AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM Kristel Kiisler Kodutütred ja Noored Kotkad Referaat Juhendaja: Harri Mäesalu Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe as...
Lugupeetud kuulajaskond, minu nimi on ___________ ja ma räägin teile teemal ,,Noored ja alkohol". Küsimused palun esitada kõne lõpus. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund,...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Euroopa noored talendid Retsensioon 11.a klass Tallinn 2012 Ma käisin vaatamas kontsertit 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. See koosnes kõige tuntumate Vene heliloojate paladest ning seda esitas Valgevene Vabariigi Mihhail Oginski nim. Maladzetsna Kõrgema Muusikakooli sümfooniaorkester. Solistideks olid Andrei Savtsenko, Natalia Frantskevits, Dara Savinova, Vladimir Dimitrjuk ja pianist Johan Randvere. Minu jaoks oli see väga hea kontsert, sest Vene romantismi tuntud palad on tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis ...
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda o...
Noorte sportimisvõimalused Tere kallid sõbrad! Räägin teile sportimisest, sellega kaasnevatest pingutustes ning ka võimalustest, mis on tänapäeva noortel spordiga tegelemiseks. Teema valisin sellepärast, et olen sellega ise kokku puutunud ja sport on minu jaoks väga huvitav ning oluline. Olen tegelenud spordiga pea 10 aastat. Alustades ujumisega(u. 4 aastat) ning minnes edasi kergejõustikuga(u. 5 aastat). Sellise ajaga olen kogenud, et võib tekkida tüdimus. Põhiliselt tuuakse trenni mittetegemiseks lihtsaid ettekäändeid ja põhjuseid. Küll on liiga palju õppida või paha olla või ei taheta üksi minna. Kuid treening on just see mis viib eesmärgini. Eesmärgini jõudmiseks on vaja vältida ka vastakaid tundeid ja emotsioone, mis takistavad treenimist. Emotsioonid ja tunded, mis seonduvad treeninguga ja spordiga, võivad olla seinast seina. Nii enda treenimisel kui ka spordi jälgimisel tuntakse rõõmu hea soorituse pärast, kuid halb sooritus pige...
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei pruugi olla õppeimis-või töövõimalusi neile kes seda soovivad. Asi selles, et eestis on jube palju inimesi...
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastus...
A.H.Tammsaare ,,Jutustusi ja novelle'' Vanad ja noored A.H.Tammsaare novell jutustab neljast inimesest ning nendevahelistest probleemidest. Igal probleemil on alati kaks poolt, nõnda on ka siin: noored - Tiina ja ta mees Kaarel on üks pool ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena. Nad hakkasid kokku elama ning Kaarelil tekkis mõne aja pärast soov üle võtta Tiina vanemate talu ning arendada kohta, talumaid ja loomi. Nõnda ühel õhtul küsiski ta taadi käest rehe all ...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2....
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Kuressaare Ametikool Ingrid Heinala NOORED JA ALKOHOLIPROBLEEM Artikli analüüs Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2007 Valisin kommenteerimiseks Oma Saare artikli "Noored ja Alkoholiprobleem". Peamine teema keskendub noortele ja nende harjumustele alkoholi tarbimise suhtes. Artiklis arvab autor, et alkoholi tarbimine noorte seas pole probleemiks. "Alkoholitarbimine pole probleemiks seni, kuni alkohol meie elu mõjutama ei hakka. Kindlasti tekib nüüd küsimus, et millal hakkab alkohol meie, noorte, elu mõjutama." (Heinala, 2007). Edasi lisab ta, et see muutub probleemiks sel juhul kui alkoholi tarbimine muutub regulaarseks. Näiteks nüüd kooli ajal igal nädalavahetusel. Autor lisab "Alkohol kahandab mõtlemisvõimet ja kui nii noorelt regulaarselt juua, siis on haridus hukule määratud." (Heinala, 2007) Tekstist selgub, et peamine probleem on siiski alkoholi kerge...
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõ...
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus „Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühe...
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad k...
Sõda ja noored See raamat räägib verinoortest meestest, nagu mina, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid. Seal oma ekisteerimise eest võitlesid, tappsid ning surid. Neid mehehakatisi kes läksid sinna põrgu koldesse oli seitse: Tjaden,Kat,Albert,Paul, Kemmerich, Behm, Müller. Need noored inimesed ja väga paljud teisedki, läbi terve inimajaloo, kes sõtta tiritud, on paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu muistses Eesti vabadussõjas ütles Läti Hendrik, et eestlased võitlevad niikaua, kuni nel on kasvõi üks põlvepikkune poisike. Need 7 noort kes koolipingist läksid sõtta teadmatta mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise k...
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre. Nilssonid kasvatasid naljakal kombel kurke.Talle ei meeldi se...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste tegelaste tundmine tundub meile enesestmõistetav, kuid ehk oleks aeg rõhuasetust pisut n...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel ha...
Tänased noored Eesti tuleviku peremehed Eesti on noor riik. Meid ei anna võrrelda Euroopa suurimate ja võimsamate riikidega, sest meil on oma riik olnud suhteliselt lühikest aega. Võib aga kindlasti õelda, et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris konkreetne ja turvaline tulevik paika pandud, siis nüüdsel ajal see nii enam pole. Tulevikku oluliselt mõjutavad otsused tuleb indiviidil küllaltki noores eas juba vastu võtta. See on tingitud sellest, et ühiskond vananeb ning noortelt hingedelt oodatakse kiiremat ühiskonna probleemide lahendamise üle võtmist. Noored inimesed on tuleviku väetis. Nemad hoiavad endas suurimat väärtust kogu ühiskonna jaoks. Noortelt oodatakse ideid, ...
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einst...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond NARKOMAANIA Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.NARKOLOOGIA...........................................................................................................5 2.NARKOOTIKUMID......................................................................................................5 3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID.............................................................................5 4.NARKOOTILISE AINE TOIME...................................................................................8 5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID......................................................
Kuidas kasvatada noortes patriotismi? Kõik meie vanemad ja vanavanemad on pidanud elu jooksul nägema nii mõndagi seoses muutustega ühiskonnas. Alates 1940-aastast, kui Eesti vabariik maha suruti, kadus koos vabariigiga ka aus patriotism. Sellest ajast tekkis lojaalsus ühtse ja suure Venemaa jaoks. 1940-1991.a. võisime rääkida küll patriotismist Eestis, kuid see on selge, et enamusel rahvast oli kommunistliku Venemaa jaoks väga tähtis teha seda, mida kästakse, sest vastasel juhul võidi kaotada näiteks oma töökoht. Täna võime kohata meie riigis sellist mõtteviisi: ,,Olen vaba mees vabal maal, elan, kus tahan, teen, mida tahan". Eesti noortes on patriotismi, kuid on ka noori kelles ei ole õigemini, kes pole mõningaid mõtteid oma peas loogilise lõpuni mõelnud või pole neid õpetatudki seda tegema. Paljudes noortes on peidus läbimõtlematus, õigustuse otsimine lodevusele ja laiskusele, lootus et ,,küll asjad s...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? 21. sajand märgib tulevikus küllap tehnika, infotehnoloogia hoogsa arengu ning majanduse, poliitika ja kultuuri üleilmastumise aega. Võrreldes meie kallite esivanematega on tänapäeva noorte huvid ja harrastused muutunud rohkem seotuks tehnikaga ja selle arenguga. Inimesed on muutunud mugavamaks ja sellega kaasnevad ka nende eelistuste muutused. Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole? Tänapäeva noored on väga avastamishimulised ja neil on soov enda silmaringi laiendada. Vanematel aegadel polnud võrreldes tänapäevaga nii palju võimalusi anda arendamiseks. Tihtipeale jäi asi kas raha või mõne muu olulise asja taha ja noored polnud nii avatud meeltega. Tänapäeval on võimaluste arv suurenenud ja noored kasutavad seda rohkem ära. Nad on huvitatud väljasõitudest osavõtmisest ja ka väljamaa reisidest ning kodumaa erinevate muuseumide külastamine. Kõik see annab noorele...
