Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
Õppeülesanne 3 Aire Ilves RK32 Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja kogus! Nõudlus: p = 10-0,2q Pakkumine: p = 2+ 0,2q Õppeülesanne 4 Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 % X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK Õppeülesanne 5 Aire Ilves RK32 Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus osalemise määr OM on 75% ja meeste oma 85%. Maal töötab 48 miljonit inimest osalise tööajaga ja 96 miljonit täistööajaga. Friktsionaalne töö...
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võ...
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
Rahvusvahelised maksed Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import...
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse ig...
Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades? · Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele? Nõudluse ja Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa pakkumise mõju rohkem tooteid, siis ta paneb ostjaid soovima osta vähem. Turgu tasakaalustav Turgu tasakaalustav hind on hind, mis tasak...
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on p...
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
1. Turul põhinev tegevustulemuste mõõtmine. Turundusstrateegiate mõju turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi koh...
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussü...
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab rasku...
Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond...
Mahepõllumajand us Gerda Kuusemets K14 Rakvere Ametikool Mis on mahepõllumajandus? • Taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. • Loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. • Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahepõllumajandus Eestis • 1989. aastal, Eesti Biodünaamika Ühingu moodustamisega. • Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus. • Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduse seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse ...
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 207 Sisenemisbarjäärid piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhtel...
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) -...
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puud...
Ülesanne Firma toodab kahte tüüpi erineva külvilaiusega teraviljakülvikuid TV1 ja TV2 . Teraviljakülvik TV1 on kitsama külvilaiusega ja teraviljakülvik TV2 on laiema külvilaiusega. Teraviljakülviku TV2 tootmiseks vajatakse 2 korda rohkem materjali kui külviku TV1 valmistamiseks. Materjali kogus võimaldab toota mitte rohkem kui 1500 külvikut. Nõudlus erineva laiusega külvikute järgi ei ole suurem kui 1300 külvikut. Teraviljakülvikule TV1 sobivaid punkreid on võimalik saada mitte rohkem kui 800 tükki, ja teraviljakülvikule TV2 sobivaid punkreid on võimalik saada kuni 400 tükki. Kui palju erinevat tüüpi teraviljakülvikuid peab firma tootma, et saada nende valmistamisest maksimaalset kasum kui teraviljakülviku TV1 tootmine annab kasumit 90 eurot ja teraviljakülviku TV2 tootmine 120 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused ...
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. ...
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi t...
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele. Lisaks, kuna metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis umbes 2,5% kõigist töötajatest, siis suurem nõudlus antud tööstusharus parandab majanduskasvu olulisel määral. Samuti on edu näha puidutööstusettevõtete seas, kes on suutnud kõigele lisaks kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Statistikaameti andmete järgi t...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbitava Pepsi nõu...
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erineva...
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................
Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul ? Nimi Oma tulevase elukutse valikul pead arvestama paljude asjadega. Esiteks sulle peab su tulevane elukutse meeldima ja sellel elukutsel peab olema tulevikku. Kui sellel elukutsel pole tulevikku, siis sa ei saa endale tööd enam ja pead juurde õppima uut elukutset. Oma elukutse valikul pead arvestama kõige rohkem haridusega. Põhikooli lõpetamine on kohustuslik, sest muidu ei saa sa gümnaasiumisse ega kutsekooli sisse, sest sul pole lõputunnistust. Kui sul pole põhiharidust, siis sa ei saa isegi enam koristajaks, sest selleks saamiseks on sul vaja põhikooli haridust. Tänapäeval on endale töökoha leidmine suhteliselt raske, sest nõudlus ühe töökoha peale on väga suur. Muidugi oleneb töökohast, kui pakutakse müüja tööd, siis on sul vaja vähemalt keskharidust. Kui sul on gümnaasiumi hariduse ja kutsekooli keskhariduse vahel valida, siis...
Intensiivse põllumajandusega piirkondade maastikumustrid Hollandi poldrialad 10 km Hollandi poldrialad Hollandi poldrialad · Üle 27% Hollandi territooriumist on põllumajanduslikus kasutuses, rohumaad moodustavad sellest üle poole. · Põllumajandus jaguneb kolmeks: karjakasvatus, vilja ja köögiviljakasvatus ning aiandus. · Põllumajanduslik tootmine on hästi moderniseeritud. · Suurem osa maid on madalad, väheviljakate muldaega, parimad on poldrialad. · Suhkrupeet, kartul, nisu, oder, rukis, · 22 tuh ha sibullillede all Maa- kasutus Kasvuhooned Almerias Lõuna-Hispaanias 4 km Almeria Lõuna-Hispaanias 30 km Kasvuhooned Almeria põllumajandus · Almeria provints on maailma suurim kasvuhoonetega kaetud piirkond maailmas (üle 20 000 ha) · Suurepärased kliimatingimused · Madal kasvuhoone-tehnoloogia maksumus (kohapealsed arendused) · Annab provintsile pe...
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus (18%), kuigi see näitaja võib olla...
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
