1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ...
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb ...
ELEKTER JA MAGNETISM KURSUS 3 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 1 ELEKTRILAENGUD · Laeng näitab, kui suur on laetud kehade vaheline vastasmõju · Seda vastasmõju nimetatakse elektriliseks vastasmõjuks. · Laeng ei saa eksisteerida ilma kehata · Elektrilaeng jaguneb + ja laenguks · Kehale on võimalik laengut anda hõõrdumisel · Hõõrdumisel läheb osa elektrone üle ühelt kehalt teisele. · Keha, mis sai elektron, laadub negatiivselt, teine keha positiivselt. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 2 ELEKTRILAENGUD1 · Väikseima ehk elementaarse positiivse laengu kandjaks on prooton (ka positron), · elementaarse negatiivse laengu kandjaks on elektron (ka antiprooton). · Viimase laengut tähistatakse e = -1,6010-19 C . 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 3 Elektri jäävuse seadus · elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C...
Füsa Töö 1 Vooluallikates muundub erinevat liiki energia elektrienergiaks ja neid on 4 liiki, Fotoelement valgusenergia,muundub elektrienergiaks (nt päikesepatarei) Termoelement soojusenergia muundub elektrienegriaks (nt kuumutades kokkukeevitatud juhi otsi) Keemiline vooluallikas keemiline energia muundub elektrienergiaks (nt aku patarei) Mehhaaniline vooluallikas mehhaniline energia muundub elektrienegiaks (nt spidomeeter) Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud ükstei...
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaart...
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline su...
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus j...
docstxt/12739213094907.txt
Stress, kriis ja depressioon Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded...
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida Valguse süttimise aeg on väga kiire Vastavalt materjalide valikule võib valgus olla erivärviline – punane, roheline, kollane, infrapunane jne. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: telev...
Elektromagnetism uurib laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja mingi pinna ulatuses/sees. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põ...
HOMOGEENNE ELEKTRIVÄLI elektriväli, kus elektrivälja tugevus on igal pool üheusugne. *tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne ene...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks, voolu suundadeks? Elektrivool on vabade laetud osakeste kindlasuunaline liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeliseks suunaks, on pluss laengute liikumise suund. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused? a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida ...
1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: ...
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
Ohmi seadus Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust : voolutugevus , pinge ja takistus. Seadus 1.Voolutugevus juhis on võrdeline . Valem : I= U:R , kus U on pinge ja R takistus . Kui suureneb U siis ka I. Näide : Elektripliidis tööpinge on 220 volti . Kui suur on vool elektripliidis , kui küttekeha takistus on 50 oomi ? Andmed: U= 220v I=U:R R=50 oomi I=220:50= 4,4 (A) I=?
Ohmi seaduse anatoomia Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Selle avastas G. S. Ohm, kes oli saksa füüsik. Ohmi seadus seob omavahel kolm elektrilist suurust: voolutugevuse, pinge ja takistuse. Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNK...
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused -1 1. Mis on materjali tugevus? Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). 2. Mis on materjali jäikus? Võime vastu panna deformatsioonidele. 3. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevusp...
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper. Üks amper on selline voolutugevus, mi...
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s) 4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi? Ampermeetrit ü...
Elektrivool 1. Nimeta voolu tekkimise 2 tingimust ? vabade laengute olemasolu, juhis peab olema tekitatud elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. ...
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takist...
EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mi...
Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks: -bipolaartransistorid, -väljatransistorid. Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni. Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT...
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: ...
1. Mis on elektrivool, millist elektrivoolu nim. vahelduvvooluks ? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. 2. Kuidas saab kõige lihtsamalt vooluallika, mille klemmidel pinge perioodiliselt muutub ? 3. Kirjuta voolutugevuse võnkumise võrrand (tähiste selgitused ka) 4. Kirjuta pinge võnkumise võrrand (tähiste selgitused ka) 5. Mis on efektiivväärtused ja kuidas need on valitud ? Efektiivväärtused on võimsustegurid. 6. Millised takistuse liigid esinevad vahelduvvooluahelas ? 7. Millest sõltub aktiivtakistus ? Takistus sõltub juhi materjalis ja mõõtmetest. 8. Millest sõltub induktiivtakistus ? induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest. 9. Millest sõltub mahtuvustakistus ? sõltub vahelduvvoolu sagedusest 10. Mis on näivtakistus ? Näivtakistus eh...
ELEKTER 1. AT 11. kl 1. Sõnasta Coulomb'i seadus, kirjuta seaduse kohta valem + selgitus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 Nm2 F =k Kus k =9109 r2 C2 F laengutevaheline jõud (N), q1;q2 laengud ©, suhteline dielektriline läbitavus, r laengute vahekaugus (m) 2. Kirjuta laengutevahelise jõu arvutamise valem SI-süsteemis, kui laengud ei asu vaakumis. Selgita tähtede tähendused ja kirjuta vastavad ühikud. q 1 °q 2 -12 C2 F= ...
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmee...
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks...
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu...
Alalisvool: Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtiv...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
Vahelduvvool on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad. Saab kirjeldada siinus/koosinus funktsiooni abil. I-Io sin wt, W=2IIf. I-voolu tugevus (A), Io- vooluamplituut(A), t-aeg, w- ringsagedus(rad/s), f-sagedus(H2). Sagedus näitab mitu rõnget tehakse minutis. U=Uo sin wt. U- pinge(V) Uo pingeamplituut(V). ...
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laeng...
LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 ...
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus tekib normaalrõh...
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühe...
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
