Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" parunid" - 96 õppematerjali

thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Ärkamisaeg

a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD ­ pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES ­ maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA ­ feodaalne astmestik Kuningas ­ omas kogu maad Hertsogid, krahvid ­ omavad u. paarsada küla Parunid ­ paarkümmend küla Rüütlid ­ 2 ­3 küla - DOMEEN ­ kuninga maavaldus - ALLOOD ­ vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus ­ kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör ­ vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaeg

KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg ­ 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg ­ 11saj Iip ­ 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Aadel

Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aadli seisus

Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoeg...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mahtra sõda kokkuvõte

Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukk...

Kirjandus
494 allalaadimist
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised

See aga ei tee rahvusi olematuks. Rahvus pole ajutine vabatahtlik ühendus, vaid ajaloo käigus tekkinud inimrühm, keda ühendavad üldkehtivalt ja loomuomaselt ühtekuuluvus tetaud territooriumi ja keelega ning perekondlikest sidemetest kaugemale minev ühtsustunne. Rahvusi ei mõelda välja, nad tekivad kultuurilis- etnilise ühtekuuluvuse alusel enesest teadlikuks saamise käigus. Äratajate osa Eesti rahvuse tekkes on olnud asendamatu. Tõsi, vaja läks ka soodsaid sotsiaal-majanduslikke ning kultuurilisi tingimusi, kuid rahvuslik agitatsioon jääb siiski määravaks teguriks. Rahvuslik ärkamisaeg leidis aset 19. sajandi keskpaigas. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ja maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma ke...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aadel

Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud ­ vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid ­ kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid , krahvid; alamaadlid ­ rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel

-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eduard Vilde

aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid...

Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tristani ja Isolde lühikokkuvõte

Ühel päeval tuli teade Iirmaalt, et taas on vaja maksta andemit ning sellest võis ainult pääseda kahevõitlusega rüütel Morholtiga.Hiigelkasvu rüütel Morholti polnud keegi kunagi alistanud, kuid Tristan tegi seda ning tappis ta.Võitlusest ei pääsenud ta tervelt ning ta oli suremas.Tema viimane palve oli ,et kuningas Marc paneks ta paati ning saadaks merele, et äkki ta jõuab kuhugi,kus teda keegi võiks terveks ravida.Haiguse tõttu oli ta tundmatuseni muutunud ning ainukesena,kes suudaks teda terveks ravida on Isolde ning teadmatuses, et see on tema onu tapja ravis ta Tristani terveks.Pärast seda põgenes Tristan tagasi onu juurde. Kuningas Marci õukonnas vihkas 4 parunit Tristanit kogu hingest:Andret,Gondoine,Guenelon ja Denoalen.Nad nõudsid ,et Marc abielluks.Selleks ,et parunid Marci rahule jätaks otsustaski Mar...

Kirjandus
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja inimene -tema igapäevaelu.

Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid - feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklik...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

AADLIKUD JA NENDE ELUOLU

Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmiseg...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Feodaalsuhete kujunemine

Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ­ nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arutlus teemal: Keskaaeg- oluline etapp inimkonna arengus

Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas A...

Ajalugu
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun