Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Muusika Kuidas kirjutada retsensiooni 1. Kirjuta nagu ajalehe artiklit 2. Millal, kus ja mis see oli (kuupäev, koht ja üritus) 3. Mis see on? (kirjelda seda üritust või festivali põgusalt) a. Kirjelda üritust põgusalt 4. Enda põhjendatud arvamus a. Kuidas publik selle vastu võttis b. Repertuaar c. Kas ole hea või mitte d. Millised koosseisud Ludvig van Beethoven (1770-1827) Läks noore mehena viini, tahtis et mozart hakkaks tema õpetajaks. 1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse r...
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessan...
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Tallinna Sikupilli Keskkool Eino Tamberg Referaat Õpilane: Diana Neago Õpetaja: Külli Tingas Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...............................................................................................1 Elulugu.................................................................................................2 Loomingust............................................................................................3 1.Mõned teosed...................................................................................3-4 Kokkuvõte.............................................................................................4 Kasutatud materjal......
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne me...
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik date...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
Wolfgangus Teofilius Chrisostomos Amadeus Mozart (1756-1793) Inetu inimene, lühikest kasvu. Ropu suuvärgiga. 1756 sündis Salzburgis. Esimeseks õpetajaks oli tema isa Leopold. Juba 2-aastaselt ilmutas muusikalisi kalduvusi. 4-aastaselt isa abiga esimesed teosed. 6-aastaselt alustas konsertreise Euroopa linnades, esines Austria keisrinnale. Oli imelaps Wunderkind. Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutad...
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus. Argentinas tunnustatud kirjanik Roberta Gomez j...
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfr...
Intervjuu Mozartiga 1)Kuna ja kuidas sai alguse teie muusikaline karjäär? · See algas umbes 4-aastaselt kui hakkasin tegelema loominguliste katsetustega.Mu esimesed kontserdireisid ,mis toimusid Euroopas, algasid siis,kui olin kuuene.Paar aastat hiljem alustasin ma oma enda teoste kirja panemisega.Peale seda üheksa aastasena valmis mu esimene sümfoonia ja aasta hiljem ka esimene ooper. 13-aastasena sain ma oma esimese töökoha Salzburgi peapiiskopi õukonnas.Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud. 3)Millest tekkis teie n.ö lah...
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
Armastus tekkis neiu südamesse, Rikkus polnud enam miski Meeski teadis, et langeb igatsusse Ainult kirg kees neis kui tuuleveski Sest nende tunded polnud enam vaos Teie teha pole enam midagi Unistustestki oli saanud vaid kaos See tunne oli kõik ja mitte sedagi! Carmen(Georges Bizet 1838-1875) · tegelasteks lihtrahvas · peaosatäitjaks mustlasneiu · ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab C...
Claudio Monteverdi Referaat Pärnu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Põhalikumalt C.Monteverdi`st 4. Monteverdi loominguid 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 2 Claudio Monteverdi -(15. mai 1567 Cremonia - 29. november 1643Venezia) Ta oli Itaali helilooja, laulja ja gambamängija. C.Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Monteverdi on on varaseim helilooja, kelle teoseid tänapäeval kogu maailmas sageli esitatakse (muusikakriitiku ja biograaf Harold C. Schonberg`i hinnanguil). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud ,,Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sealhulgas 3 ooperit. ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljas...
REFERAAT CHRISTOPH WILLIBARD GLUCK Christoph Willibard von Gluck (2. juuli 1714 15. november 1787) oli klassitsismi aja saksa helilooja, keda nimetatakse neljandaks viini klassikuks. Cluck oli pärit Lõuna- Saksamaalt, kus ta sündis metsavahi kuuelapselise pere esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temas...
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( ...
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa...
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravin...
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus. Muusikalised suurteosed solistidele, koorile ja orkestrile, oratoorium on valdavalt piibliteemaline ja puudub lavaline tegevus 8. Passiooni mõiste, millal neid ette kantakse? Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, ...
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ...
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
REFERAAT BAROKKMUUSIKA SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................... lk 3 Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7 Barokiajastu muusikazanrid............................................................................ lk 8 Fuuga............................................................................................................... lk 9 Kastraadid..................................................................................................... ...
Lähte Ühisgümnaasium EDUARD TUBIN Referaat Autor: Karmela Videvik Aineõpetaja: Henri Käärik Lähte 2015 1. EDUARD TUBINI ELULUGU Eduard Tubin on sündinud 18. juuni 1905 Peipsi-ääres Torila külas, Kokora Vallas kaluri pojana. Tema surmapäevaks on 17. november 1982 ja suri Stockholmis. Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka ta isa ja 10- aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel kohe ka Vabadussõja. Pärast kõike läbielatut läks 1920. aasta sügisel Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Seal sai Ta õppida muusikat ja laulmist. Tartu Õpetajate Seminaris olid klaveritunnid kõigile kohustuslikud ...
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 rom...
Pjotr Tsaikovski (7. mai 1840 - 6. november 1893) Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis Uuralites, Votkinsi külas haritlaste perre. Tema isa oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "...
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et okta...
Triin Pajanen Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse ko...
Kontserdiretsensioon Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende ...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõt...
STIIL AEG MUUSIKALINE HELILOOJAD TEOSED ISELOOMUSTUS HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni...
Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Rom...
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste v...
Romantisimi I osa - vastused 1. Vali loetelust 6 sobivat väidet romantisimiajastu kohta ja akirjuta need välja. Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke; ajastu uus zanr sümfoonia; ajastu lemmikpill orel; ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega; väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm); ajastu põhizanr ooper, ; lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline mu...
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
