Referaat Jääkaru d Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ekaterina Sulima 8.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda...
REFERAAT Järvekonn Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldu...
LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused: Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku. Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk. Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma. Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad. Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine). Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise. Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (e...
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe ...
FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põl...
RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi.taimetoitlastele Tomatitest ja peedist keelduvad küpsetatakse köögivilju ja nad punase vävuse tõttu. Lõuna maitseainetega kohupiima. ajal ei ole kombeks juua õlut, Riis kanaga on põhit...
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalu...
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 ...
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portv...
Kanakull Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lenda...
Eesti loomastik A variant 1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...
· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437 072 km². Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al...
Rakvere Gümnaasium 5. b MARY POPPINS P. L. Travers Raamatu passi autor: Anete Jalakas Rakvere 2009 Mary Poppins P. L. Travers Lugemise aeg: 26. september 09. oktoober Tegelased: Mary Poppins, Jane Banks, Micahle Banks, missis Banks, mister Banks, John Banks, Barbara Banks, missis Brill, Ellen, Robertson Ay, mister Wigg, miss Lark, lihunik, missis Corry. Ajatelg 1.Bankside majja saabus Mary Poppins 2.Mary Poppins seadis ennast majas sisse 3.Mary Poppins käis koos Tikumehega maali sees 4.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeliga Mary onu mister Wiggi juures 5.Mary Poppins, Jane, Michael sõid Mary onu juures õhus 6.Bankside kõrval majas elava miss Larki koer nõudis teistsugust suhtumist 7.Jane oli kõrvavaluga haige 8.Mary Poppins jutustas Janele loo...
Tarkuseteri lastelt:) Tegelt ikka jumala head;) 1. Ekstreemsused on need, mis inimese küljes ripuvad. 2. Tüdrukud ei saa seistes pissida, kuna neil pole kuskilt kinni hoida. 3. Kui beebid veel väga väikesed on, siis nad on ema kõhus. Nii ei saa neid ära varastada. 4. Minu ema on väga ilus. On kohe näha, et ta kunagi noor oli. 5. Talvel kanad ei mune, sest neil on muna-auk kinni külmunud. 6. Suleliste hulka kuuluvad kõik sulgedega elusolendid - kanad, haned, pardid, linnud ja indiaanlased. 7. Magamise ajal on hea aken lahti hoida, sest hingamine on tervislik. 8. Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. 9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12. Mineraalvesi ilma gaasita mulle ei meeldi, see on liiga vedel. 13. Ma pean pi...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sa...
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras..............................................................
BRASIILIA Anzela Arzumanjan Vlada Djatsenko 11.a klass Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindala: 8511965 km² Rahvaarv: 192296000 (2010) Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika Kliimavööde: ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima (viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas) Loodusvöönd: savann, ekvatoriaalne vihmamets RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997) Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. ...
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaani...
Kool JÄÄKARU referaat Nimi Klass Juhendaja Rapla 2014 Sisukord 1. Lühikirjeldus.........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................3 3. Välimus.................................................................................................................................4 4. Paljunemine...........................................................................................................................5 5. Elupaik..................................................................................................................................6 6. Looduskaitse............................................................................................................
Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eelduses Põllumaa hõlmab kokku 52,9% riigi maadest. Põllumaast haritavat maad on 12,9%, mitmeaastaseid põllukultuure on sellest 1,4% ning rohumaad 38,6%. Mehhikko põllumaadest moodustab metsa 33,4% ja mud maad ehk kõrbed ja mäetsikud on 13,7%. Suure osa Mehhiko pindala võtab ära ka Mehhiko kiltmaa, kus on vulkaanid, mäestikud ja tohutud rannamadalikud. Mehhiko kliima Mehhiko asub troopika- ja lähistroopikavõõtmetes. Mehhiko kliima on väga mitmekesine. Mehhikos on kliima ära jagatud kolme suurde gruppi: kuni 1000m on Kelly Talimaa ...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Keerdküsimused Miks jookseb jänes üle mäe? Sest läbi mäe ei saa joosta Mis on suurim häbematus? Küsida kiilakalt kammi Mis linna kantakse ümber käe? Võru Mis on kollane ja aevastab? Banaan, kellel on nohu Miks liputab koer saba? Sest saba koera ei liputa Miks kukk laulab silmad kinni? Sest tal on sõnad peas. Miks seisab kurg magades ühel jalal? Sest kui ta teie üles tõstaks, siis ta kukuks pikali. Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? Öö on vahel. Milline on itaalia sõdus, kui ta kukub Punasesse merre? Märg Millisesse klaasi on kõige parem vett valada? Tühja Missuguseid kive on jões kõige rohkem? Märgi Missugune hobune näeb ette ja taha ühte moodi? Pime Millisele puule istb vares pärast vihma? Märjale Missugune loom on kõige tugevam? Miks? Tigu, sest ta kannab oma maja seljas Millal hakkab part ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu Millal on mölder veskis ilma peata? Siis kui ta akanast välja vaatab Kes või mis on esimesena ja vii...
KOOL Referaat JÄÄKARU Õpilased: ***** ***** Juhendaja: ***** 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Paljunemine.................................................................................................................................5 Toitumine....................................................................................................................................5 Eluviis......................................................................................................................................... 6 Ohuallikad................................................................................
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loo...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul o...
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühi...
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus......................................................................................................... 6 Homoseksuaalsus................................................................................................... 7 Panseksuaalsus...................................................................................................... 8 Kokkuvõte........
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade pärast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe sõpru. Mis sellest, et ta oli ainuke ...
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan rat...
Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal ...
Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks. Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000...
Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega isel...
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised põõsastikud j...
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk o...
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
,,Kuristik rukkis" Jerome D. Salinger New Yorki on tabanud jõulumeeleolu, niivõrd siiras kui see suurlinna tuledes olla saab. Kogu selles saginas jalutab Central Parkis vaene perekond. Pere 6 aastane poeg astub kõnnitee kõrval ja ümiseb laulda: ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad..." Terve tee kuula...
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
Illustratsioonitriennaal "Pildi jõud" 1. Tegemist oli illustratsioonitriennaaliga "Pildi jõud", kus näidati Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku. Näitusel oli 70. kunstniku üle 250. töö. 2. Lasteraamat vajab illustratsioone selleks, et luua pilt teksti kõrvale. Illustratsioon aitab sul luua raamatu tegevusest kujutelma. Väikesed lapsed, kes ei oska veel lugeda, kuulavad juttu ja vaatavad parema meelega huvitavaid pilte kui proovivad teksti kallal pusida. Illustratsioon aitab teksti paremini mõista. Kui ei oleks illustratsioone võiks mõni asi jääda mõnikord arusaamatuks ning samuti jääks kogu raamat tühjaks ja igavaks. Illustratsioonid muudavad raamatu kutsuvamaks ning atraktiivsemaks. 3.Lasteraamatu illustratsioon peab kutsuma lugema. Tähtsad on värvid, mis ei pea olema kirkad ja eredad, kuid peavad sobima antud tekstiga. Lasteraamatu illustratsioon peab olema täis pisikesi, huvitava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
