SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki häs...
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei sujunud nende koostöö sugugi. Kõik tegid oma asju ilma arutamatta, aga hiljem hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid...
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
,,Rhizomedia. Risomeedia" on suurepärane, kuid mitte täiesti lootusetu Keiu Virro Cabaret Rhizome'i lavastus ,,rhizomedia. risomeedia" tähendab seda, et teatri meeskond on enesele muu hulgas võtnud ka futuroloogide rolli ja asunud mõtisklema tehnoloogilise singulaarsuse teemadel. Viimane muide on rahva mõiste, aga liiga palju ei maksaks seda korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne. Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama. Ruumid, kus etendused toimuvad, ...
INGLISE RENESSANSITEATER ● Nimi?!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel ...
Filmitegemine Simona Andreas 9.c Filmivaatamine Filme vaadatakse erinevatel põhjustel. On kahte tüüpi inimesi. Filmitegemise 5 etappi -Arendamine -Eellavastus -Filmimine -Järellavastus ehk töötlus -Müük ja levik Arendamine Produtsent leiab projekti. Käib koostöö stsenaristiga Leitakse rahastaja. Projekt esitletakse rahastajatele Eellavastus Filmi tegemine on väga täpselt planeeritud projekt, pisidetailid panevad kokku just lavastus firmad (production company). Produtsendi tööks on palgata meeskond. Meeskond rezissöör - tegeleb filmimise endaga (kõik sellega seonduv) castingu Rezissöör- tegeleb castinguga, leiab näitlejad kes filmis osalevad asukoha juht- leiab filmimise asukoha ja tegeleb sellega stuudio vastutaja- tegeleb kogu finants osaga fotograafia rezissöör- tegeleb kogu fotograafiaga helirezissöör- tegeleb kogu ...
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse mi...
Näidendi arvustus Pygmalion Teose autoriks on iirlasest Bernard Shaw. Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule. Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja olu et näitlejad mängisid mittut erinevat rolli erineva iseloomu ning kõnema...
Boyband suurejooneline muusikalielamus 22. detsembril 2012 kell 19.00 istusin Pärnu Endla teatri suures saalis ning algas muusikal ,,Boyband". Idee seda muusikali vaatama ja kuulama minna tekkis üsna spontaanselt. Olin varem selle etenduse kohta kuulnud ainult positiivseid kommentaare ning seetõttu tahtsin ära näha, mis teeb ühe muusikali nii populaarseks, et mõned inimesed seda lausa mitmeid kordi vaatamas on käinud ja võiksid iga kell uuesti minna. Muusikali peategelasteks olid fantaseeritud poistebändi Freedom lauljad Sander (Koit Toome), Tom (Tambet Seling), Mark (Sten Karpov), Jan (Priit Loog) ja Pets (Bert Raudsep). Ansambli mänedzeriks oli Vooland (Indrek Taalmaa). Mänezeri abiline oli Sandy (Ireen Kennik) ning meediaspetsialistiks oli Robert (Ahti Puudersell). Kaks suurepärast kõrvalnäitlejat olid Kaili Viidas ja Liis Laigna, kes mõlemad mängisid etenduse jooksul kuni viit erinevat rolli. Muusikali...
MUUSIKA JAAPANIS. Jaapani ühiskonda on väga tugevalt mõjutanud korea ja hiina kultuur, järelikult ka jaapanlaste muusikat on mõjutanud hiina muusika. Jaapanlased võtsid üle Hiina pillid ja kohendasid neid oma vajaduste järgi ning andsid siis nendele pillidele uued, jaapanipärased nimed. Ka jaapani muusika põhineb enamuses pentatoonilisele helireale. Jaapanlased on 20.sajandil silma paistnud oma tehnilise taibuga, nende valmistatud helitehnika ja elektrilised pillid(süntesaatorid) on väga kvaliteetsed ja uuenduslikud. Kuulsamad Jaapani helitehnika- firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid: SHAKUHACHI (sakuhatsi)- kõverdatud toruga poole meetri pikkune bambusest flööt, puhutakse otsast. HICHIRIKI (hitsiriki)-20 cm pikkune otsast puhutav flöödimoodi pill, valju ja terava kõlaga. Neid eelmisi pille mängivad ainult mehed! Naiste pillid on: SHAMISEN- 3-keelne pika kaelaga keelpill. KOTO-150-180 cm pikkune ka...
Viimne Reliikiva 10.klass 2013/2014 Sisukord Sisukokkuvõte Rezissöör Näitlejad Filmimuusika Materjalid Sisukokkuvõte Gabriel on rändamas Tallinna, kui teepeal kohtab ta Hansu ja Agnest. Gabrieli kutsutakse mõisa ning ta läheb. Mõisa ründavad sisse venelased ning Gabriel põgeneb Agnesega. Nad hakkasid Tallinna poole liikuma ning neil tekkis vahepeal armastus. Teepeal tuli vastu Ivo, kes võttis nad vangi. Gabriel visati jõkke ning arvati et ta suri. Kuid Gabriel oli teadvusele tulnud ning ta oli uhutud jõekaldale. Rüütel tuli Agnesele järgi ning toimusid Hansu ja Agnesle vahel pulmad, kus Agnes ütleb "EI". Kui rüütel pidi sõtta minema, viidi Agnes tädi juurde, kus teda näljutati ning piinati. Gabriel läks kloostrisse ning võttis abtsissi kinni ja vabastas Agnese. Agnes ja Gabriel sõidavad venemaale, kus on Gabrieli kodu. Nii hakkavadki Agnes ja Gabriel koos õnnelikult elama. Rezissöör Grigori Kromanov - teatri- ja filmilava...
