Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" pendel" - 246 õppematerjali

pendel - kuul masskeskme kaugus pöörlemisteljest O, mvl - kuuli impulsimoment punkti O suhtes enne põrget, v I – süsteemi inertsimoment pöörlemistelje O suhtes, ω = 1 - süsteemi l nurkkiirus. Kuna l on palju suurem silindri mõõtmetest, siis I = ( M + m)l 2 , asendades selle impulsimomendi jäävuse seadusesse saame: v mvl = ( M + m)l 2 1 ehk mv = ( M + m)v1 st et antud hetkel kehtib ka impulsi l jäävuse seadus.
thumbnail
1
doc

Füüskia 1 spikker

Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...

Füüsika
261 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika eksam

Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...

Füüsika
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism ­ olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...

Üldine teatriajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Löökpaindeteim"

Katsekeha joonis Töö käik Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga (vt. katseseadme joonis). Löökpendli pendel massiga m 5,98kg ja pikkusega L 0,54m on kinnitatud liigendile liikumatule alusele. Pendli teele asetatakse teimik. Töö käigus purustatakse teimikuid, mis erinevad soone tüübi, materjali ja/või tera suuruse poolest. Määratakse pendli lähteja väljalööginurgad ning arvutatakse valemite põhjal purustustöö ning löögisitkuse väärtused iga teimi kohta. Katsetamisel viiakse pendel ülemisse asendisse, milles: Pendli moment M=F L=m g L · M ­ pendli mass = 5,98kg · g ­ raskuskiirendus = 9,81m/s2 · L ­ pendli pikkus = 0,54m Pendli potentsiaalne energia ülemises asendis: Ap=M(1-cos) Kulutat...

Tehnomaterjalid
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...

Üldine teatriajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon või selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha Pöörlemine-liikumine ümber oma kujutletava telje Võnkumine-perioodiline liikumine, kus keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda Resonants-nähtus, mis tekib, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõnkumise sagedusega Harmooniline võnkumine-keha liikumist iseloomustab sin või cos funktsioon Laine-võnkumise edasi kandmine ruumis Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonnast, mille laine on juba läbinud Interferents-võrdse perioodiga lainete liikumine üheks laineks Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha 2. Teepikkus(s,l)-ringjoone kaare pikkus Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja kõveruspunkti ühendav raadius Nurkkiirus-pöördnurga ja...

Füüsika
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker elektromagnetism

Elektromagnetnähtustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetvälja ei ole võimalik vaadelda teineteisest lahus(üks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel )EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liiku...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...

Auto õpetus
198 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika kt 2

Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus ­ f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel ­ mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 ­m0c2 Gravitatsiooniseadus ­ jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused ­ väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel välj...

Füüsika
395 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul...

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gümnaasiumi mehaanika kursuse kokkuvõte + valemid

Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ­ ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus ­ on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus ­ kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur...

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiina leiutised

Põllumehed riputasid aedadesse kotte eriliste sipelgatega, et need hävitaksid kahjureid, kes muidu oleksid rikkunud mandariini saagi. Muistse Hiina leidurid olid kaugemal ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelo...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
xlsx

Füüsika praktikum 19 - raskuskiirendus

Matemaatiline pendel katse l (m) n t (s) T (s) T2 (s2) gi (m/s2) (g - gi)2 1 1,23 10 21,961 2,196 4,823 10,058 0,026 2 1,17 10 21,860 2,186 4,779 9,656 0,058 3 1,08 10 20,588 2,059 4,239 10,049 0,023 4 1,00 10 20,039 2,004 4,016 9,821 0,006 5 0,93 10 19,247 1,925 3,704 9,901 0,000 Keskmine gi 9,897 (g - gi)2 0,113 Füüsikaline pendel katse a (m) n t (s) T (s) T2 (s2) gi (m/s2) (g - gi)2 1 0,32 10 18,371 1,837 3,375 9,850 0,002 2 0,36 10 17,928 1,793 3,214 10,120 0,053...

Füüsika
972 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Impulsi jäävuse seadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel , vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit mas...

Füüsika
245 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 19 OT: Raskuskiirendus Töö eesmärk: Töövahendid: Maa raskuskiirenduse määramine Pendel , ajamõõtja, mõõtejoonlaud, prisma pendli tasakaalustamiseks, millimeetripaber Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje umber, nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks...

Füüsika
385 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Vastused piletitele 172 - 320

a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...

Ehitusmasinad
102 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Lained

LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL ­ koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) PIKILAINES võnguvad osakesed lainelevimise suunas (need lained levivad kõikides keskkondades) POOLVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise Punktis A (ühilduvus) tekib maksimum,...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi...

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
1
doc

10.klass füüsika lühimõisted

Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega. Ringliikumise sageduseks nim ajaühikus tehtavate täisringide arvu(f), on seotud nurkkiirusega(w=2piif e f=w/2pii; 1Hz=1/s). Periood ja sagedus on teineteise pöördarvud(f=1/T). ringliikumise kiirendus- kiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt, ning kui see muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui aga kiirusvektor muutub, on tegemist kiire...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...

Füüsika
393 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun