Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40 50 N, 23° 9 14 Ekoordinaadid: 58° 40 50 N, 23° 9 14 E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina. Nimi Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdav...
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema. Kui ta t...
Becky Nukk Orbude kodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus oli nukk oma asendit muutnud aga Kristiina ei teadnud kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema minema kui korraga käis krigin. Uks oli korraga lahti tulnud ja Kristiina ...
Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab hõlpsasti korraldada, neile saab anda kõiki võ...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Väntmehhanism Õppeaines: Sisepõlemismootorid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori väntmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: O...
Mänguasjade analüüs Läksin mänguasjade vaatlemiseks Juku mänguasjapoodi. Valisin analüüsimiseks Barbie- ja Bratz nukud, sest need paistavad väikeste tüdrukute seas väga populaarsed olevat ja mind huvitas, milline nende valik hetkel on ja kas nad on kuidagi ka kasulikud lapsele, kes nendega mängib. Karbi peale ei ole otsest vanusegruppi märgitud, on ainult tavaline hoiatus, et alla kolmeaastastastele mittesoovitatav. Arvan, et tegelikult sobiks need nukud umbes alates viiendast eluaastast. Suurem osa nukke on valmistatud plastmassist, mõned ka kummist, kasutatud on ka riiet. Hea mulje jätsid mulle pehme kehaga Barbied, nimega Good Night Susie, kellel olid plastmassist ainult pea ning käte ja jalgade otsad. Sellise nukuga on hea mängida, teda saab panna sellisesse asendisse nagu laps ise tahab ja teda on ka lihtne riietada, nii et mängul on siis ka õpetav funktsioon. Tavalistel Barbiedel on ter...
Hüdrotõukur Hüdrotõukur koosneb tõukuri korpusest, välimisest ja sisiemisest plunžerist, kuulklapist, sisemise plunžeri tagastusvedrust, kuulklapi vedrust, kõrgrõhu kambrist. Hüdrotõukuri tööpõhimõte: Nukk võll läheneb tõukurile, tõukuri korpuses oleva ringkanali ja ava kaudu antakse õlirõhk tõukuri korpusesse, mis hoiab tõukuri pidevalt vastu nukkvõlli. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri korpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plunžerit. See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri orpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plužerit. See omakordatekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk on liikunud tõukuri kohalt ära, siis õlirõhk hoiab tõukuri korpust endiselt surutuna v...
Kool Kuidas areneb koiduliblikas? Uurimistöö Juhendaja: ... Tartu 2012 SISUKORD Üldisemalt koiduliblikast......................................................................................................................3 Välimus.................................................................................................................................................3 Areng....................................................................................................................................................3 Levik.....................................................................................................................................................4 Olulisemat.............................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus................
Elu omadused Bioloogia- on teadus, mis uurib elu (bios-elu , logos- teadus) · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koos esinemise kaudu Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed sp...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse õppekava NUKKUDE AJALUGU Referaat Koostaja: Laura Nõu, KAALB-2 Õppejõud: Aino Ugaste Tallinn, 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD...................................................................................4 UUEMA AJA NUKUD...............................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................11 ...
Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Te...
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvus...
Tallinna Tööstushariduskeskus. BARBIE JA LEGO AJALUGU Hanna-Liisa Trummar 2009.Tallinn Barbie ajalugu. Esimene Barbie oli 1936. aastal Matteli mänguasjafirmas valmistatud vinüülist Väike Merineid , kes oli sellal üks populaarsemaid müügil olevaid nukke maailmas. Mänguasjadel on harva pikemat ajalugu, kuid Barbied on suutnud püsima jääda juba 40 aastat, vaatamata naisliikumise vastuseisule, sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele. Barbied on muutunud avaliku elu tegelasteks, keda võib usaldada, sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise...
Sääsed Lololo siin nimi Sääskede areng · Täismoondega arenevad · Neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik · Kestab 10- 28 päeva · 200- 300 muna · Söövad pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit Elukeskkond · Lendamiseks esimene tiivapaar · Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Pistesääsklased · Kahetiivaliste selts · Rohkem kui 2000 liiki · Taimemahl, lindude ja imetajate veri · Pistesääskedel pikk ettepoole suunatud iminokk ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed, laulusääsed. · Puuduvad vaid kõrbetes Hallasääsed · Eestis 4 liiki- tavalisemalt metsa- ja harilik-hallasääsk · Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis · Harilik- halla...
Ballett ,,Pähklipureja" Pjotor Tsaikovski Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi ületas mu ootusi, enne arvasin, et kui põnev see tantsimine ikka olla saab, aga tegelikult oli balletti vaatamine väga huvitav ja pakkus kuhjaga elamusi. Balletti sisust oli kerge arusaada kuna olime eelnevalt sisu kokkuvõttet lugenud. Kahjuks oli sisukokkuvõttes ära räägitud ka lõppu üllatusmoment (kui selgub, et Marie nägi tegelik...
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja ...
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
I Viisad dokumendil Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Dokumentidele, mida säilitatakse üle kümne aasta, lisatakse ka ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1. koostaja viisa, mis asub vasakus veerus 2. kooskõlastusviisa, mis asub paremas veerus Näide: a) viisad ametikirjal. Säilitatakse 5 aastat (koostaja) (kooskõlastusviisa) /allkiri/ ...
SÄÄSK KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Pistesääsklased Birgit saar 8b ARENG Sääsed kuuluvad kahetiivaliste alla, keda on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz) ● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Ela...
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
Pähklipureja Käisin 29.12.12 Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja". Tsaikovski ,,Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seej...
Tunnitöö Siiri Nukk OpenOffice.org Writer'i võimalused OpenOffice.org Writer võimaldab kujundada ja luua pilte, tableid ning diagramme sisaldavaid tekstidokumente. Dokumente saab salvestada paljudesse vormingutesse, kaasa arvatud stardardne OpenDocument vorming (ODF), Microsoft Word'i .doc vorming ja HTML. Lihtne on eksportida dokumente ka PDF-vormingusse (Portable Document Format). Kirjutamine OpenOffice.org Writer võimaldab luua nii lihtdokumente, nagu memod, faksid, kirjad, elulookirjeldused ja automaatselt koostatud dokumendid kui ka pikki ja keerulisi või mitmeosalisi dokumente, mis sisaldavad bibliograafiat, viidete tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õi...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust KOKKUVÕTE Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused Raamatu autor: Aleksei Tolstoi Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri ...
PAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast visiitkuube, ploomisuuruste klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti, kaelasidemeks samettähte. Kleksil on pikk liikuv nina, vikerkaarevärvides sillerdav juukselakk, paks must habe, tillukese jalgratta moodi hôberaamiga prillid. (lk 28-29) 5. Mis on pan Kleksi akadeemia kôrgeimaks aumärgiks? a) khaani vôlumüts b) tedretähed c) medal d) rändkarikas 6. Kirjuta kuulsa Hiina keisri ôuearsti nimi. .........
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallau...
Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatri...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ür...
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus ...
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. S...
Barbie ja Lego ajalugu Barbie ajalugu Esimene Barbie oli 1936. aastal Matteli mänguasjafirmas valmistatud vinüülist Väike Merineid , kes oli sellal üks populaarsemaid müügil olevaid nukke maailmas. Barbied on suutnud püsima jääda juba 40 aastat, vaatamata naisliikumise vastuseisule, sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele. Barbied on muutunud avaliku elu tegelasteks, keda võib usaldada, sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise oma elu - neil on olemas kõik see, mis päris maailmaski ja väikesed tüdrukud võivad nende abil ellu viia oma tõelisi unistusi. Pärast...
,,Coppélia" Retsensioon 11 B klass 04.11.10 Romantiline Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 12:00 19. septembril 2010. aastal, kandis nime ,,Coppélia". Kontsert oli kolmes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 25 minutit. Selle aja vahele mahtus kaks vaheaeg. Tegemist oli sentimentaalse ja südant liigutava looga, mille vahele mahtus ohtralt rõõmu ja värvikust. Tegevus toimus 19. Sajandi Ida-Euroopas, Galiitsia linnaväljakul. Osades mängisid Olga Malinovskaja Swanilda, linnapea tütar, Artjom Maksakov Franz, Swanilda kihlatu, Vitali Nikolajev Doktor Coppelius, mänguasjameister ja alkeemik, Ksenia Bespalova nukk-Coppélia, Sergei Fedosejev linnapea, Vadim Mjagkov kõrtsmik...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pistesääsklased referaat Koostaja: Sigmar Naudi Juhendaja: Olavi Kurina Tartu 2014 1. Sissejuhatus Sääsklased kuuluvad kahetiivaliste (Diptera) putukate seltsi. Eestis on leitud kahetiivalisi umbes 2200 liiki, aga arvatakse, et nende arvukus võib küündida isegi 4500 liigini. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera). Sääselisi on Eestis teada rohkem kui 800 liiki. Sääsklased on majanduslikult tähtsuselt võib-olla, et isegi kõige kõrgemal kohal kahetiivuliste hulgas. Peamine põhjus sellele on, et sääsklased on üüratult tülikad ja kurnavad nii inimesi kui ka loomi. Sääsklased võivad teha võimatuks välised tööd, mis suvel aset võivad leida. Samuti v...
EHMESTIIVALISED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Taksonoomia............................................................................................................................... 4 Elupaik ja arvukus.......................................................................................................................4 Välisehitus...................................................................................................................................4 Toitumine.................................................................................................................................... 5 Bioloogia.............................................................
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Mootorite hooldus Õppeaines: AUTODE HOOLDUS JA HOOLDUSJAAMAD Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori gaasijaotusmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioo...
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. ...
Cecilia C. Cecilia C., Marfake ja Emmie on üks ja sama naise tüüp, mida peategelane on kohanud oma elu jooksul. Nende käitumine ja iseloom on samalaadsed. Neid ühendab armastuse iha. Marfake abiellumisest saadik petab oma meest. Cecilia C. jutustab oma armukestest ja Emmie himurus alles hakkab kasvama. Kuigi nende vanus on erinev, nad kõik on lapselikud. Romaani tegelaste muljed, tunded ja elu mõisted on sarnased. Tegelastel ei ole isiklikust, loomulikust, vabadust ja kujutlusvõimet. Kõik nende tegevused ja mõtted on loodud ümbritseva maailma skripti järgi. Cecilia C. on episoodiline tegelane, ta ilmub peamiselt raamatu 12 peatükkis, kuid temast räägitakse ka peatükkides 2, 18 ja 19. Cecilia C. on Cincinnatuse ema. Ta külastab oma poja vanglas 1 kord. Cincinnatus kohtus Cecilia C.ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühe...
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu ...
ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" "Kaelkirjak" on üks neist lasteraamatuist, mis meeldivad ka suurtele. Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioon...
Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. ...
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Bal...
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
