La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19. sajandil. Sellest sai aru näitlejate kostüümidest, mis jäljendasid 19. ...
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutat...
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema m...
,,Kolmekesi kahe vahel" Kaidi Keir Kukk Autor: Luigi Lunari Tõlkija: Eva Kolli Lavastaja: Tiit Palu Kunstnik: Andrus Jõhvik Osades Indrek Taalmaa, Sepo Seeman, Madis Kalmet, Lii Tedre Pärnu teatris Endla etendunud näidendis ,,Kolmekesi kahe vahel" satuvad samasse ruumi kolm iseäralikku mees: ärimees, kapten ja professor. Kõik kolm meest on tulnud sinna ruumi erinevatel põhjustel. Ärimees oli tulnud võõrastemajja, kapten oli kutsutud ühe firma kontorisse kokkusaamisele ja professor oli tulnud kirjastusse oma korrektuuripoognatele järgi. Kõik on täiesti kindlad, et nad on õiges kohas ja ei ole eksinud aadressiga. Erinevatel asjaoludel jäävad nad sinna ruumi kinni ning peavad öö koos veetma. Kriisiolukorras hakkavad välja tulema aga tegelaste iseloomud. Tundide möödumise järel kuulevad nad äkki kusagilt koputamist, ...
Admiral Vaatasin siis filmi Admiral. Pean tunnistama, et enne filmi vaatamist tekkis teatud vastumeelsus, kuna mulle eriti ei meeldi ajaloo - ja sõjadraamad. Arvatavasti sellepärast, et enamus ei ole eriti head. Aga juba filmi esimestel minutitel arenesid sündmused kiiresti ja pakkusid pinget lõpukaadriteni välja. Peamiseks teemaks filmis oli kodusõda Venemaal aastatel 1917-1932, kuid samal ajal oli sõjateemaga paralleelne armastus kahe abieluinimese vahel. Admiral Koltsak oli kõigeks valmis, et kaitsta oma kodumaad, kuid armastus Anna vastu ei andnud talle rahu. Saatus viis nad lõpuks kokku, kuid pärast kõiki raskeid katsumusi ei saanud nad ikkagi koos olla, kuna filmi lõpupoole lasevad bolsevikud Admirali maha. Kõige enam meeldisid mulle filmis algus ja lõpp. Esimesed stseenid kujutasid merelahingut sakslastega ning oli kohe arusaadav, kui suure tahtejõu ja külma närviga on Aleksandr Vassilj...
Kreeka teater Teatri algus · Algmed ulatuvad kauguesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd ,surm ja ülesstõusmine- kujutatud lauludes ja tantsudes mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiioni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiad ja komöödiad Dionysose kultus · Dionysos- Viljakuse-ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50 liikmeline koor+lava keskel asetsev dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad ...
Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata...
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks. Laval toimub üks situatsioon, mis sujuval vahetub teisega. Tegemist on üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk...
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada...
Forrest Gump Arvustus Ma arvan, et maailmas ning ka minu sõprusringkonnas on palju inimesi, keda Forrest Gump mõjutanud on. Võib-olla sellepärast ongi imelik, et mina seda filmi kunagi näinud pole. Peale filmi nägemist, on mul väga hea meel, et ma just selle filmi vaatamiseks valisin - film oli tõesti väga väga hästi tehtud. Filmi süzee oli väga huvitavalt üles ehitatud, seal kasutati välimist tagasivaadet, kus lugu ulatub kaugemale filmi algust. Selles filmis oli see siis, et Forrest oli alaarenenud ning jutustab filmi kestel oma lugudest ning haigus on temaga terve filmi kestel algusest lõpuni. Kuigi film oli tehtud n-ö tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, kasutati seal novellilist jutustamistiili. Muusikat kasutati filmis üsna vähe, kuigi samas ei saa öelda, et seda üldse ei tehtud. Aga minu arvates ei teinud vähene muusikakasutus filmi sugugi halv...
„Viimne reliikvia“ Edgar Kure 9A „Viimne reliikvia“ „Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Sisukokkuvõte Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitt...
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula. Teised kõrgendikud asustati natuke hiljem ja terviklik linnakompleks kujunes 6 saj eKr....
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Näitleja Ita Ever referaat Tallinn 2009 Ita Ever Eesti teatri grand lady on sündinud 1. aprillil 1931 Paides. "Olla näitleja- ei, selleks pole mul minu varajases nooruses olnud vähimatki tahtmist ega ka ema- isa sundimist. Veelgi enam! Kodus puudus soosiv- suunav miljöö täiesti". Paidest kolis ta vanemate töö tõttu Tallinna ning seejärel samal põhjusel Võrru, Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges...
