Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" pappel" - 153 õppematerjali

thumbnail
17
docx

Arhivaalide ja teavikute säilitamine

//EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...

Arhiivindus ja inveteerimine
5 allalaadimist
thumbnail
55
ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...

Aiandus
6 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Pilvelõhkujad lõputöö

klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilv...

Ehitusgraafika
10 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

APG ­ II Klass - Selts - Sugukond - Perekond ­ Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
35
doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS...

Eesti teatri ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
107
pdf

Taimede paljundamine 2016

Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) ­ organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel ­ järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) ­ lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Klahvpillid

Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad kõrvuti asetsevad klahvid. Üldiselt Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel , nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega m...

Klahvpillid
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geenitehnoloogia arvestus

Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4....

Geenitehnoloogia
2 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
15
docx

KAKULISED

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tuuli Marlen Järviste KAKULISED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED.............................................4 2. KAKULISTE TOITUMINE..................................................................................................6 3. KAKULISED JA PESITSEMINE..........................................................................................8 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID................................................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJAN...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Loovtöö vormistamise juhend

Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. ­ Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel , P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h...

Andmebaasid I
11 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Loovtöö vormistamise juhend

Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. ­ Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel , P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h...

Andmebaasid I
9 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)  sees  võib  tinglikult  eristada  kolme  suure...

Eesti metsad
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun