Tallinna Tehnikakõrgkool NANNY 24 Äriplaan OÜ Nanny24 SISUKORD 1. Üldosa ............................................................................................................................. 3 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................................................ 3 1.2. Asukoht......................................................................................................................4 1.3. Töötajad..................................................................................................................... 4 1.3.1. Nõuded töötajatele...............................................................................................4 1.3.2. Organisatsioonistruktuur...............................................
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ ...
Millised on isikliku eelarve koostamise plussid? Minu jaoks on eelarve sellejaoks väljamõeldud ,et inimene tuleks mingil perioodil rahaliselt oma eluga toime.Eelarve on minuarust just siis oluline kui sa saad väga väikest palka kuna siis on iga sent arvel ja iga väikse lisakulutuse pärast võib üüri rahast puudu jääda.Eestis on see küllaltki laialt levinud probleem kuna eestis on palgad väiksed ja töötuid ka omajagu.Isegi nendel inimestel kellel on sissetulek piisavalt kõrge ,et igaljuhul hakkama saada on eelarve koostamine mõtekas tegu kuna see aitab raha säästa ja kaitseb valede otsuste eest.Kui sul on tehtud eelarve ,siis sul ei lähe ka raha kaduma kuskile nii et sa seda tähele ei pane ,näiteks kui mingi teenuse eest on rohkem raha võetud vms.Ka väiksema varguse puhul ei paneks sa seda muidu tõenäoliselt tähele aga kui sa kuulõpus tsekid ja arved kokku lööd küll siis see välja tuleb.Üldiselt aitabki isiklik ee...
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖK...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Globaliseerumine Globaliseerumine Milliseid mõtteid need pildid tekitavad? Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisel...
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatööl...
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
Aleks Pihlak Nõukogu aja plussid ja miinused. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940. aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiremini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine, mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid ehk vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse rajati uusi tehaseid, mida Eestil tegelikult vaja ei olnud, kuid mu...
Tööliste olukord Carmen 8a Pikad tööpäevad · Ettevõtjale kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida · Tekstiilivabrikus töö 13-14 tundi · Enda ja pere jaoks ei jäänud aega Majanduslik toimetulek · Palgad madalad · Suuremate kogemuste/oskuste eest maksti kõrgemalt · Enamus sissetulekust kulus majapidamisele · Haigestumine võis tähendada töö kaotust · Masinate katkiolemise ajal palka ei makstud · Trahve määrati iga väikseimagi eksimuse/hilinemise eest · Töölt võidi päeva pealt lahti lasta · 19saj suuremate majanduskriiside ajal kasvas vabrikutööliste suremus Töökeskond · Tööohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud · Masinaid ei ehitatud et need töölise tööd lihtsustaksid · Väga palju tööõnnetusi · Tavapärased kutsehaigused ja invaliidistumine · Toidu pidi ise kaasa võtma Miks oli tööandjal kerge töölisi ära kasutada? · Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena · Töölised lootsid et kui virisemata rügada, läheb olukord parema...
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Robert Murga Diagrammid Excel-is Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, 2011 Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Tallinn, 2011 Töö põhiteema on diagrammid Excel-is ning selle põhimõte on selgitada kuidas kasutada erinevaid diagrammide tüüpe Excel-is, kuidas ehitada diagramme tabelite baasil ning millised eeldused on diagrammil tabelite ees. Töö koosneb neljast harjutusest kus on selgitatud kuidas töötada Excel-is ning kasutada selle erinevaid tööriistaid. Tööl on kasutatud palju erinevaid materjale ning see on sisukas ja väga kasulik nendele, kellel puudub Excel-is töötamise kogemus. Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSAL...
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamal...
Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Riikide majandussüsteemidMajanduselu korraldamisel on kolm põhilist küsimust: mida toota, kuidas toota ja kellele toota.Vastavalt nende küsimuste lahendamisele kujuneb riigis majandussüsteem. Üldiselt võib maailmaseristada kolme majandussüsteemi: tava-, käsu- ja turumajandus. Traditsiooniline majandus ehk tavamajandus on enamasti naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandusüksustes ning üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse oma kinnises kogukonnas. Tegeldakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga. Jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal toimib selline süsteem enamalt jaolt veel vaid Ida- Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Käsumajandus (mille erivormiks on plaanimajandus). Käsumajanduse süteemis võtab otsused res...
