Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste...
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu üle...
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm............................................................................
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõ...
Anesteesia ajalugu 19. sajandi keskpaik Anesteesia ehk narkoos on üks põhikomponente operatsiooni teostamisel. Ilma anesteesiata võib osutuda operatsioon peaaegu võimatuks, kuna inimene võib endast välja minna, mis tõstab pulssi ja seetõttu ka verekaotust. Nimelt ka valu on patsiendil väga raske operatsiooni ajal taluda. Aegade algusest peale on inimesed püüdnud leida mooduseid, kuidas muuta valu operatsiooni ajaks talutavamaks või olematuks. Vanadel aegadel kasutati selleks kanepit ja mitmeid teisi taimi, et luua inimesele uimane olek. Operatsioon oli meeletult piinarikas. Rooma arst on kirjutanud umbes sajand peale kristust: "Kirurg peab olema tugeva ja täpse käega, mis kunagi ei värise. Ta peab olema valmis kasutama oma vasakut kätt sama hästi, kui oma paremat. Olema nägemiselt täpne ja klaar. Olemuselt täis kaastunnet, soovides ravida oma patsienti kuid sellegipo...
2 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kann...
Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks: x Haige jälgimine sugulaste poolt kodus Haige jälgimine teatava perioodi vältel Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu ...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Sisselukustussündroom on haigus, mille põdeja on teadlik kõigest, mis toimub nende ümber kuid ei suuda ennast liigutada. Halvatud on kogu keha, siiski suudavad tihti haiged oma silmi liigutada ning see on ainus viis patsiendil ülejäänud maailmaga suhtlemiseks. Sündroom tekib tavaliselt infarkti või ajuverejooksu tulemusena, vahel harva võib põhjuseks olla ka ajutrauma või kasvaja. Probleeme põhjustab kahjustada saanud ajutüvis asuv osa, mille abil saadetakse ajust kehasse motoorseid signaale. https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma probleemist, nii võib kuluda enne kolm kuud kui märgatakse haige seisundit. Üle pooltel juhtudes märkab sündroomi esinemist esimesena haige pereliige, märgates, et patsient võib olla teadvusel tänu tema silma liigutustele. Sündroomi diagnoosimiseks saab Eestis kasutada KT ja MRT uuringuid. Dia...
Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud noo...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ÕENDUSPLAAN Iseseisev töö Õppejõud: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD 1. ANAMNEES............................................................................................................. 3 2. ÕENDUSPLAAN....................................................................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumi...
Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri eritatav mürkaine botuliin. Botulism on raskeim toidumürgitus, mis arstiabi puudumisel lõpeb surmaga. Botulismi tekitajad toodavad kõige tugevamat teadaolevat bakteriaalset mürki. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid, mille tulemusena tekib lihaskramp. Sümptomid ehk avaldumine Haiguse sümptoomid võivad varieeruda väga kergest haigestumisest raske haiguseni, mis võib 24 tunni jooksul lõppeda surmaga. Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamish...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps Üksikmäng läheduses ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsi...
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 19...
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–6...
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks paratsetamol, ibuprofen, mõned inimesed tarbivad alkohool ja süitsetavad et unusta et tunnevad valu. Aga on ka tugev valu kus ei aita kõik ülesesitatud as...
1. Tööergonoomika. Õppeaine eesmärk: Aine läbinud üliõpilane: 1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormus...
). 280 Ravi korral kehtib järgmine skeem. Kõik patsiendid: hapnik, monitor, 12-lülituseline EKG, suure valendikuga veenikanüül, infusioonilahus aeglaselt tilkuma. Kas patsiendi seisund on stabiilne? Ei mingit üleliigset sekkumist (tegele patsiendi, mitte monitoriga), välja arvatud kiirabiarst allpool kirjeldatud erijuhtudel. Kas rütmihäire on füsioloogiline reaktsioon mõnele muule probleemile? Tegelemist vajab see muu probleem. Kui tahhükardia on hemodünaamilise mõjuga -patsient on šokis või teadvuseta, tuleb läbi viia sünkroniseeritud kardioversioon. Teadvusel patsientide puhul enne lühinarkoos (nt etomidaadi ja fentanüüliga; ettevaatust propofooli ja midatsolaamiga: vereringe depressioon!). Kas tegemist on hemodünaamilise mõjuga bradükardiaga? Katsetage atropiini (mitte AV-blokaad II°) – Motbitz II ja III° korral; teadvusekaotuse korral: väline kardiostimulaator.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest...
Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid kogemusi ise esile kutsuda. Parapsühholoog Karlis Osis on korraldanud katseid, mille tulemusena on leitud, et nende inimeste väited ümbritseva k...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD............................................................................................ 4 Uriiniproovid......................................................................................................................... 4 Uriini sõeluuring....................................................................
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED NORO-viirus Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö. Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on noroviirused? Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haiges...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike, kus on seadustatud aktiivne eutanaasi...
