Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla foto...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas.......................................................
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Füüsikalised ohutegurid: Müra- kõik asjad tekitavad müra, eriti kui nad kõik koos peaksid töötama. Näiteks arvuti, külmkapp, inimeste rääkimine, printer jne. Tööruum võiks puhkeruumist kaugemal olla ja võimalusel võiks töötaja pauside aeg värske õhu kätte minna. Õhu liikumise kiirus- tööl ei tohiks olla ei palav ega ka külm. Hea oleks, kui oleks võimalus kliimaseadme kasutamisele, kuid kui ei ole, siis on hea, kui tööl on näiteks puhur või saab akna lahti teha. Suvel on tihtipeale väga palav tööl ja siis saab õhu liikumist reguleerida vaid tuuletõmbusega, kui neid eelnevaid just kasutusel ei ole. 2. Keemilised ohutegurid: (Printeri) tolm- koristada oma töökohta regulaarselt. Viibida printerist kaugemal. Ohtlikud kemikaalid- töökoha puhastamisel olla ettevaatlik, et kemikaalid silma või haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohuteg...
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid... Ehk vastaksingi, aga ma ei tea. Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale om...
Minu kokkupuude kurjusega on olnud näiteks kasvõi tänaval, kus üksi uitavad ringi kassid ja koerad keda keegi enam ei taha. Mäletan veel väga hästi neid õnnetuid kassipoegi kes maal meile värava taha jäete koos korviga. Nad olid väga kurvad ja õnetud seal. Keegi mööda mineja oli nad sinna pannud ning meie viisime nad pärast loomadevarjupaika kuna meil ei olnud nendega midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas neile omanikku ei leita siis pannakse nad magama ja minu arust on see väga julm tegu. Enamasti inimesed võtavad lemmiku ja ei mõtle kas nad on valmis lemmiku eest koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale ainult kevadeks ja suveks näiteks suvilasse ja siis hiljem sügise ja talve saabudes jätavadki looma sinna. Loomakesel pole seal ju kellegagi olla ja ei osk...
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Bioloogia kontrolltöö. 1. Bakteri, rohelise silmviburlase joonised koos raku osade nimetusega ja ülesannetega. 2. Amööbi ja kinglooma; Amööbi ja rohelise silmviburlase ja kinglooma võrdlus. S: üherakulised, päri tuumsed, loomse toitumus viisiga E: Amööbil puudub püsiv keha kuju, kingloomal püsiv keha kuju. Amööb liigub kulendite abil, kingloom liigub ripsmete abil. S: elavad magevees, rakutuum, üherakulised E: Silmviburlane saab fotosünteesida, Amööb ei saa. Amööb liigub kulendite abil, Roheline silmviburlane liigub viburi abil. S: elavad magevees, üherakulised, hingavad vees lahustunud hapniku E: Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel, Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Silmviburlane liigub viburi abil ja Kingloom liigub ripsmete abil. 3. Viirushaigused, bakteriaalsed haigused ja algloomadest põhjustatud haigused. Kuidas kaitsta ennast? Mille...
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
Nende armumäng (üksteise kompamine ja taldadega tihedalt teineteise vastu surumine) Erinevate maade teadlased uurivad vägagi intensiivselt, kuidas tigusid nälkjaid millessegi eriti tapvasse nakatada või neile õelad parasiidid kallale saata. Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sü...
Kordamisküsimused Organismide kooselu Õp lk 78-125 1. Mis mõjutab elusorganismi tema elupaigas? 2. Kuidas looduse elusosa ja eluta looduse ta tegurid mõjutavad organisme? 3. Nimeta elus ja eluta looduse tegureid. 4. Kuidas mõjutab valgus taimede kasvu ja loomade aktiivsust? Too näiteid. 5. Mida tähendab kohastumine? 6. Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? 7. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? 8. Sümbioosi mõiste, näited selle kohta (3-4). Vaata kodutööd vihikust (mis kasu saab sellest kumbki organism?) 9. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 10. Mis viisil võivad loomade parasiidid peremeest kahjustada? 11. Arutle, miks on teiste lindude pessa munemine käole kasulik. 12. Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14....
Kas ökokatastroof on juba alanud? Ökokatastroof on katastroof mis on tekkinud keskkonna muutuste tõttu. Keskkond muutub pidevalt, aga kas muutused on tekitanud katastroofe? Või on katastroofide tekitajad hoopis need kes muudavad keskkonda? Kui kujutada ette, et ei oleks maal inimesi, oleks vaid loomad ja loodus, mis oleks siis? Mina arvan, et kõik mis looduses toimub korvab loodus endale ise, näiteks maavärinad ja vulkaanipursked. Sellised looduskatastroofid ei vii maad isegi ökokatastroofi piirinigi. Kuid meie inimesed ei oska loodusega ümber käia, meil on vaja meeletult ressurse. Enamus ressursid mis me maalt võtame kasutame me ära täiesti mõttetult. Milleks meile masinad, relvad, kütus jms? Selleks, et meil oleks mugav, kuid keegi ei mõtle, kas maal on ka mugav? Kui inimesed ei oleks oma populatsiooni nii kõrgele kasvatanud, kui me suudaks elada rahus ja kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et...
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosün...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. I...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad sood...
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus ...