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu arvesse töötajate palkade maksmisel, eelarvete koostamisel, mis muudab majandustegevuse planeerimist kulukamaks. 4. 5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb v...
1. Mida nimetatakse demograafiaks? Rahvastikuteadus, mis uurib riigi rahvaarvu. 2. Arvuta suhteline iive Jõuval 2007. aastal, kui aasta algul elas Jõgeval 6349 inimest, aasta jooksul sündis 80 ja suri 60 inimest. (80-60):6349*100% = 0,3% VASTUS: Suhteline iive Jõgeval on 0,3% 3. Milline on tänapäeva üle 60-aastaste soolise koosseisu eripära? Nais pesinäre on rohkem, kui mees pensinäre. 4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem in...
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägi...
Haridusinvesteeringute väärtus Eesti Vabariigi 2012. aasta eelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Hariduse valdkonnale suunatakse riigieelarvest 2012. aastal 700,8 mln eurot, mis moodustab eelarve kogukuludest 10,7%. Hariduse kuludest on suuremad kõrghariduse valdkonna kulud summas 153,8 mln eurot, kutsehariduse kulud 110 mln eurot, haridustoetused kohalikele omavalitsustele (munitsipaalkoolide kulud) 200,8 mln eurot, riigi üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, s...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö 1.Too 5 näidet Eestist kui heaoluühiskonnast. 1. Sünnitoetus iga sündiva lapse pealt maksab riik vanemale 320 eurot. 2. Samasooliste kooseluseadus iga abielu on aksepteeritud. 3. Töötuskindlustus tagab töötuks jäänud töötajale asendussissetuleku, mis samas toetab tööotsinguid ja pakub tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. 4. Sooline võrdõiguslikkus hääletamisõigus kõigil vähemalt 18.aastastel kodanikel, nii naistel kui meestel. 5. Tulude ümberjaotamine väiksemate võimalustega ehk majanduslikult vähem kindlustatute kasuks näiteks organisatsioon Eesti Toidupank. 2.Kas Sinu arvates on rahvusel kaasaegses maailmas enam tähtsust? Palun põhjenda. Rahvusega kaasnevad keeled ja kultuurid, mis omakorda muudavad meie maailma mitmekesisemaks. Kaasaegses maailmas kaovad rahvused, kui need kaotavad oma identiteedi. Rahvuse hoidmine on tähtis juba sellepärast, et riigid erineksid teineteisest. ...
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina...
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimise...
Kas kõik lapsed peaksid suureks sirguma koos isaga? Üks viiendik lastest sirguvad ülesse ilma isata. Põhjuseid, miks laps jääb ilma talle niivõrd vajalikust isa hoolest, on valdavalt kaks. Üks on olukord, kus lapse ema teeb takistusi teisel vanemal oma järeltulija kasvatamises osaleda. Teisel juhul on isal küll kõik võimalused oma lapsega suhelda, kuid ta jätab need kasutamata. Üks põhjustest, mis selleni viib, on kooselu ajal tekkimata jäänud side lapse ja vanema vahel. Isa puudumisel kannatab kõige rohkem laps. Isaga koos kasvanud lapsed on tervemad nii vaimselt kui füüsiliselt, oskavad sujuvamalt probleeme lahendada ning ennast kindlamalt kontrollida. Samuti on teismelistel poistel, kellel puudub isaeeskuju, suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. ...
Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 ...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad..................