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. L...
Põlvkondade vahelised erinevused Eri põlvkondi lahutab paarikümne-aastane intervall, mis tähendab, et sajandisse mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi kõige sügavamal metsas, erinevaid spordi ja vabaaja tegevusi on päris kopsakalt ja kui raha on siis sõida kasvõi kuule. Põlvkondade erinevused kajastuvad pea igal teemal. Minu esimene teema , mida ma võrdl...
MINU PÕLVKOND JA SELLE TULEVIK EESTIS 1870. aastal lausus Jakob Hurt oma kuulsad sõnad "Kui meil pole võimalik suureks saada arvult, tuleb meil suureks saada vaimult." Sellest hetkest on möödunud pea sada nelikümmend aastat ja vahepealse aja jooksul on saavutanud nii mõndagi, millest minu põlvkond on osa saanud ja millest suurmehed poleks osanud siis unistadagi. Kuid mina, alles hiljuti täiskasvanuikka jõudnud abiturient, olen näinud elu, mis on paremaks õppematerjaliks kui kooliõpikud või muu raamat. Tundub, et praegune noorte inimeste põlvkond on tulevikus kogenum eelmisest ning innovaatilised ideed võivad olla eostunud juba praegu, ootamas tulevikku tänu tehnoloogia arengule. Meie põlvkond on üles kasvanud internetiajastul. Põhilise aja veedame õhtuti arvuti taga istudes suhtlusportaalides, oleme saanud sealt ka hulganisti teadmisi. Meie vaated võivad tunduda literatuursed, sest iga meist aastaid vanem ja...
,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis paneb neid unistama sellest, mida neil pole ja võib olla ka kunagi ei tule. Väljakujunenud seisukohad asenduvad lemmikkuulsuse omadega, mis tihtipeale on väärad. Mina leian, et selliseid noori leidub suuremal hulgal, kui tohiks ja nende aitamiseks on raske midagi teha, kui nad seda ise ei taha. Suurimaks probleemiks võib pidad seda, et noored hakkavad oma vanematelt nõudma kalleimaid riideid, uhkemat mobiiltelefoni ja kõike seda,...
Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps? Ilmselt igaüks, kes on lastega kokku puutunud, teab, et see väide ei vasta tõele. Koolis või tänaval noori kuulates saab kiiresti selgeks, et oma arvamuse avaldamisel ei ole nad just tagasihoidlikud. Tänu Internetile on igaühel võimalus oma mõtteid kogu maailmaga jagada ning kõige rohkem haaravad sellest kinni noored. Delfi Rahva Hääl kubiseb noorte rahvaajakirjanike töödest ja igal enesest lugupidaval teismelisel on veebipäevik, või vähemalt Facebooki konto, kus iga pisematki mõtet teistega jagada. Sageli ei pane aga sedasorti mõtteavaldused täiskasvanuid teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga...
Tänapäeva noorte rõõmud ja mured Noori on maailmas tohutumal hulgal. Nad on kergesti mõjutatavad isikud, kelle sise- kuid ka välismaailmale tuleks tähelepanu pöörata, et saada aimu, mis nende peas toimub. Viga oleks jätta see grupp tähelepanuta, kuna noored on meie tulevik. Nende muutused tuleks enda silmale vaid nähtavaks teha. Noored muutuvad eelkõige ümbritsevate ühiskonna tõttu. Meedia on üks ilmatuma tugev relv. Televiisorid, raadiod, ajakirjad ja Internet on neli enimlevinud ,,kanalit", mille kaudu mõjutatakse miljoneid inimesi kogu Maal. Muidugi ei saa mõjutatud ainult teismelised, aga tihtipeale on just nemad need, kellele üritatakse pähe määrida kas järjekordset tehnikaimet, luksuslikke riideid või teatud elustiili. Elustiili koha pealt on noortele tüdrukutele valusaks punktiks saanud kaalu kaotamine. Läänes peetakse edukaks, rikkaks ja õnnelikuks inimest, kes on sale. Noori tütarlapsi üritatak...
