Michelangelo Olliver Lillestik Üldist • Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. • Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1...
Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofess...
Barokk Barokk (sissejuh) · Ajaliselt levis barokk 17.saj · Barokk tähendab tõlkes korrapäratut, poolümmargust pärlit · 17.saj Euroopas: 1. poliitilised nägelused, mis kulmineerusid 30-aastase sõjaga 1. 2. omavahel võitlesid kaks usuvoolu - katoliiklased ja protestandid 1. 3. positiivsemat mõju sajandile avaldas teaduste ja filosoofia jõudmine lihtrahva juurde. · Kõik see mõjutas kunsti · Barokkile on iseloomulik : 1. . emotsionaalsus 2. . teoste üldmulje rahutu, liikuv, jõuline 3. . kaunistuste kuhjumine · Barokk ei ole ühtne üle Euroopalik stiil vaid jaguneb: 1. Tõeline barokk levib seal, kus on tugev katolik kirik (Itaalia, Hispaania, Fladia) 1. Prantsusmaal Inglismaal võesti vastu rahulikum stiil ja kannab nime vana klassitsism 1. Holla...
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kuju...
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
Abja Gümnaasium Evelin Juganson MICHELANGELO BUONARROTI REFERAAT Juhendaja: Abja Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD............................................................................................................................ 6 2.1 Francesco da Urbino.............................................................................................................. 6 2.2 Domenico Ghirlandaio........................................................................................................... 6 2.3 Bertoldo di Giovanni.................................................
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimuli...
Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paikn...
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel Rooma Thomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi Ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti ju...
Ajaloo KT, 10-13 ja 15-17 1. Võrdle kolme Frangi riigi valitseja tegevust: Chlodovech, Karl Martell ja Karl Suur (valitsemine, ümberkorraldused, sõjad) · Chlodovech Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. Tema juhtimisel tungisid Reini alam ja keskjooksu aladel elanud frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Purustas muhameedlased. · Karl Suur ...
,,Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu" Christopher Tyerman Nimede käsitlus igal maal erinev, vastavalt erinevaid aspekte tuleb käsitleda. Saksapäraste latinisatsioon (parem kui ingliskeelne variant). Von-id, van-id, de´d hilisemalt nimedele tulnud, pole algselt nimeosad olnud, näitasid päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, ...
JEANNE D´ARC, ORLEANS´I NEITSI Jeanne d´Arc on Prantsusmaa rahvuskangelane. Ta sündis 06.01.1412 Domrémis talupoja Jacques d´Arci ja Isabelle Romée perekonnas. Kuigi oma elu lõpuni oli ta kirjaoskamatu, täheldasid inimesed juba tema lapsepõlves, et kuigi ta rääkis vähe, oli tema öeldu väga kaalukas ja mõjuv. Juba väga noorena, umbes 1425.a. sai ta Pühalt Katariinalt nägemuse, et ta peab võitlema Inglismaa vastu Saja-aastases sõjas ning tooma dofään Charles´i Reims´i kroonimisele. Veel neli aastat kuulas ta oma peas neid hääli ja nägi nägemusi, enne kui tõmbas selga meheriided, et minna võitlusse. 1429.aasta alguseks olid inglased alistanud suure osa Prantsusmaast ning Prantsuse troonipärija Charles (hilisem kuningas Charles VII) oli kaotamas autoriteeti isegi liitlaste seas. Jeanne´il õnnestus minna Charles´i audientsile ning toetudes oma nägemustele ja peas kumisevatele häältele, veenda teda edasi võitlema. Aprillis 1429 ...
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
Tallinna 21.Kool ,,Isemoodi Itaalia" Pirkko Peltonen Rognoni Mariel Luuk 11C Tallinn 2012 ,,Itaallased on kirglik rahvas." ,,Ei ole küünilisemat, külmemat, umbusklikumat ja hoolimatut rahvast kui itaallased." ,,Itaalias võib jagada inimesed kahte kategooriasse: kavalpeadeks ja tobudeks. Tobu on see, kes maksab rongipiletist täishinna; see, kes ei pääse teatrisse tasuta; see, kellel ei ole sõpra või naise sugulast tähtsal ametipostil, näiteks mõnda kohtunikku, ärimeest või poliitikut; see, kes deklareerib kõik oma tulud maksuametnikule; see, kes peab sõna ka siis, kui talle endale sellest kahju võib sündida." Päev Palermos ...
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast ...
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Colosseum Ehitatud Roomas u. 1940 aastat tagasi. Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõtt...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; ...
Sisukord Sisukord...........................................................................................1 Napoleon Bonaparte.............................................................................2 Napoleoni keisriks loomine.....................................................................3 Napoleoni sõjad..................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................5 Napoleon Bonaparte Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete ees...
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Pe...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik · Arvati, et elu jaguneb kaheks: o Lühikeseks maapealseks · Katseaeg · Jumal otsustab, kuhu hiljem inimene saata o Igaveseks eluks · Maailmapildi aluseks usk jumala kõikvõimsusesse o Maailm jaguneb kaheks vastanduvaks võitluseks (hea, halb jne) · Inimese kaks poolust, hing ja keha · Kõige all on maa, siis vesi, õhk ja kõige kergem ja õilsam element - tuli · Ühiskond on jaotunud alamateks ja ülemateks o Kuningas täidab jumalate käsku · Õigused ja seadused jumala antud · Vastandudes seadusele, vastandud ka jumalale o Jumal karistab pattude eest, surma või haigustega · Taevas on 9 auastme ingleid o Inimestele sarnanevad (tiibadega) · Puudub keha ja tund...
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku...
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keis...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga. Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tem...
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Rohelise kärbseseene söömise tõttu on surnud näiteks Rooma keiser Claudius, paavst Clemens VII ja Saksa-Rooma keiser Karl VI. KOOSTANUD : Silver Zimmerman KASUTATUD KIRJANDUS: et. WIKIPEDIA.org ...
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
Raffael Gerda Muuli 11A Oli Itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt Üldiselt Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ate...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
