David Otto Wirkhaus Click to edit Master text styles Second level Sündinud 1837 aastal Third level Isa oli David Wirkhaus Fourth level Fifth level Elulugu David Otto Wirkhaus'i isa oli muusikaõpetuse koolmeister. Temalt õppis ta muusikat. Täiendas end ise. 1856 aastal sai kutse Väägvere koolilt. 1864 sai temas kooli juht. 18511912 juhatas Väägvere pasunakoori Huvitavat... Pasunakooriga võitis ta esimesel üldlaulupeol 1auhinna Tema soovitusel asutati ~100 orkestrit. Ta tellis noote ja pille. Korraldas ühislaulmisi. Juhatas 27 laulupeol puhkpilli orkestrit. Oli Vanemuise seltsi auliige. Looming On loonud * Orkestripalu ...
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Tallinna Laagna gümnaasium Sõjaeelsed üldlaulupeod Referaat Katrin Zaitseva 12 .klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega al...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Eston...
Küsimustik laulupeomuuseumi väljapanekute kohta Nimi, kursus............ 1. Mis oli esimese stendi pealkirjaks. Miks? Eellugu, sellepärast, et see sisaldab infot ,,Miks üldse I laulupidu toimus" 2. Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks. 3. Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu 4. Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva)...
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna...
1. Kihelkonnakoorid ja pasunakoorid. Kus tekkisid, tänu millele? Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolidest, millest esimesed asutati 19. saj. 20-tel aastatel. Esialgu lauldi peamiselt vaimulikke laule. Algul õpiti ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valm...
Kordamisküsimused tööks: Nimeta Tartu Ülikooli asutamise aasta! 1632 Nimeta 2 rahvapilli, mis algselt levisid Eestisse Vennastekoguduse liikumise kaudu! kannel, flööt, viiul Mis kujunesid välja Vennastekoguduse lauludest? vaimulikud rahvalaulud Nimeta ja iseloomusta vabal valikul eesti rahvapillidest 1 keel-, 1 puhk- ja 1 löökpilli! Sarved - saadi loomasarvedest, mille otsa lõigati puhumiseks ava. Nendel viise mängida ei saanud, ainult signaalitaolisi viise mängida. Alles siis, kui pillile lõigati sisse sõrmeavad, sai viise mängida. Kannel - oli vanasti väga austatud pill. Kandle valmistamiseks õõnestati ühest otsast kitsam puutükk kõlakastiks, kinnitati peale kõlalaud, millele tõmmati 6-7 keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafest...
MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI.SE,KOORILAULUTULEK likooride laialdasemareng takerdus suurestipillide puuduse taha. Ometigi tekkis 19. sajandi keskpaiku Eestiskaks arvestatavatorkestrit * Tormas ja Viiigveres. Mitmehealsetkoorilaulu v6is Eestimaalkuul...
Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti k...
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juha...
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspä...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
I Üldlaulupidu · Esitati isegi Mozarti reekviemi Toimumise aeg 1869 (3päeva) Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 Põltsamaa pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat · Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach Dirigendid Johan Voldemar Jannsen, Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus · Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võis...
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlem...
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) ...
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Sellin...
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Ees...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu......
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