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
I DEOLOOGI A Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: RAHANDUS, M AKSUD JA EELARVE 1. Sotsiaalmaks ja maksedistsipliini 2. Tulumaksukoormus 3. Maksusoodustused ja suurendame omavalitsuste 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Sotsiaalne infrastruktuure 6. Toetame laenuhoiuühistute tegevust SUHTUM I NE RAHVASSE 1. Turvaline euroopalik heaoluriik 2. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassis...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
FUNKTSIOONID http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-20 AVERAGE, SUM, PRODUCT, MAX, MIN Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 4 5 4 2 3 4 4 4 3.8 38 460800 5 2 5 5 5 5 3 5 5 2 5 5 4.5 45 2343750 5 2 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 4.5 45 3200000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 ...
Liis Liinev 12b Jätkusuutlik areng - maailm ja eesti. Teema käsitlus on suht laiamõisteline, seetõttu keskenduks rohkem sellele, mida hästi tunnen ja tean, sest olen igapäevaselt selle sees-Eestile. Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest, kuna ta on ennast sidunud ülemaalimsete organisatsioonidega lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta ka täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Järgnevalt üritan vaadelda viimasel ajal eestis toimuvaid protsesse oma vaatevinklist. Eestil on suur soov sarnaneda ülejäänud euroopaga, kuid oma soovidega käiakse ajast eest. Ei arvestata meie majanduslikku ega poliitilist olukorda. Üritatakse täita muu maailma norme kohalike elan...
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine?...
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa di...
Kas Eestis on hea elada? Tere, austatud siinviibijad! Eesti on väike riik, mis asub Läänemere idakaldal. Rahvaarv pole kuigi suur võrreldes teiste riikidega. Siin elab vaid üle 1,3 miljoni inimese. Kuid on siin siis hea või halb elada? Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis lisavad loodusele erinevaid ilmeid- kord on kõik roheline ja alles tärkab, on värvikirev, lumine ja tuisune või lõõmab päike. Siin on ürgset loodust palju, mis kesk-, lõuna- ja lääne Euroopas peaaegu hävinud. Meri kohtub maaga, rabad vahelduvad metsade, niitude, jõgede, järvede ja kultuurmaastikega. On, mida imetleda. Üheks hea elu tunnuseks on ka turvatunne. Ma arvan, et Eestimaa inimestel peaks seda olema. Keegi ei pea hommikul ärgates muretsema kas väljas on uputus või möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühi...
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
Ühiskond ning röövimine Väga palju juhtumeid on seotud asjade röövimisega ja lõhkumisega. Kuid miks see on ikkagi nii, et kui ühed inimesed näevad vaeva, teenivad raha ning ostavad endale näiteks kalli auto, siis tuleb lihtsalt teine inimene ja kas siis lõhub või varastab sinu kalli ja hinnalise auto ära. Ajalehtedes ning televisioonis räägitakse viimasel ajal palju asjade röövimisest ja lõhkumisest. Röövitakse küll poode ning panku. Oli üks mees, kes oli küllaltki vaene. Temas kiirgas enesekindlust ning ettevõtlikust, niisiis otsustas ta teha oma poe. Ta oli seda poodi juba oma kolm aastat pidanud, kui oma üllatuseks ning pettumuseks avastas ta et tema armsasse poodi oli öösel sisse murtud ning palju asju oli ära viidud. Kuid ma arvan, et see pole ka õige, kui üks tubli töökas mees on pannud poodi kõik oma aja ja raha s...
MEIE SÜNNIMAA RÕÕMUD JA MURED. Eesti on meie sünnimaa. Siin on hea elada, meil on palju mille üle rõõmu ja uhkust tunda, aga kõik kahjuks ei ole ainult positiivne, on ka palju negatiivseid asju. Meie kodumaal ei ole kõik just väga heas korras, palju on mida parandada. Eesti teede seisukord ei ole just kiita, paljudes kohtades laiutavad suured augud, eriti hull on olukord, aga suuremates linnades. Seis on lausa nii hull, et neil teedel hukkub aastas mitmeid sadu inimesi. Kui kõik need surmad jääksid olematta, võiks mõne aasta pärast Eesti iive olla positiivne. Üpriski kehv olukord on ka hariduses. Suletakse palju väikesi maakoole, samal ajal tekib, aga väikseid kõrg- ning kutsekoole nagu seeni pärast vihma. Selle süül võib tulevatel aastatel puudus tekkida korralikest oskustöölistest ja me peame hakkama võõrtööjõudu importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake ka...
