kuningriigi olemasolu tunnistama, samal ajal väites et on nende poolt vangistatud.Kuna Itaalia kuningas ei soovinud alustada ususõda, otsustas ta oodata kuni paavst ise alla annab. 60. aastat hiljem ei olnud midagi muutunud kuni Mussolinil (tollane peaminister) sai kõrini Vatikani kaebustest ja otsustas lepingu sõlmida. Lepingu alusel andis Itaalia vatikani alad paavstile ja hulga vabandusraha, vastutasuks pidi aga vatikan tunnistama itaaliat ja jääma neutraalseks poliitikas ja sõdades. Diil läks läbi ja tänapäeval on neil oma seadused ja oma politseinikud kes neid läbi viivad ja vangla, ka oma raha ja bank ning auto numbrid ja margid. Vatikanis võivad sõita ainud sealsed elanikud ja neil on isegi oma domein .va. Ometigi pole vatikan nagu ükski teine riik ter...
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus...
Riik, poliitika ja valitsemine Kodutöö Viis argumenti demokraatia poolt 1.Võimude lahususe seadusandlikuks, täidesaatevaks ja kohtuvõimuks põhimõte piirab võimu omavoli. 2.Riigi tegevuse kontrollimiseks on olemas institutsioonid. Esiteks on see universaalne valimissüsteem, tänu millele on kodanikel võimalus oma võimu piiratult reguleerida. Kohtusüsteem täidab ka kontrolli funktsiooni, mis peaks olema sõltumatu ning arenenud riikides on see suuresti nii. 3.Demokraatlikus riigis säilitatakse arvamuste pluralism. Repressioonid "eriarvamuste" vastu mõistetakse hukka. See sunnib ametivõime kuulama ühiskonna erinevate sektorite ja erinevate poliitiliste jõudude arvamusi. 4.Demokraatlikus riigis saate pidada miitinguid, korraldada rongkäike ja näidata oma arvamust. Eriarvamusel olev vähemus võib olla alternatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise viiside kandja, kuid ei saa samal ajal enamust takistada. K...
docstxt/1204821513494.txt
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine", eelistatavalt kodumaal kasvatatud toiduainetega, et vältida sõltuvust välistest tarnijatest. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad mä...
SÄÄSTEV ARENG JA KESKKONNA POLIITIKA Säästev areng Säästlik areng Jätkusuutlik areng Säästev arendamine Mahemajandus Eesti 21 Eesmärgid Eesti võimalike arenguteede leidmine 21. sajandil Ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister Lisaks 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat Riiklik keskkonnastrateegia 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud ...
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-...
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformid...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