Mina ja raamatud Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise na...
Tema oli 6-aastane ja temake oli 4-aastane. Üksik liivakast hallide kortermajade vahel oli alati olnud nende lemmik paik. Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale, seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima, et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa...
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luulet...
Interneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel,...
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt ...
Narkomaania ja Alkoholism Igale inimesele ei tuleks anda otsustus õigust. Narkootikumid ja alkohol on saanud väga suure rolli meie ühiskonnas.Eriliselt on kogunud see suurt populaarsust noorte hulgas,kes ennast neid tarbides all käigu suunas viivad või koguni hävitavad.Kuid see probleem ei ole ainult noorte hulgas on ka eakamaid inimesi,kes selle probleemi all kannatavad ning see pärast soovingi kõneleda teile sellest täna siin. Me elame väga kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas ja nii mõnigi noor ei suuda leida endale oma elu eesmärki ning enam vähem ette kujutada milline tema elu tulevikus oleks.Sellepärast on ta otsustanud proovida igasuguseid elusviise ja ka palju selliseid mis ei ole ka head viisid elu elamiseks.Narkootikumid ja alkohol sulanduvad väga kergelt ja kiiresti seltskonda ja selleks tuleks kindlasti valida endale ka sobiv seltskond ja sõbrad kellega sa suhelda tahaks ja keda sa ...
Linna- ja maanoorte erinevus Keegi ei saa valida, kuhu ja milliste inimeste keskele ta sünnib. Paratamatult mõjutab kasvukeskkond noorte kujunemist. Võrreldes Tallinna linna ja väikest Vahastu küla, leiab neis palju erinevusi, samuti ka seal kasvavates noortes. Aga on ettearvamatu, millistest tingimustest sirguvad tublimad, targemad, edasipürgivamad ja võimekamad noored inimesed. Ilmselt on paljude noorte inimeste eesmärk elada kunagi võimalikult hästi- ilusas kodus, toreda perega õnnelikku elu. Selle saavutamiseks aga peab koolis käima ja korralikult õppima. Vaadates linna- ja maakoole, siis on need kindlasti erinevad. Nad erinevad õpilaste arvu, majanduslike võimaluste ning ka pakutava huvitegevuse osas. Linna koolides õpib palju rohkem noori kui maa koolides ning vastavalt huvidele tekib palju erinevaid rühmasid. Nende rühmade tekkimisega väheneb ka sallivus. Hakatakse teistsuguste huvide või mõttemaa...
Tänapäeval on paljud noored uhkeks ja ülbeks läinud varalises suhtes. Tekivad oma grupid selle põhjal, et kellel mis seljas on ja kellel rohkem raha. Ühed grupid on teistest "paremad", sest neil näiteks paremad riided või kallimad jalanõud ja visatakse nalja teiste rõivaste üle. Praeguse aja põhiliseks uhkustamise aluseks võibki olla see, et kes omab paremat telefoni või arvutit. Väga paljud kooli kiusamised tulevad ka just sellest, et kellel on uhkem ja parem telefon või arvuti. Nüüdsel ajal ka tahelvarvutid jne. Kõik uueneb, ning keegi ei jõua neile uuendustele nii kiiresti järgi. Kõik tahavad omada just parimaid asju, keegi ei väärtusta enam nii palju sõpru ja peret. Väga palju uhkustatakse ka sellega, et kellel on paremal töökohal vanemad. Samuti kodu suurus. Uhkustatakse ka hinnetega. Kui sa õpid hästi, siis ma saan aru et sa tunned enda üle uhkust ning tahad ka teistele seda rõõmu jagada. Kuid uhkustatakse ka halbade hinnetega. N...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen se...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel,...