Kuidas porteerida eestlast? Reisides ringi küsitakse tihti meilt rahvust. Mis riigist me pärit oleme võib öelda päris palju. Hoolimata sellest, millised me oleme tehakse meie rahvuse põhjal palju ennetlikke järeldusi. Öeldaks, et eestlane on külm ja ükskõikne ning ma usun, et see on kohati ka õige. Nähes kraavis autot ei jää paljud inimesed seisma. Kuid tekib küsimus miks? Vastus on lihtne! Sest see ei huvita meid ja selline ongi eestlase suhtumine. Tüüpilisele eestlasele ei lähe korda teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga. Küll on põhjusteks väiksed palgad, kõrged maksud, halb valitsus ja palju muudki. ...
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ee...
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
Arenenud riikide heaolu hind Mida aeg edasi, seda enam on hakatud väärtustama raha rohkem kui inimesi. Raha arvatakse olevat tänasel ajal kõige tähtsam. Selle tõttu tõimub maailmas palju sõdu, korruptsiooni, varguseid jne... Inimesed on muutumas aina ahnemaks, unustades seejuures inimese tõelised väärtused. Väga suureks probleemiks on kindlasti 21.sajandil Hiina odav tööjõud. Hiinas on küll odav toota kaupa, kuna elatustase on seal madal, ja see on kasulik ettevõtjale, kelle peamiseks eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Kuid tingimused töö tegemiseks on hiinlastele ebainimlikud. Neil puuduvad seal täielikult tööohutusnõuded. Inimesed vigastavad end tehes tööd, inimesed minestavad, kuna keskkond on mittesobilik töötamiseks. Töötajad teavad, et see on ebaõiglane, kuid neil on keelatud protesti korraldada. Samuti ei oleks neil siis üldse tööd enam. Samuti on nende kuupalka märkimisväärselt madal võrreldes ...
Erinevused riigisiseste ja välismaiste ettevõtete tööhõive muutlikkuses ja elastsuses Andra Helena Nigol, Carol Pehme, Brigita Mass, Riho Reilson, Madis Peterson Meie ootused ja valiku põhjendus ● Soov mõista globaliseerumise mõju majandusele ja tööhõivele ● Teema aktuaalsus ● Huvi kodu- ja välismaisete ettevõttete erinevuse vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand” ● Uuringu eesmärk: võrrelda/leida erinevused riigisiseste ja välismaisete ettevõtetete tööhõive muutlikkuses/volatiilsuses ● Sisu: sissejuhatus, 4 uuringuid kirjeldavat peatükki, kokkuvõte ● Autorid: Tairi Rõõm, Jaanika Meriküll ● 2014 Teine peatükk: ● Jagatud kaheks osaks: a)eksogeensete majandusšokkide funktsioon b)tööjõu pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus s...
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamin...
KORDAMINE EKSAMIKS 2008/2009õ.-a.Täiendamisel! 1. Mis on majandusteadus? Mõiste Definitsioon Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetuse...
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? ...
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Inimkaubandus Referaat Gert Valdek 8c Katrin Hommik Viljandi 2007 Sisukord · Sissejuhatus...................................................................................................................3 · Inimkaubandus.......................................................................................................4 6 Tegutsemine, et mitte ise ohvriks saada...................................................................6 - 7 · Arvamus.........................................................................................................................8 · Kasutatud materjal.......................................................................................................9 ...
1. Millised tunnused iseloomustavad agraarühiskonda, tööstus e industriaalühiskonda ja infoühiskonda? 2. Milliseid riike nimetatakse Põhja riikideks e Põhjaks ning millised on Põhja riikide tunnused? Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). · Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane · Lõuna riigid arenesid Põhja huvides, olles Põhja riikide toorainega varustajateks. Tooraine on odavam kui valmistooted. Põhja riikides kõrgem haridustase, pikem eluiga, väiksem sündivus, kõrgem linnastumine, kõrgem hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ette...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
