Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin ...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha ...
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju...
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarva...
Maia-Liisa Voolaid FT I Võeti kasutusele 2002. aastal Loojateks Izabel ja Richard Koscienly Mõeldud neuroloogiliste häiretega inimestele Patsiendile koostatakse spetsiaalne programm Kasutatakse mitmeid vahendeid, peamine on dünaamiline propriotseptiivne ortoos TheraSuit Koosneb erinevatest osadest: müts, vets, püksid, põlve padjakased, käe- ja jalanõudekinnitused Ühendatud omavahel elastiksidemesüsteemiga Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub viis korda nädalas, kolm nädalat järjest Soojendus, kudede massaaz Universaalsed harjutused Tasakaal, koordinatsioon Harjutused ämblikul Kõndimisharjutused Funktsionaalne treening Peaeesmä...
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüste...
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered)...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjek...
Süüfilis Helis Solman ja Triinu Kopelmäe Selgitus. Mis see on? Süüfilis on üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Ajalugu Süüfilis tuli Euroopasse Christoph Columbusega. Kuni 20.sajandini sellele ravi puudus. Eestis tekkis haigestumise tõus 1990-datel. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt mehed ja naised ja kõige enam intiimtöötajad. Tekkepõhjused ja Kuidas nakkab? Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese kontakti teel. Mikroob tungib organismi suguelundite või suupiirkonnast. Levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilis on kõige nakkavam haiguse alguses. Bakterid levivad teises staadiumis...
Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On orga...
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja...
Bioloogia Rakud,koed ja elundkonnad 1. Rakk on organismi ehituslikuks ja talituslikuks üksuseks. 2. Rakud erinevad üksteisest suuruse,kuju,sisemise ehituse ja ülesannete poolest. 3. Rakud paljunevad pooldumise teel(mitoos) 4. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan. 5. Membraan kaitseb ja hoiab rakku. 6. Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9. Eeltuumsed-ilma rakumembraanita ja päristuumsed rakumembraaniga. 10. Plastiidid jagunevad kloroplastid,leokoplastid ja kromoplast. Tunnus Eeltuumsed Päristuumsed Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organell...
Inimese keha kui keemialabor Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabo...
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
Limused Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Limuste klassifikatsioon. L im u s e d Teod K a r b id P e a j a lg s e d Troopilistes meredes elavad teod. Maismaateod. Meres elavad karbid. Kare viinamäetigu. Toitub taimelehtedest Lahksugulised, paarituvad ja emane muneb munad auku, kus need kooruvad. Peetakse paljudes maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest, ...
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukih...
BAKTERIAALSED HAIGUSED TUBERKULOOS Laialt levinud nakkushaigus Äge või krooniline Kopsudele ja nende lümfisõlmedele Iga päev sureb u. 5000 inimest Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu. · Kestab ...
TALLINNA ÜLIKOOL Küüsikloomade roll lülijalgsete evolutsiooni mõistmises Referaat Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012............................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Küüsikloomad........................................................................................................................4 Lülijalgsete pea probleem......................................................................................................6 Aju............................................................................................
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on ...
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ...
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles to...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad j...
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomus...
Närvisüsteem koosneb kolmest üksteisega tihedalt seotud närvisüsteemist, mis küll üksteist dubleerivad kuid töötavad sealjuures erinevates reziimides. Juhul, kui üks neist läheb rivist välja, haarab see kaasa ka teised. Närvisüsteemi haiguste hulka kuuluvad tihti radikuliidid, reumad, valud südames ja rinnakorvis, seedehäired või kõhukrambid, pidevad ja liikuvad valud. Närvisüsteemi häired võivad olla osalise või täieliku kuulmise kaotuse ning samas ka kohina põhjusteks kõrvades. Käte ja jalgade nõrkus, külmus või kuumus nende sees, peavalud on samuti seotud närvidega. Kohata võib ka närvisüsteemi külmetust. Psüühilised kõrvalekalded saavad alguse hirmudest ja muretsemisest, see viib hallutsinatsioonideni. Hallutsinatsioonide juures võib märkida seda, et nad luuakse mõistuse poolt ning ilma mõtteta neid ei eksisteeri. Kuulmis- või visuaalne hallutsinatsioon ütleb inimesele asju ette ning aitab teda lühikese perioodi jooksul. Need või...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse Avaldumine Süüfilisel on mitu staadiumit Esimesed sümptomid ilmnevad kuu aj...
Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse Avaldumine Süüfilisel on mitu staadiumit Esimesed sümptomid ilmnevad kuu aja jooksul pärast...
Bioloogia II kursus 3. teema inimese talitluse regulatsioon Küsimused: · Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärri...
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja ...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke · Sulamis temperatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
