Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda ...
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör Presskannukohvi valmistamine: valida jämedama jahvatusega kohvipulber, kohvipuru mõõta eels...
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
Tervist edendav valdkond. Tervislik toitumine. Sisukord: Miks peaks toirtuma tervislikult? Mis on tervislik toitumine? Tervisliku toitumise juhised. Kas õige toitumine ja lapse õppeedukus on omavahel seotud? Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Tasakaalustatud toidutaldrik. Miks peaks toituma tervslikult? See on hea tervise aluseks. Aitab säilitada normaalset kehakaalu. Suurendab üleüldist heaolutunnet. Parandab ajutööd. Vähendab riski erinevatesse haigustesse haigestumiseks. Mis on tervislik toitumine? Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. Tervisliku toitumise juhised. Naudi toitu. Toitu mitmekesiselt....
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat 1.KURSUSE LÕPUTÖÖ Aruanne Juhaendaja: Marge Leimann Kuressaare 2011 SISUKORD KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID...................3 Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 3 Riisipuder mahlakisselliga................................................................................................... 4 Hakk-kotlet hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 5 Mannapuder mahlakisselliga............................................................................................... 6 Töögraafik................................................................................... 8 ...
Teenindaja sõnaregister 1. A la carte toidukaart- kliendi tellimusel valmistatavate roogadega valik 2. Alfresco- terrasil serveeritav pidueine 3. Aperitiiv-söögiisu tekitav (alkohoolne)jook 4. Bankett- kõrgetasemeline pidusöök 5. Barista- kohvjookide valmistaja 6. Bool- marjadest, puu- ja köögiviljadest või nende mahldest ja siirupitest maitsestatud jook, millele lisatkse enne serveerimist gaseertud jooki 7. Bor-peedisupp 8. brunch-hiline hommikusöök 9. Buffet laud-selve e iseteeninduslaud 10. Caffe latte-itaalia piimakohv, espresso+kuum piim 11. Caffe au lait- prantsuse piimakohv, kohv ja piim peavad olema ühtse temperatuuriga 12. Cappuccino- espressopõhjaline itaalia piimakohv rohke vahuga 13. Gourmet´-restoran- toidunautijatele mõeldud restoran 14. Guéridon teenindus-teenindamine spetsiaalselt kärult (abilaualt ratastega) 15. Dekanteerimine- veini valamine pudelist karahvini 16. Digestiiv-...
Mina ja tervislikud eluviisid 2013 Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on...
Austraalia loomastik. Tabasalu ÜG Loomastik Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu loomad imetajad loomad Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade platsenta kaudu. toitmiseks. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurudel sünnib tavaliselt ü...
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
Test Nimi: Klass: Märgi ära õige vastus (õige saab olla vaid üks) 15. Mis on ampseri teemaks? a) närilised b) kehaline aktiivsus c) tervislik toitumine 16. Mida tähendab tasakaalustatud toitumine? a) erinevate toiduainete tarbimisel kättesaadav igapäevane toitainete vajadus 17. süüa 3 korda päevas c) süüa ainult taimetoitu 18. Milliseid toitaineid alljärgnevatest peab inimorganism saama igapäev? 19. rasvad, süsivesikud, lipiidid b) valgud, rasvad, süsivesikud 20. valgud, rasvad, lipiidid 21. Mitu toidukorda on hea tervisliku toitumise jaoks? 22. 2 b) 3 c) 5 23. Kumb toiduainetest annab rasvu, valke, süsiveskuid, kas piim või jäätis? 24. mõlemad b) jäätis c) piim 25. Milliseid vitamiine peab inimene toiduga saama? a)A ja B b) A, B, C, D, E c) A, B, C, D, F, H 26. Mida peab tegema selleks, et olla terve ja rõõmus? ...
Words Unit 8 beef veiseliha snails teod veal vasikaliha raw toores lamb lambaliha boiled keedetud chicken kana steamed aurutatud pork sealiha fried praetud game metsloomaliha grilled grillitud turkey kalkun baked küpsetatud tuna tuunikala pickled marineeritud salmon lõhe beat eggs cream lahti klopitud munad, kreem cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate chees...
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
TOIDU NIMETUS Sealiha-juustušnitsel pariisi kartuli ja valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind Retsepti h 5 sea välisfilee kg 0.063 0.060 ...
Algustähe õigekiri Selleks et suurt algustähte ôigesti kasutada, tuleb kõigepealt hästi selgeks teha nime olemus ja selle vôimalikud esinemiskujud. Nimi ehk pärisnimi eristab ühte kôigist (paljudest) teistest maailma asjadest, olenditest ja nähtustest. Mônikord kaasneb nimega nimetus, mis tähistab liiki, tüüpi vms - st kehtib paljude kohta. Nt poiss on nimetus, sest neid on palju, aga Andres on nimi, sest tähistab ühte poissi paljudest. Nimi võib koosneda mitmest sõnast. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. Nime struktuur Nimeühend Nimi Nimetus Kolme Pärna tänav Kolme Pärna tänav ...
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamisek...
