Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. ...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
PURUVANA MARTEN MEIBAUM Puruvanaks nimetatakse kõiki ehmestiivaliste vastseid. Vastsed võivad olla nii kodaehitavad, kui vabalt liikuvad. Puruvanasid leidub jõgedes, järvedes ning ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakess...
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Raisamatja Raisamatja ehk Necrophorus vespillo on väga kasulik putukas,sest ta on raipetoiduline putukas.Raisamatja nimi tulebki sellest,et ta matab oma leitud korjused maa alla,et tulevaseid vastseid toita.Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt.Raisamatjal on väga tugevad lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja ema hoolitseb oma poegade eest kuni nad on valmis ise elama hakkama.S...
0-null 6-sechs 12-zwölf 17-siebzehn 1-eins 7-sieben 13-dreizehn 18-achtzehn 2-zwei 8-acht 14-vierzehn 19-neunzehn 3-drei 9-neun 15-fünfzehn 20-zwanzig 4-vier 10-zehn 16-sechsehn 100-ein hundert 5-fünf 11-elf 121-ein hunderteinundzwanzig Mängima-spielen Ich-e Ütlema-sagen Du-st Seisma-stehen Er/-t Omama-haben Wir-en Sõitme-fahren Ihr-t (tema)oma-Sein Sie-en Mis-was Hea-gut Kõrge-hoch Raamat-das Buch Väike-klein Katki-kaputt Kamm-der Kamm Foto-das Foto Suur-groB Must-schwarz Arvuti-der Computer Lamp-die Lampe Uus-neu Paks-dick Pliiats-der Bleistift Kell-die Uhr Vana-alt Ümmargune-rund Auto-das Auto Lill-die Blume Hele-hell Ilus-schön Maja-das Haus Prillid-die Brillle Meelsasti-gern Üks hetk-moment mal Sõidupilet-die Fahrkarte Lõbus-lustig Väga-sehr Minu oma-mein/meine Rong-der Zug Üldse mitte-gar nicht (väga)kiiresti-(zu)schnell Sinu oma-dein/deine Nukk-die Puppe Nüüd-jetzt,nun Seal-dort=da Teie oma-Ihr/Ihre Huvitav-interessant Kelle-wess...
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundu...
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suuna...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
Õnn Mis on õnn ja mida on õnneks vaja? Need küsimused vaevavad peaaegu, et kõiki inimesi. Igal inimesel on õnnest oma arusaam ja ettekujutus. Osa neist peab oluliseks materiaalseid, teised aga vaimseid väärtusi. Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige väikestele lastele. Neid teeb ütlemata õnnelikuks uus nukk või mänguauto. Kõige tähtsam on lapsele siiski oma ema ja kes tema soove täita suudab. Täiskasvanud, sarnaselt väikeste lastega, peavad ka väga tähtsaks materiaalseid väärtusi. Neile on oluline, et oleks kindel töökoht. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kuid ainult sellest ei piisa. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega o...
PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab...
PUZZLED Mis on mänguasi? · Ese, mida kasutatakse mängimiseks. · Valmistatakse lastele, loomadele kui ka täiskasvanutele. · Populaarsemad on nukud, loomad, sõdurid ja hilisemal ajal autod ja lennukid. · Vanimad mänguasjad on leitud Kreekas, Roomas, egiptuses, Hiinas ja Kaug-Idas. · Levinumad valmistamise materjalid on metall, puit ja savi. · Vanimad mänguasjad- pall, nukk ja mänguloomad. Puzzle ajaloost Esimene puzzle loodi ~1760. aastal John Spilsbury poolt. Ta paigutas kaardi puust lehele, kust lõikas välja iga riigi- selle piirjoonte järgi. Seda esimest puzzlet kasutati geograafia õpetamiseks. Peale sellist tüüpi puzzle laiemale avalikkusele tutvustamist jäi see sellisel kujul kasutusse kuni umbes 1820. aastani. Hiljem hakati valmistama ka teist tüüpi puzzlesid. Puzzle materjalid · Puit · Papp · Paber · Plastik · Metall · Kumm Puzzle tüübid · Loogikalised · Matemaatilised · Keelelised · Mehaanilised (nt...
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv -...
Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, e...
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja s...
