4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon ...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egi...
Küsimused ja vastused lk 39 nr 4 (edaspidi tähistatud kujul: 39: 4); 45: 2, 3; 47 (arutle ja analüüsi): 1, 2; 47 (orienteerumiseks): 1-5; 57: 2; 63: 1, 2, 4; 65 (arutle ja analüüsi): 2, 4; 65 (orienteerumiseks): 1-5; 73: 1, 3; 81: 2; 83 (arutle ja analüüsi): 3, 4 Lk 39 4. Vaaraolt oodati kõikide murede lahendust. Need, kes olid vaesed pidid saama rikkaks, kes nälgisid söönuks ja riieteta riide. Oodati, et vaarao annaks vangidele ja põgenikele armu ning tooks rahu ja lahendaks kõik tülid. Vaarao pidi tooma õnne tervele maale ja ükski inimene poleks peale tema troonile tõusmist enam kurb ega hädas. Ootused olid küllaltki ebarealistlikud. Võib-olla oleks saanud täita rahu ja tülide lahendamise küsimust, kuid lubatud rikkust mitte, sest selleks ei jätkunud piisavalt varasid ja kui poleks tavatöölisi ning kõik oleksid rikkad, siis ei toimiks põlluharimise süsteem. Lk 45 2. A...
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 1...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul ...
Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud Miks just seal? Milline oli Niiluse mõju Egiptusele? Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine Põlluharimise algus u 5000 eKr Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr ...
Tallinna Ühisgümnaasium Walter Scott "Talisman" referaat koostas: Anni Pähna juhendaja: Heli Ojat Tallinn 2010 Walter Scott- elu ja looming Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade...
Tallinna Reaalkool Madis Somelar 15. september 2015 1) Küttimiselt ja koriluselt on üle mindud viljelusmajandusele. 2) Kirja kasutamine. 3) Kõrgetasemeline kultuur. 4) Välja on kujunenud sotsiaalsed klassid varanduslik ebavõrdus. 5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik; 1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22. sajandil eKr eh...
Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks. Kirja põhimõte oli keeruline ning seda raskendas ka märkide suur hulk ligi 1000. HARIDUS Koolid: Peamiselt asusid koolid templite kõrval. Õpetajad: Õpetajateks olid preestrid. Õpilased: Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, k...
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
RAMSES II Egituse suur valitseja Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda lahingu võitu lasi ta kujutada paljudel kujudel ja seinamaalidel. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi...
Püünsi Kool Ajalugu REFERAAT EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid Amenhotep III ja vana usu juurde ta...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. ...
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade m...
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel po...
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate ...
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimi...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman''. .....................................................................................................................................................2 1. Walter Scotti elu ja looming...................................................................................................3 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman''...........................................................................................3 2.1 Teose probleemistik..........................................................................................................4 3. Autori peaidee.........................................................................................................................4 4. Tegelased...............
Põhja-Aafrika rahvastik ja usundid. 7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablaste...
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
1.) Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, u...
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaaisum Etioopia Referaat Marjanne Mändmets 11 E Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................3 Aksumi kultuuri eripära..............................................................................4 Etioopa kultuur..........................................................................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................
Ajaloo kontrolltöö Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonide tekkimine, koht, aeg, varaste tsivilisatsioonide tunnused, tekke eeldused ja põhjused. Vanaaja mõiste. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimise...
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
Kirjandusteose analüüs 17.02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ...
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja v...
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune o...
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egi...
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sar...
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalate...
SUDAAN Keiu Kaur 2014 السودان SUDAANI NIMI TULENEB ARAABIA KEELSEST LAUSEST: „BILĀD AS-SŪDĀN“ („MUSTANAHALISTE MAA“) FAKTID Rahvaarv: 31 milj. (tihedus: 16 inim/km2) Pindala: 2 505 810 km2 Pealinn: Hartum (Khartoum) Riigikeel: araabia keel Usk: Moslemid Kristlased FAKTID Iseseisvus: 1. jaanuar 1956 President: Umar Hasan Ahmad al-Bashir Riigi tähis: SD või SDN Hümn: "Nahnu Djundulla Djundulwatan". RAHA Rahaühik: nael (SDP) 1 SDG = 0.1272 EUR SUDAANIL ON KAKS LIPPU Lõuna-Sudaan Põhja-Sudaan VAPP ASUKOHT Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik. SUUREMAD LINNAD KHARTOUM: 1 974 647 OMDURMAN: 1 200 000 PORT SUDAN: 489 725 KASSALA: 401 477 POLIITILINE OLUKORD SISEPOL...
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune ...
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: .................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglas...
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: Alex Naaber KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ra...
Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltm...
EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaara...
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
