aeg_1 trahv 2 aeg_2 J 1 3 Algus STOP 4 1. Paarisarvuliste järjekorranumbritega elementide 7 2. Veeru pos. Elementide summa 3. Maatriksi maksimaalne element 6 4. Ise 5. Ise 6. Minimaalne element maatriksi peadiagonaalis 8 9 7. Kolmest suurima järjenumber 8. Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadlej...
Planeet Saturn Koostaja: Juhendaja: Sisukord 1. Universumi teke 2. Päikese süsteem 3. Üldine 4. Avastamine Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paar...
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe,...
Taevakoordinaadid. Horisondilised ja ekvatoriaalsed koordinaadid. Taevakoordinaatide süsteemid Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö VBA Rada Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Ülesannete püstitus 6 7) märgid, string luua vektorist valitud juhuslikest märkidest 17) vektori negatiivsete elementide summa 8 29) jada järgmine liige, näiteks: 2, 5, 8,… jada ja tulem luua programmiga 39) veeru number, kus asub maatriksi minimaalne element 14=>4 45) elementide summa ruutmaatriksis ülalpool peadiagonaali 55) maatriksi elementide absoluutväärtuste summa juhuslikus veerus oma 63)pindala 73)nurk 100) viktoriin aeg_1 64.253906 trahv 20 7 39 aeg_2 rekord 17 J 55 Start ...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
6. kursus KOSMOLOOGIA. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Päike meie Päikesesüsteemi keskmes olev täht, Maast keskmiselt150 miljoni km ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on põhijada täht, mille aktiivsuse aastad korduvad iga 11 aasta tagant. Päike on 5 miljardit aastat vana. Tema läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu ja mass 333000 Maa massi. Pinnatemperatuur on 5780 K ja sisemuses 14 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Tohutu kiirgusvõimsus tekib termotuumareaktsioonides tsentraalosas, vabanev energia jõuab meieni valgusena. Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhus...
Gümnaasium Õpilane TÄHTKUJUD JA SODIAAGIMÄRGID Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD Sissejuhatus,tähtkujud, ennustusteooria tekkimine ja sodiaak.............................................................1 Sodiaak ja nende märgid.........................................................................................................................2 Kumba eelistada......................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................
PÄIKE Päike Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 ...
Barokk Klassitsism Klassitsism (1770-1830) • See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can ...
Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: ...
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisp...
Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast t...
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Müüte universiumi tekkest on miljoneid, kui tänapäeval on jäänud uskumine, et universium tekkis suurest paugust, ning sellest ajast saati jätkab ta laienemist. Kindlalt ei osata öelda millal suur pauk toimus, kuid arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps). Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüste...
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses n...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsiionijõu tõttu. Meie kohalik täht Päike valitseb Oäikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbrit...
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade ...
NEPTUUN Koostajad: Juhendaja: Kadri Lillepea, Tiiu Niidas Riin Vanatoa Klass: 12 D Tallinna 32. Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest....
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikes...
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna...
NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes ...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravu...
Kaisa Kaarus 9a klass TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Ur...
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Pä...
Kosmoloogia · taevaskera- kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühe...
Mõõtmed Merkuur on Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Päikesesüsteemi planeetidest on Merkuurist väiksem ainult Pluuto. Maa-sarnastest planeetidest on ta kõige väiksem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskusk...
NEPTUUN Koostajad: Kerstin Mäemurd ja Merilin Aavik. 12ü klass. AVASTAMINE Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 23.septembril 1846. aastal. Le Verrer'ist sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle. ( 1819- 1...
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapo...
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
Päikesesüsteem Allikas: Vikipeedia Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Suurendamiseks vajuta pildile! Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voo...
KAIMAR KESA 4. klass PLANEET MAA Referaat Juhendaja : Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan...
Neptuun Referaat Avastamine Neptuuni avastajad on Urbain Le Verrier, John Couch Adams ja Johann Galle. Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier arvutas esmakordselt välja planeedi asukoha, kui ta püüdis seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Ne...
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septem...
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga...
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
Olümpose jumalad Katrin Karu Rutt Poolakese 1.KU Viljandi Gümnaasium 2013 Olümpose jumalad Kutsuti mitmetel viisidel, millest tuntumad on: - Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi. Korratusest tekkisid ka kaks pimedat jõudu: Erebos (allmaailm) Gaia all ning Nyx (öö) tema kohal. Nyxi ja Erebose ühtimisest tekkis Aitheri (õhk), ning Hemera (päev). Titaanide sünd Üksildane Gaia lõi endale kaaslase, Uranose ...
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad k...
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".......................................................
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt ...
Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta Sirje Mägi VKG 12b 2012 Mis on hiidplaneedid? Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, U...
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
Kuressaare Põhikool Päikesesüsteem Referaat Risto Kask 9b. 2010/2011 õ.-a Kuressaare 2011-05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