Kahetiivalised nimi 8.A kool Sisukord Kahetiivaliste välisehitus Kahetiivaliste eluviis Kahetiivaliste toitumine Kahetiivaliste sigimine Kahetiivaliste liigid Kahetiivaliste välisehitus Kaks kilejat lennutiiba. Tagatiivad taandarenenud Tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivaliste eluviis Kõigil mandritel levinud putukarühm Teada juba üle 125000 liigi. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi. Eluviiside poolest äärmiselt mitmekesine rühm. Kahetiivaliste vastseid elavad vees, kõdus, seentes, laipades, parasiitidena teiste loomade sees. Kahetiivaliste toitumine. Toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud t...
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastud kromosoomistik. Esineb kehasisene ja väline. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe munarakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja võib kesta kõrge vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogen...
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas K...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
Venemaa ehk Vene Föderatsioon Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vaatamisväärsused Venemaa on vaatamisväärsuste poolest väga rikas. Siin on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga, arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised Moskvas ja Peterburis,...
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
Türi Põhikool Referaat Handid Autor: Gert Kardo Kitsingi 9c.klass Juhendaja: Eve Laur TÜRI 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Asuala..........................................................................................................................................4 Eluala.......................................................................................................................................... 5 Usk....................................................................................................
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekul...
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval...
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus ...
Bioloogia 10.04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast ...
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis...
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. ...
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. ...
Loomne rakk 1.Suguline paljunemine 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt vanemalt ise viljastumine või kahelt vanemalt rist viljastumine. 2) Suguline paljunemine on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahe vanemat või vähemalt vanemat millel on mõlemad rakud nii isas- kui ka emassugurakud. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti viljastunud munarakust. Suguline paljunemine jaguneb kaheks: Kehaväline-Kehasisene 2.Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise üks kahest peamisest tüübist. 3.Mitoosi definitsioon on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 4.Rakutsükkel Rakutsükkel on raku elukäik poold...
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda...
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel t...
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
1 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele TÖÖLEHT RAVIMTAIMED 1. ÜHENDA: (PILT, NIMETUS, KIRJELDUS) JÕHVIKAS PÕLETIKU VASTASED, VÄGA HEA JUUA SIIS, KUI OLED KÜLMETUNUD, NÕRGALT KÕHTU LAHTISTAV TOIME KIBUVITSAMARJAD HEA PÕLETIKUVASTANE TAIM, PARANDAB HAAVU, VALUVAIGISTAVA JA RAHUSTAVA TOIMEGA SAIALILL KASUTATAKSE PALAVIKU ALANDAMISEKS, HAIGE ...
Mis on õnn ? Õnn on iga inimese jaoks erinev. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad lotopiletiga sada tuhat eurot. Mõned on õnnelikud , kui nad saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikult , kui saavad iga päev tüki sokolaadi .Õnnel on miljon erinevat kuju. Õnn on näiteks ka see, mida inimesed hetkel tahavad või vajavad, ka see, mis/kes sul olemas on või mille/kelle üle uhke oled. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta . Tavaliselt tuntakse ära õnn , kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud . Tähtsat osa õn...
Retsensioon: Pähklipureja Minu väljavalituks otsustus balletietendus Pähklipureja. Täieliku võhikuna ooperi ja balletti valdkonnas ei osanud ma valikut teha ning kuna Pähklipurejat on juba aastaid ülemaailmselt mängitud, võiks ilmselt iga haritud inimene seda vaadata. Enne etendust ei otsinud ma meelega balletti sisu kohta mingit informatsiooni, sest tahtsin sellest täielikku enda nägemust saada. Sellegipoolest räägiksin siinkohal paar sõna Pähklipureja taustast. Selle autor on vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks.Pähklipureja on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Olen kuulnud, et Tsaikovski veetis mõned suved meie endi Haapsalus. Etendus algas stseeniga jõuluõhtust, kus hulk tantsijaid ruttas kuhugi. Hiljem selgus, et see oli elutuba, kus kaminas põles tuli, kuusk oli ehitud ja rahvas oli õdusas meeleolus. Kohe hakkas silma väi...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mit...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Buddhismi lühike ajalugu Mongoolia 1000-1978 Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlus...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJA...
Sissejuhatus Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Seda nii Eesti, Soomes, Ameerikas kui ka Aafrikas. Neid on igal pool ja palju. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed sest ilma veeta sääsed ei mune, pealegi ei kannata nad kuumust. Eestis aga ei saa neist kuskil rahu. Sestap tasub nende väikeste tüütute olendite elukombeid pisut lähemalt tundma õppida. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, enamus aga imevad selgroogsete loomade lindude ja imetajate verd. Oma liigilise vähesuse teevad nad kuhjaga tagasi arvukuse ja pealetükkivusega. Teemegi nendega nüüd lähemat tutvust. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
