Koostajad: NÄRVISÜSTEEM Aulika ja Marit NÄRVISÜSTEEM: Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast Töötleb ja salvestab saadud informatsiooni Seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkeskkondade tööd Reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvate muutustele NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad ret...
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU ...
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja si...
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev n...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõ...
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajurip...
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust ...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Psüühika ja käitumismehhanismid Inimese kujunemine on toimunud pikaajalise arengu tulemusena eluslooduses ja loomariigis varem esinenud tunnuste ja protsesside alusel. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad käitumisvormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida alates sellest hetkest, kui olendi seisukohalt hakkab maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organsüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvate seisundite ja v...
Suitsutamine mõju lapse ja nooriku närvisüsteemi talitlusele. Diana Sjomina IFIOM-1. Viimasel ajal suitsetavaid noori inimesi ja neiusid on üha rohkem. Seejuures suitsetaja vanus on noorem. Hakatakse suitsetama keskmiselt alla 15. aastaselt. Siin tekib küsimus : kuidas mõjub suitsutamine teismelistele? Kus teismeline alles proovib suitsetada, siis organism seisab vastu( tuleb oksendamine, kurgus sügelemine, peapööritus ja köha). Kui sel hetkel nooruk ei peatu, mis edasi ilmub sõltuvus. Tal hakkab kannatama närvisüsteem ja südameveresoonkand. Näo värv muutuvb roheliseks, ilmub aneemia. Üldareng aeglustub: kasv peatub ja nägemine halveneb. Suitsetamine kõigepaelt mõjutab närvisüsteemi.Närvisüsteem on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi...
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). ...
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koo...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temp...
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetat...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algat...
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhug...
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
Bioloogiline psüholoogia Biopsühholoogia "isaks" loetakse Donald Olding Hebb'i (1904-1985), kelle raamat "Organization of behavior" mängis pöördelist rolli biopsühholoogia arengus. Mis on biopsühholoogia? Bioloogiline psühholoogia ehk biopsühholoogia on teadusharu, mis selgitab inimese käitumist ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside abil. Seega kujutab biopsühholoogia endast kahe teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloog...
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
KIROPRAKTIKA Olla terve tähendab seda, et kõik sinu keha osad funktsioneerivad harmoonilises kooskõlas. Kogu keha kontroll, on närvisüsteemi töö. Iga raku, koe, organi ja süsteemi funktsioon sõltub just sellest, kuidas närvisüsteem töötab. Inimese närvisüsteem on kui orkestri dirigent. Kõik mida sa teed ja mõtled, on närvisüsteemi funktsiooni tulemus. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid. See on esimene süsteem, mis areneb loote esimestel nädalatel. Aju ja närvisüsteem on väga õrnad ja kergesti haavatavad ja on seepärast kaetud ja kaitstud luudega: koljuluu ja 24 liikuva selgroolüliga. Esimene närvisüsteemi trauma võib juba juhtuda sündimise käigus. Avarii, emotsionaalne stress (muretsemine, negatiivne mõtlemine, hirm), halb rüht, toitumine (kemikaalid, alkohool, rohud, toksilised ained, saastatus), korduvad ja monotoomsed liigutused (rutiinne töö) ja mitmed igapäevased talitused võivad põhjustada selgroo ebanormaalse liiku...
SISENÕRENÄÄRMED JA NÄRVISÜSTEEM KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Mis on sisenõrenäärmed ja milles seisneb nende ülesanne? Juhadeta näärmed, mis valmistavad hormoone ja eritavad neid verre. 2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: a...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inim...
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab ...
Inimese talitluse regulatsioon peaaju ................................... kesk Asub koljuõõnes 1)Täida skeem .............................närvisüsteem Närvisüsteem seljaaju ..................................... ...
Keraskärssuss Kätlin Reinik 17.03.2017 Sõna Priapulida tuleneb kreeka keelsest sõnast Priapus. Hõimkonna nimi viitab kreeka viljakusejumalale. Priapulida on meres elavate usside hõimkond. Vanimad fossiilid, mis on leitud Priapulida taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe....
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju ...
NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem: (Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. -kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju (juhib ja kontrollib organismi talitust) ja seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, ...
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