Thriller, action, katastroof, seiklus, ja õudusfilm Action filmid Action filmid on filmi zanr, mis põhineb palju füüsilisel actionil, ehk siis kiirel ja nö. raskel tegevusel Action filme hakati tegema 1970ndatel Action filmid on vägagi seotud thriller ja seiklus filmidega Tavaliselt on action filmide "kangelased" mehed, kuid lähiajal on nendeks ka paljud naisnäitlejad Kuulsaimad action filmide näitlejad on näitkeks Sylvester Stallone, Arnold Schwarzenegger ja Bruce Willis Katastrooffilmid Katastrooffilm räägib tavaliselt erinevatest katastroofidest, nagu näiteks suured lennukiõnnetused, linnade välja suremised jne. Katastrooffilmid olid samuti laineid löövad 1970ndatel, nimelt siis filmid "Airport"(1970), "Earthquake"(1974) ja "The Towering Inferno"(1974) Seiklusfilmid Seiklusfilm on filmi zanr, mis oli kuulus 1930 ndatel ja 1940ndatel Hollywoodis. Seiklusfilmid on seotud action ja komöödia filmidega, sest sei...
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega....
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, k...
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahu...
Saatana muusika Dzässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada dzässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Dzäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes üle kõige maailmas tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis). Noored said seal tantsida ja eirata...
Käisin teatris Läksin Dionysose teatrisse. See asub mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga. Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestrana. Orchestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut. Kahe külgsissekäiguga: nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koer ja näitlejad. Kui keegi astus lavale paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugelt maalt. Keset orchestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene, see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu. Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt....
Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja s...
Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( ho...
Arvustus 17. detsember 2013 käisin Võru Kultuurimamjas „Kannel“ vaatamas etendus „Netis Sündinud“. Autor: Kristiina Jalasto Etendus oli väga põnev, kaasahaarav ja rääkis sellest, mis ohud meid internetis valitsevad ning kuidas tuleks internetis käituda. Internetis suhtlusportaalides võõrastega suheldes peab olema väga ettevaatlik, kuna sa ei tea, milline see inimene seal teisel pool on ning tihtipeale võõrastega suheldes võid petta saada. Internetis arvatakse, et kõik, mida ülesse laetakse on anonüümne aga tegelikult on võimalik kõik ära tuvastada nagu näidendiski, kus pandi õpetaja kohta vale informatsioon internetti aga süüdlased saadi ikkagi teada. Etenduse sõnum või idee oli, et noored teaksid, mis ohud internetis meid ümbritsevad ja kui palju halbu inimesi ja kurjategijaid internetis leidub, kes tahavad raha välja petta või mõnitada teisi inimesi. Minu arust jõudis idee väga hästi vaatajateni, sest näitlejad mängisid väga hästi ...
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juu...
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vai...
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (E...
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Muusikal "High School Musical" 30. aprillil käisime klassiga Eesti Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas muusikali "High School Musicali." Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. ,,High School Musicali" tähelend sai alguse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Kõigest paari aastaga on ,,High School Musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. 2006. aastal võitis muusikal Emmy auhinna lapsesõbralikkuse eest. Laval oli üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sealhulgas Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Peaosalist Troyd mängis "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland. Minu arvates tuli ta väga hästi toime. Peale väga heale laulu oskusele näitles Ott väga hästi. Otti võimas lauluhääl sobis sellesse spordipoisi rolli. Naispeaosal...
Kas raamat või film? Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film. Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest tegevus toimub visuaalselt. On ka vastu argumente, et raamat on parem, kui järele tehtud film. Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud ,,Harry Potter", mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegela...
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades ...
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited...
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie end...
Renessansiaegne teater Teater levis paljudes euroopa maades, kesksed olid inglismaa, hispaania (lope de vega, caldenog), itaalia teatri eripära comedia dell'arte. Oli ampluaa teater, näitlejatel olid kindlad rollid, mida nad esitasid. Tekst oli kirja pandud skemaatilise stsenaariumina mille põhjal näitlejad improviseerisid. zuseed kordusid. Väga palju kasutati keskaegsete frasside motiive. Lood keerlesid ümber noorte armastajate, nutikate teenijatüdrukute ja sarvekandjast abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisig...