Jevgeni Onegin filmi ja raamatu võrdlus Kindlasti on inimesi, kelle arvates on Puskini kuulsa meistriteose ,,Jevgeni Onegin" filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil, kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana, maatüdruku, siira armastuse. Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista. Siiski on raamatu tegelased kordu...
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka kla...
Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline huumor ei saanud mitte kellegile mõistmatuks jääda, kuna kogu vaimukus oli rahvale edasi kantud sõnadega ning selline keelekasutus on käinud põlvest põlve. Kog...
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20. Sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juude külakeses elav mees, kellel olid sügavad filosoofiakalded. Ta üritab traditsi...
XXX Kontserdi retsensioon ,,Helisev muusika" Koostaja: XXX Õpetaja: XXX Tartu 2011 Käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika" peaosas Mariana Birgit Õigemeel. Muusikal rääkis noorest Mariast, kes saadeti kapteni perre nii öelda lapsehoidjaks. Maria polnud arvestanud 7 lapse kasvatamisega. Maria on noor, kaunis ja elurõõmus. Talle meeldib laulda. Peaosas mängis Birgit Õigemeel. Ta mängis Mariat, kes läks Von Trappide perekonda lapsehoidjaks. Birgit Õigemeel sai oma osa täitmisega üpris hästi hakkama, kuid arvan, et Hanna- Linna Võsa esituses oleksid need laulud paremini kõlanud. Kaptenit mängis Raivo E. Tamm, kes nagu alati tuleb toime igasuguse rolli mängimisega nagu seda ka selles muusikalis. Näitlemine oli väga usutav ja vaatamisrõõmu pakkuv. Laste osades olid vist, kuna polnud tuttavad varasemast Robert Sasorin, Laura Danilas, Kristjan ...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat,...
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi...
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. ...
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas, Tsehhoslovakkias, Hollandis ja Eestis ning teinud koostööd mitmete kuulsate d...
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu....
Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal. Laval toimus palju huvitavaid stseene, kuid silmapaistvamad olid kindlasti erinevad tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalo...
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud. Aga nagu nende vanade asjadega ikka on, nende mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõ...
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmit...
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
Retsensioon Käisin 16. märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi. Paljud ärimehed läksid pankrotti, sealhulgas ka vendade isa. Victor Franz (Riho Kütsar, teater „Vanemuine“) pidi hoolitsema oma isa eest, kui samal ajal tema vend Walter Franz (Aarne Mägi) läks meditsiini õpingutel. Aeg mõõdus ja suri vendade isa, Victor töötas politseinikuna ja oli abiellunud Estheriga (Elina Reinold) ning Walterist oli saanud edukas kirurg. ...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus ol...
,,Õpetatud naised" Käisin kaheksandal mail Eesti Draamateatris vaatamas Moliére'i kirjutatud näidendit ,,Õpetatud naised". See on teos, mille on lavale toonud lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis koosnes see ,,vaimueliit" kolmest naisest: Philaminte(Laura Kukk), tema tütar Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega l...
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
Retsensioon ,,Tapatöö jumal" Yasmina Reza 15. märtsil oli erakordne võimalus näha taas Kuressaare Linnateatris Jaak Alliku lavastatud teost ,,Tapatöö jumal." Autoriks on Yasmina Reza, keda kutsutakse Euroopa teatrite superstaariks. Ta on praegu kõige mängitavaim prantsuse dramaturg Euroopas. Yasmina Reza seitsmest näitemängust on jõudnud Eestisse vaid kaks, ,,Kunst" ja ,,Kaks versiooni elust." Näidendi ,,Tapatöö jumal" lavastas autor Pariisis ise ning selle esietendus toimus 2006. aastal Sveitsis. Eestlastele tõi näidendi ,,Tapatöö jumal" teatrilavale näitlejad nagu Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli...
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Retsensioon Jüri Tuulik ,,Vares" 4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja la...
Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
Augusto Boal 16. märts 1931 – 2. Mai 2009, Brasiilia, Rios Õppis Columbia ülikoolis New Yorgis( algselt keemiat). Õpetaja oli John Gassner, kes tutvustas talle Brechti ja Stanislavskit. 1955 lavastas (esimest korda?) Pärast lõpetamist 56, palus Arena Teatris Brasiilisa, Sao Paulos. Seal hakkas katsetama, katsetas ka Stanislavskiga, mida varem ei oldud Brasiilias nähtud. Kohandas lavastusi Brasiilia oludele. 64 tuli sõjaväeline riigipööre. 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks. 73 avaldas seal “Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the Oppressed” (Brasiilia haritlane ja kirjanik). Siis reisis Lõuna-Ameerikas ringi, tegi tööd väikeste vaeste seltskondade/inimeste/kogukondadega. - Boal tahtis publikust teha aktiivse osaleja. Tavaline teater on survestav, sest vaataja ei saa sõna/ennast väljendada. Spect-actors....
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud o...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
"Sügisball" on 2007. aastal valminud draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimielisest romaanist. Filmi rezissöör on Veiko Õunpuu, kunagine maalikunstnik, esseist, produtsent ja hevikitarrist. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda ühendab üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