Tallium 81 Tl Tallium Aatomiraskus 204,383 Sulamistemperatuur 303,5°C Keemistemperatuur 1457°C Tihedus 11,85 Mg/m3 Talliumi nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861 aastal William Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium on sinakas-valge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul on tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom, kloor, flour ja jood. Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul on tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium on mürgine. Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium on segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% ta...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence Haigla Õenduskooli direktor ja ka Providence Haigla Õenduse osakonna juht.peale sealt lahkumist töötas ta 7 aastat Indiana Haiglas. · Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Ksenia Smirnova ÕENDUSPROTSESS Kodutöö Õppejõud: Margit Lenk-Adusoo Tartu 2018 1. ÕENDUSPROTSESSI JA ÕENDUSDIAGNOOSI DEFINITSIOON Õendusprotsessi defineeritakse kui süstemaatiline meetod, mille käigus planeeritakse, hinnatakse ja võimaldakse patsientide individuaalne hooldus sõltumata patsiendi seisundist. Carpentino (2004) järgi õendusdiagnoos on kliiniline hinnang individuaalse, pere- ja kogukondliku reageerimisele tegelikutele või potentsiaalsetele tervise probleemidele või eluprotsessidele. 2. ÕENDUSPROTSESSI ETAPID 2.1. Esimene etapp: hindamine Õendusprotsess koosneb viiest etapist: andmete hindamine, õendusdiagnoos, planeerimine, realiseerimine ja õendusabi plaani tõhususe hind...
Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüp...
Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemood...
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingam...
Liivi Paris ÕIII-2 LOR PRAKTIKUMI TOIMINGU JUHEND KÕRVASIDEMED Toimingu eesmärk ja näidustused: · Haavainfektsiooni, selle vältimine · Verejooks, selle peatamine Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid: · Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu ster...
KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord veniv...
KORDAMINE KASVAJAVASTASED RAVIAINED 1. Mida nimetatakse meditsiinis „vähiks“? Mis täpsemalt määrab ära raviviisi vähi esinemisel? „Vähk“ –soliidse või hematoloogilise taustaga pahaloomuline kasvaja. Raviviisi määrab pahaloomulise kasvaja liik ja staadium. 2. Millised on vähiravi erinevad eesmärgid ja peamised ravivõimalused? Kirjelda täpsemalt. Millised on lokaalsed ja süsteemsed ravivõimalused? Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine. Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam. Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus. Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja suurust. Medikamentoosneravi:...
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmaeelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädalal jooksul. Kui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev. Definitsiooni kohaselt on surmaeelne hai...
Diana Ljasenko, AM13-3/6 "ÕENDUSE KESKSED MÕISTED JA NENDEST TULENEVAD ÕE ÜLESANDED" ESSEE Õdedel on oluline roll ühiskonnas, sest nad on tihedalt seotud teiste inimestega. Nad peavad abistama ja juhendama nii haigeid kui ka tervenevaid inimesi. Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema ja kuidas aitama inimesi. On olemas ka õenduse kesksed mõisted. Neid mõisteid on neli: inimene, tervis, keskkond, ja õendus. Nendest mõistetest peaks juhenduma iga õde. Inimene on esimene keskne mõiste. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka nei...
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsa...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonie...
,,Katk" Tegelase Grandi analüüs NIMI: Joseph Grand VÄLIMUS: - ,,Esimesel pilgul ei olnud Joseph Grand tõesti mitte midagi muud kui väike linnakodanik, kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes, mis ta alati liiga suured valis petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles, ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes...
Liili Saar & Maris Maigre, I kursus-6.rühm 29.oktoober 2009 Ida Jean Orlando sündis aastal 1926. Ta on Itaalia päritolu ameeriklane. Kui ta oli 21 aastane sai ta õendus diplomi New York´i Meditsiinilisest kolledzist. Bakalauruse kraadi sai ta aastal 1951(St. John´s University) ja vaimses tervises magistri kraadi (Columbia University). Orlando oli dotsent Yale´i ülikoolis. Yale´is olles oli ta rahvusvahelise instituudi projekti uurija. Selles uuringust arenes Orlando teooria, mis avaldati aastal 1961 raamatus "Dünaamiline Õe-Patsiendi suhe"( The Dynamic Nurse-Patient Relationship). Ta arendas seda teooriat McLean´i haiglas olles. Orlando valduses oli erinevaid positsioone Bostonis. Ta oli Harvardi Kommuuni tervise plaani nõukogus. Ta teenis nii riikliku ja rahvusvahelise konsultandina. Ta on tihti lektor ja ta viib läbi palju õendus protsessi seminare. Ta on abielus Robert Pelletier´iga ja elab Bostonis. Pensionile läks ta a...
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt ...
Tartu ülikool Silmakliinik ######### 5. kursus, 2. rühm Katarakt Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Olulisus 3 2. Lääts 3 3. Katarakt 4 4. Katarakti sümptomid 4 5. Millal uurida? 5 6. Kuidas uurida? 5 7. Kuidas interpreteerida leidu? 6 8. Katarakti ravimeetodid 6 9. Operatsioonimeetodid 7 10. Kataraktiga toimetulek 7 11. Kasutatud allikad 8 Olulisus Katarakt võib ilmneda kui kaasasündinud või geneetiline anomaalia, mille põhjustajaks võivad olla erinevad haigused ja kõrge iga. Minggi katarakti teke on oodatav kõikidel inimestel, kes on üle 70 aasta vanad. Tegelikult, eaga seotud katarakt ilmneb 50% inimestel, kes on vahemikus 65 ja 74 aastat vanad, ja umbes 70% inimestel ilmneb seeneil, kes on üle 75 aas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