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2...
Milleks on internet noortele kasulik ja milleks kahjulik? Tänapäeval kasutatakse palju internetti, et teha seal oma toiminguid või leida mingit teatud informatsiooni. Internetti kasutavad nii täiskasvanud inimesed, noored kui ka väiksed lapsed. Eriti kasutavad siiski internetti noored. Internetil on ka omad kahjulikud ja samas ka kasulikud pooled. Noored kasutavad internetti enamjaolt iga päev. Neil on seal alati midagi teha, kas siis internetis ,,surfata" või lihtsalt sõpradega rääkida. Siin kohal kujunevad ka interneti kahjulikud pooled. Tavaliselt istuvad noored internetis üsna pikka aega, sest nad unustavad ennast sinna ära ning see on kahjulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Vaimse tervise suhtes oled sa oma mõtetega koguaeg internetis ning unustad kõik enda ümber oleva. Sellega võib kaasneda ka sõltuvus, mis ei ole üldsegi hea märk. Füüsiliselt kahjustab internet tervist nii, et silmad võivad haigeks jääda....
Pikk tee endani Vastsündinud lapsel puudub eneseteadvus ja ettekujutus maailmast. Paari kuu jooksul oma keha ja ümbritsevat maailma uurides õpib ta oma käsi ja jalgu kontrollima ning umbes aasta vanuselt käima ja rääkima seda eeldusel, et ta ümbruses on teisi inimesi, keda matkides õppida. Kõige tähtsam eeskuju on lapsele tavaliselt inimene, kellega koos ta on veetnud oma esimesed eluaastad ning teda üritab laps kõige rohkem jäljendada algul alateadlikult, hiljem teadlikult talle meele järele olla püüdes. Juba esimestel elukuudel tekib konflikt täiskasvanutega, kes tahavad hoopis midagi muud kui laps ise tahaks vanemad peavad hoolitsema ka selle eest, et laps endale mänguhoos viga ei teeks, mis muidugi piirab lapse mänguvõimalusi. Mida vanemaks inimene saab, seda laiemaks muutub tema maailm ja seda rohkem leidub inimesi, kellega tuleb arvestada. Selleks, et leida kompr...
Alkoholi ja tubakatooted noorte seas. Mida aeg edasi seda rohkem on levinud noorte seas erinevad tubaka ja alkoholitooted. Kuigi teatakse, et alaealised ei tohiks alkoholi ega tubakat pruukida tehakse seda ikkagi. Noored ei mõtle kunagi ette mis võib nende kahe asjaga kaasneda. Esimest korda kui tahetakse proovida mõlgub nende mõtetes ainult see, et tahetakse proovida midagi uut ja huvitavat. Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati seda tegema. Paljud hakkavad suitsetama ja alkoholi tarbima ka sellepärast kuna tahavad sulanduda mõnda kampa või lihtsalt popid välja näha. Arvatakse, et see on väga popp kui suitsetatakse ja juuakse. Seda, et noored sellise asjaga ei tegeleks ei saagi eriti midagi teha. Muidugi peaks vanemad oma laste käimisi ja olemisi rohkem kontrollima. Kindlasti on ka see tähtis kellega nooruk ringi liigub.
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? On vist õige arvata, et pole olemas inimest, kes ei sooviks olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva ühiskond soosib edu ja võimu. Terve ajakirjandus räägib muudkui kellegi suurest pangaarvest, kõrgest karjäärist ning prestiizist seltskonnas. Need kõlavad kõik väga ahvatlevatena ning on eeskujuks paljudele noortele oma eesmärkide paikaseadmisel. Paraku on aga elus nii, et õnn ei naerata kõigile ühtviisi hästi ning peab oskama arvestada ka kaotustega. Oluline on see, et inimene ei kaotaks pärast ebaõnnestumist tahtejõudu uuesti proovimiseks, käega löömine on halvim võimalik variant. Suured eesmärgid ja soov midagi saavutada on sageli jus...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