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
Arvustus ,,Kuulsuse narrid" Vaatasime eesti keele tunnis filmi ,,Kuulsuse narrid" , mis on valminud 1982.aastal. Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu ,,Kuulsuse narrid" ainetel. Film räägib Jaan Tatikast, kes oli leiutaja ja Salomon Vesipruulist, kes oli kirjanik. Filmis oli küllaltki vähe tegevust, kuid igat tegevust oli näidatud hästi kaua. Mulle tundus see film igavana. Teos oli humoorikas ja seal tehti palju nalja, kuid mina kui uue aja inimene ei saanud neist naljadest aru. Naljad tundusid vanaaegsed ja minu arvates küllaltki totakad. Ma arvan, et vanema põlvkonna inimestele meeldib see film praeguseni ja pakub palju nalja.Filmis oli kasutatud kaameral peegeldamise effekti, mis poolitas pildi ja peegeldas seda teisele poole. Aastaid tagasi võis see olla uus ja huvitav, kuid tänapäeva tehnikaarengu juures on tundub see küllaltki nõme, sest selliseid asju enam ei tehta. Paljudes kohtades ei olnud näitl...
Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära t...
Teatrietendus või film-kumba eelistada Teater on inimeste seas olnud juba väga pikka aega. Esimesed teated teatri kohta tulevad vana-kreekast, tänu sellele peetakse teatrit harivaks ja intelligentseks asutuseks. Kino on tänapäeval alguse saanud asutus, kus näidatakse uusi filme. Kino ei peeta teatriga võrdseks asutuseks, sest kino külastavad enamasti noored. Kino on noorte sest nõnda populaarne, sest neil ei ole teatri pileti jaoks piisavalt raha. Teatris on omad viisakus reeglid ning ka see mängib noortele olulist rolli. Teatris peab riietuma viisakalt, kuid kinos võib käia ka tavaliste igapäevariietega. Teaterietenduses tekitavad vaataja ,,võlumaailma” laval olevad näitlejad. Kino, aga haarab vaatajaid peategelase probleemidega. Kino suudab inimesi panna kaasaelama ja sisenema sellese maailma, mis ekraanil on ja tänu sellele ka inimeste mõtteid eemale juhtida enda igapäevastest probleemid...
Charlie Chaplin MARELLE VOOL SAKU GÜMNAASIUM 9B KLASS Charlie Chaplin pärisnimega Charles Spencer Chaplin (16. aprill 1889 London – 25. detsember 1977) oli inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent. Ta on tummfilmiajastu üks tuntumaid näitlejaid Ta osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit" Lapsepõlv Chaplin sündis Charles Chaplin vanema ja Hannah Chaplini teise pojana Tal oli 4 aastat vanem vend Sidney Chaplin Mõlemad vanemad olid lauljad ja näitlejad. Isa oli alkohoolik ja jättis pere maha, kui Charlie oli 3-aastane. Ta suri 1901 tsirroosi. Charles Chaplin hakkas laval esinema juba pisikesena Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. Charles'i koolitee Londoni lõunaosas oli kaootiline ja katkes sootuks pärast seda, kui isa pere hülgas ja ema hulluks läks. Chaplin näitlejana Ühelgi Chaplini tummfil...
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul...
Meeste varjupaik Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning etendus kestis mõistliku ajaga. See rääkis meestest, kes põgenesid oma probleemide eest nende eni tehtud varjupaika, kus nad nautisid õlut, pizzat ja jalkat. Usun, et kõik mehed mõistsid nende kurnatud meeste m...
Retsensioon Kristin Häng 10A "Luik" Lavastus räägib sellest, kuidas üks naine Dora leiab luige ja toob ta omale koju. Ühel päeval muutub aga luik inimeseks. Dora hakkab teda kutsuma Billiks, mida enam Bill inimkeele selgeks saab, hakkab ta oma kiindumust Dora suhtes väljendama. Doral on ka abielus poiss- sõber Kevin, kes on piimamees. Kogu tegevus toimub Dora elutoas, kus oli diivan, laud ning kast Billi jaoks. Sisustus oli suhteliselt lihtne, kuigi ruumis oli vähe mööblit, suutsid näitlejad ruumi elavaks muuta. Jaanus Rohumaa mängitud luik Bill, oli väga hästi, kui isegi mitte öelda fantastiliselt mängitud. See kuidas ta suutis võtta luige rolli, nii et see tõesti oleks usutav. Sõnade ettevaatlik hääldamine ning kraaksumine vahele "kraaksumine" ning asjade avastamine neid katsudes ja uurides, tekitaski tunde, et ta on kui ...
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepä...
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