TARBIMINE JA TOITUMISHARJUMUSED EMÜ 2014 Meid ei üllatanud… lihatoodete suur E-ainete sisaldus. see, et valdavalt osteti odavamaid tooteid. see, et iga grupi liige tarbis nädala jooksul vähemalt 1 alkohoolse joogi. see, et tarbiti koduaiast pärit aedvilju. Suurimad üllatused Vaid 1 grupi liige sõi nädala jooksul kiirnuudleid Kõik grupi liikmed sõid vähemalt 1 korra nädala jooksul kiirtoitu Toiduainete ostmisel ei mõelnud mitte keegi grupi liikmetest tekkivatele jäätmetele Tooted, mida ostsid vähemalt 3 grupi liiget: Makaronid Leib Sai Võileivavorst Juust Õlu Pelmeenid Hapukoor Riis Jogurt Piim Banaanid Ostueelistusi mõjutanud tegurid tähtsuse järjekorras 1. Hind – mida odavam, seda tõenäolisemalt osteti see toode 2. Toote välimus – arvestati puuviljade ostmisel 3. Toote kvaliteet – ostmisel tu...
LEEDU KULTUUR ÜLDANDMED · Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja- Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte. · sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. d...
Algustähe õigekiri Selleks et suurt algustähte ôigesti kasutada, tuleb kõigepealt hästi selgeks teha nime olemus ja selle vôimalikud esinemiskujud. Nimi ehk pärisnimi eristab ühte kôigist (paljudest) teistest maailma asjadest, olenditest ja nähtustest. Mônikord kaasneb nimega nimetus, mis tähistab liiki, tüüpi vms - st kehtib paljude kohta. Nt poiss on nimetus, sest neid on palju, aga Andres on nimi, sest tähistab ühte poissi paljudest. Nimi võib koosneda mitmest sõnast. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. Nime struktuur Nimeühend Nimi Nimetus Kolme Pärna tänav Kolme Pärna tänav ...
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. ...
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näi...
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke ho...
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0 2000 2001 2002 ...
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos...............
Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades kuumutada, kuni kohupiim muutub ühtlaseks massiks. Seejärel kallata kohupiimamass sõelale ja lasta hästi ära nõrguda. Või sulatada ja lisada juurde supilusikatäi...
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Leivatooted. Keemiline koostis ja tootmisprotsess. Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus .......................................................................................1 Leiva Keemiline Koostis ........................................................................1 Tootmisprotsess ...................................................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutuse...
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik t...
Tervislik toitumine Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi tunneb ennast suurema osa asjast hästi. Toidule ja söömisele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama siis, kui tervis läheb kehvaks. Tervisliku toitumise võtmeküsimus on see, mida ja kui palju süüa. Toit peaks rahuldama k...
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuvilja...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järg...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal ...
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
Kaimo Lorents K09 Konkureerivate toodete analüüs Jogurti tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on jogurt toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. Vajadus on põhjus, mis paneb inimesed tegutsema. Vajadus, esimese rühma moodustavad vajadused, mille rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Neid nimetatakse füsioloogiliseks vajaduseks. Näiteks söömis-, joomis-, magamis-, hapnikuvajadus. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline · Kvaliteet · Hind 2. Oluline · Maitse 3. Oluline, kuid mitte väga · Pakendi välimus Võrdluskriteerium A ettevõtte B ettevõtte C ettevõtte toode toode toode Me...
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
TOIDU NIMETUS Juustuga üleküpsetatud kanafilee riisi, besamellkastme ja keedetud köö 1. ports. väljatulek (ml/g) 100/100/75/50 valmist.portsj. arv x (tk) 2 kasumi % 73 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis Riis kg 0,035 0 0,035 0,070 0,070 14,08 Vesi l 0,070 0 ...
Liina Loorits TL II rühm Emulsioon Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees, või, vahukoor, aga ka kosmeetilised- või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid, kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone. Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas. Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse omavahel segamini, on raske otsustada, kas tulemuseks on Õli/Vees või Vesi/Õlis emulsioon. Samaaegselt ...
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele enne serveerimist on soovitav juustu hoida vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE Bränd: Piimameister OTTO Tootja: OÜ Est...
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
KAUBAGRUPPIDE Mariete Kanarbik LIIGITAMINE 105 MRA PIIM/PIIMATOOTED PIIM HAPUKOOR KEEFIR KODUJUUST KONDENSPIIM PETT RJAZENKA SÕIR VADAK VAHUKOOR KOHUPIIM KOHUKE JOGURT LIHA KANALIHA SEALIHA VEISELIHA FRIKADELL HAKKLIHA KOTLET LIHAMASS SALAAMI VORST MUNAD/VÕID MUNAD SUURUSES M XL KOLLASED TALUMUNAD PEREMUNAD HIIDMUNAD VUTIMUNAD ÕRREKANADE MUNAD MUNAVALGEMASS PANNKOOGITAIGEN TALUVÕI SOOLAKRISTALLIDEGA VÕI MARGARIIN TAIMNE RASVAVÕIE RASVASEGU POOLRASVANE MARGARIIN LAKTOOSIVABA VÕI KÜPSETUSMARGARIIN JUUSTUD VIILUJUUST JUUSTUPULGAD RIIVJUUST SUITSUJUUST JUUSTUKUUBIKUD TOFU KÕVAJUUST DELIKATESSJUUSTUD MÄÄRDEJUUSTUD GURMEE JUUSTUD LEIB/SAI LEIVAD SEEMNETEGA/SEEMNETETA KOORIKLEIB TÄISTERA LEIB NÄKILEIVAD SAI SEEMNETEGA/SEEMNETETA SEPIKUD/KUKLID/LAVASID VALMISTOIDUD SALATID JAHUTATUD VALMISTOIDUD MAGUSTOIDUD SUSHI KUIVAINED JAHUD MAKARONID RIISID TANGAINED GURMEE KUIVAINED HOMMIKUHELBED/MÜSLID/KIIRPUDRUD KU...
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