Rauavaegusaneemia Hemolüütiline Megaloblastiline Äge leukeemia Krooniline müeloidne Krooniline Hemofiilia aneemia aneemia leukeemia lümfoidne leukeemia Mõiste Kehvveresus Erinevate Tekib peamiselt Vere vähkkasvaja, Lümfotsüütide Kaasasündinud tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib rauapuuduse tõttu omandatud haiguste B12vitamiini palju valgeliblesid proliferatsioon vereplasma organismis tagajärjel tekkiv puud...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda sellise...
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustun...
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kas...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Essee KIRP Kadri Urgas M-08 Uuemõisa 2009 Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole para...
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevat...
Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jook...
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
1. Kui on tegu suurema haavaga ,siis surud haava servad käega kinni ja tõstad jäseme ülesse, seejärel asetad haavale rõhksideme. Kui tegemist on väiksema haavaga, siis puhastad desinfitseeriva vahendiga ning asetad haavale steriilse sideme või plaastri. 2. Ulatuslik põletusepind tuleb katta steriilse mähisega, kui seda pole, siis puhta rätikuga ja kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Väiksemate põletuste korra pihustada pantenooli või kasutada põletusvastaseid geele. 3. Tuleb kindlaks teha põletushaava ulatuslikkus, tuleb jahutada põlenud kohta voolava külma vee all vähemalt 15 minutit, vajadusel tuleb korrata protseduuri või kasutada muid jahutamise mooduseid. Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4. Jahutan põletanud haava voolva külma vee all, teen kindlaks põletuse ulatuslikkuse ning vastavalt sellele kas, siis pöördun arsti poole või kasutan esmaseid vahendeid põlet...
Trihhomonoos Mis see on? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit, mis leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. Kuidas see levib? Kaitsmata seksi ajal nakatunud inimesega. Tegemist on suguhaigusega, mis kandub edasi kaitsevahenditeta suguühte käigus, kuigi võimatu ei ole nakatumine ka mustade käterätikute ja käsnadega. Rasedad naised annavad sageli haiguse sünnituse käigus lapsele edasi. Peamised sümptomid Tupevoolus on vesine, kollakas või rohekas, vahutav ja/või halva lõhnaga. Kihelev või valulik tupp Valu urineerimisel Meestel võib esineda ebatavaline voolus või valulik peenis Esineb... Põletik näib rohkem esinevat naistel kui meestel, kuid naised võivad põleti...
ALLERGIAT TEKITAB KEHA VALEHÄIRE Imeline teadus nr 9/2016 Artiklis oli kirjas, et teadlased on viimaks aimu saanud, miks ja kuidas allergia tekib. Kuna inimesed söövad palju erinevaid asju ja hingavad sisse õhku, satub meie organismi kogu aeg võõraineid ja mikroobe. Keha immuunsüsteem peab suuremat osa neist ohutuks aga mõni kord on teisiti ja tekib reaktsioon näiteks õietolmu vastu, mis pole üldse tegelikult kahjulik. Tänu sellele mõjuvad hallitusseente eosed ja õietolm allergikutele mürgina. Reaktsiooni käigus kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama ning tekitab sügelust ja silmade tursumist. Need süütud õietolmuterakesed näevad välja oma valkude poolest äravahetamiseni sarnased parasiitidele. Immuunsüsteemil on parasiitidega eriline suhe, mis sai alguse juba miljonite aastate eest. Kauges minevikus olid inimesed pidevalt nakatunud soolenugilistesse kuid aja möödudes õppis im...
Keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) – Enoplea klassile kuuluv ümaruss ehk nematood. Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel. Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid, on lahksuguline. Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad). Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave. Igal keeritsussiliigil on temale omane leviala, samuti oma arengutsükkel, esinemine kas kodu- või metsloomadel. T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja...
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed...
Kemikaalid Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohutõrjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali käitlemine Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogee...
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) · puhastavad seedetrak...
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
Harilik kukeseen Hariliku kukeseene ladina keelne nimetus on Cantharellus cibarius. Seen kuulub kukeseente perekonda, kukeseeneliste sugukonda, kukeseenelaadsete seltsi, mittelehikseente klassi, kandseente hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eosleh...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka p...
Atsido-tolerantsus Gram reaktiivsus Biotehn. tähtsus ei ole eubakter Fotosünteesija Spo...
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
Enne kõiki neid toiminguid veendu, et BIOSis oleks first boot device pandud CD- ROM. Selleks sisene BIOSi(Basic Input Output System), vajutades arvuti restardi alguses klaviatuuril Del- klahvi. Määrata first boot device- ks CD- ROM, second boot device- ks HDD-0. BIOSist väljumiseks vali Save to CMOS and Exit (klahv F10) ja oota kuni tuleb kiri - Press any key to boot from CD-ROM: - vajuta suvalist klaviatuuri nuppu ja lähebki lahti. 1. Toimub installeerimisprogrammi käivitamine ja vajalike failide laadimine. Lugege hoolikalt ekraanile ilmuvaid tekste ja valige endale vajalik toiming. 2. SCSI ja RAID draiverite installeerimiseks vajuta F6 1 2. Jätkamiseks vajuta ENTER=Continue 3. Windows- i litsensiga nõustumiseks ja jätkamiseks vajuta F8=I agree 4. Soovides teha format c: pead valima D=Delete Partition 5. Järgneb hoiatus partit...
Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangi...
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES DANILA KUZNETSOV KS-22 TALLINN 2015 Sissejuhatus Tööohutus ja töötervisehoiu on väga oluline faktor tööde rakendamisel ettevõttes. Selleks ettenähtud organisatsioonid ja asutused kontrollivad ja teostavad järelevalvet. Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ettevõtja, kelle juures renditööd tehakse. Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku e...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
