TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Ave Hüüs LÕE-1 JÄÄKMATERJALID ettekanne TALLINN 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................... 3 1.JÄÄKMATERJALID................................................................................................ 4 2. JÄÄKMATERJALIDE KASUTAMINE LASTEAIAS................................................. 5 3.MITTE MILLESTKI MILLEGI TEGEMINE............................................................... 6 3.2. Värviline vaas.................................................................................................. 6 3.3 Kilevaip............................................................................................................ 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.............................
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
Meie ja teie Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Noored, kes on kohati nii sarnased ja samal ajal nii erinevad. Inimesed, kellel seisab ees suursugune tulevik ja pikk elu. Meid kõiki ühendab soov leida sõpru ja kaaslasi kogu eluks. Me soovime kõik kedagi enda kõrvale. Kuid kuidas näevad suhteid erinevad sugupooled - meie ja teie? Liikudes mööda ühiselamu pikki koridore kohtab väga palju erinevaid noori, keda kõiki seob üks ühine tunnus- nad kõik on kas meie või teie tervikliku grupi üheks liikmeks. Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes o...
1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8. Lähimõju: laengud mõjutavad üksteist mingi vahelüli (niit, juht, varras) ...
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soola...
xxx xxx xxx xxx ÄRIPLAANI ANALÜÜS Juhendaja xxx Tallinn 2012 ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Nahkkotid OÜ Töötajad: 2 isikut. Üks tegeleks nahkkottide õmblemisega, teine muude firma asjadega. Õmblejal on töökogemust 20 aastat. Teisel 10 aastat igasuguste firma asjade ajamisega. Äriidee ja põhieesmärk: pakkuda inimestele käsitööna valminud kvaliteetseid täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) taskukohase hinna ning vähese ajakuluga. Asukoht: Nahkkotid OÜ asuks Tallinnas. TOODE/TEENUS Toote/teenuse uudsus ja erilisus seisneks selles, et valmistatakse täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) täpselt ostja eelistuste järgi, seejuures maksmata hirmkallist hinda. Üldjuhul võime turult leida masstoodanguna müüdavaid kunstnahast kotte, mis oma olemuselt ei pea kaua vastu. Meie pakuksime ostjale võimalust olla...
Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes üle...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).............................................
Mikrobioloogia alused - evolutsioonipuu on tehtud geeni-järjestusi hinnates aquifex: - kuumalmbelised, termofiilid - vesiniku oksüdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pärl - thio väävel - spirillum spiraal - metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad ba...
Lydia Koidula luule. ,,Sügis" Juba kase ladvalt lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa. Aastakellal rõõmuhääl on lõppend, viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepu...
Hüdrad Välimus on aga petlik, sest tegelikult on hüdralased röövloomad, kes alistavad ja püüavad väikesi loomi. Kõigil neil on pikk voolujooneline keha, mille ühes otsas paikneb tugevasti aluspinna külge kinnituv tald, teises otsas aga õrnadest kombitsatest koosnevast pärjast ümbritsetud suuava. ELUVIIS Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende keha moodustab kahe rakukihi ektodermi ja endotermiga ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks. Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui kombitsatele. Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud suuava. Suuava ümbritseb to...
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub ...
Referaat Õmblusmasinate ajalugu Airi Nairis Õ3 Käsitsi õmblemise kunst on üle 20 000 aasta vana. Esimesed nõelad olid tehtud loomade luust ja sarvedest ning niidina kasutati loomade kõõluseid. Esimesed rauast nõelad leiutati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil. Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada. Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei ...
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
Käina Gümnaasium Kairo Kuuse, Marleen Pahtmann Tänavaküsitlus Juhendaja: Urve Niit 2011 Jaanika Puusepp: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline sõber. Soovime teada Teie aramust." ,,Milline on tõeline sõber?" ,,Ma arvan, et õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu, usaldusväärne, ning igavene..." ,,Kas mõni sõber on Teid reetnud?" ,,Jah on küll reetnud." ,,Mida Te sellest õppisite?" ,,Mida ma sellest õppisin? Isegi kõigeparemat sõpra ei tohi usaldada 100%." Vastaja soovis jääda anonüümseks: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline...
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kun...
Iiri pits Iiri pits ehk heegelgipüür. 19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikes...
Metalli erisoojuse määramine 1. Teoreetiline osa: Aine erisoojus näitab kui suur soojushulk peab kanduma 1kg antud ainest kehale, et tema temperatuur tõuseks ühe ühiku võrra. Käesolev töö põhineb soojusülekandel. Kui üks keha annab mingi hulga soojust ära, peab mõni teine keha samapalju soojust juurde saama, Q1=- Q2. Soojusülekanne kestab seni, kuni temperatuurid tasakaalustuvad. Kui on rohkem, kui kaks keha (n keha) soojusvahetuses, siis soojusliku tasakaalu võrrand on Q1+Q2+Q3+...+Qn=0. Keha poolt juurdesaadud või äraantud soojushulka saab arvutada valemiga Q=mc(t2-t1) m- keha mass c- erisoojus t1-algtemperatuur t2-lõpptemperatuur 2. Töö eesmärk: Metallist silindri erisoojuse määramine ja selle põhjal silindri materjali kindlakstegemine.. 3. Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonilised kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha veest väljavõtmi...
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri ta...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL.................................................................
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
ISESEISVA TÖÖ JUHEND algteadmistega õmblejale Kihnu stiilis vardakoti õmblemiseks Tulemus: õppija suudab juhendit järgides iseseisvalt valmistada korrektselt teostatud traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1. Kuna traditsioonilised Kihnu vardakotid on õmmeldud lapitehnikas, on soovituslik õmmelda koti pealiskangas kirjudest sitsilappidest. Kõige paremini sobivad täi...
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise loo...
1. Millised järgmistest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; d) pendelteatejooks; g) käsisaega saagimine? 2. Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge seotud kivi? Kivi, niit, hoidev ese 3. Too näiteid vabalt võnkuvatest kehadest. Vedrupendel, niitpendel, pillikeel 4. Too näiteid sundvõnkumistest. Millised välised jõud neid esile kutsuvad? Pendli ja vedrupendli võnkumine, õmblusmasina nõela ja autokolvi võnkumine. Pendli paneb liikuma inimene, autokolvi paneb liikuma plahvatus mootoris. 5. Vedru otsa riputatud raskus teeb kolme minutiga 360 võnget. Arvuta võnkumiste periood ja sagedus. 6. Niidi otsa riputatud kivi kallutati tasakaaluasendist 10 cm kõrvale ja pärast lahtilaskmist tegi see esimese minuti jooksul 80 võnget. Leia kõik seda võnkumist iseloomustavad suurused. 7. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s...
Lennart Meri 1929-2006 Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadi...
Füüsika 10.kl 1. Me näeme oma meelega paljusi füüsikalisi suurusi nt: temperatuur, kiirus, jõudu jms.. Me kasutame oma meeli väga paljudeks asjadeks, mida me ise ka ei tea. Aeg on Sündmused leiavad aset üksteise järel ehk varem ja hiljem. On ka võimalik mõõta, kui palju varem või hiljem teisest sündmusest mingi sündmus aset leiab. Sel juhul mõõdetakse, kui palju aega on möödunud ühest sündmusest teiseni. Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. 3 Mehaanikaga seotud suurust ja näited igapäevaelust. 1. Kiirus v ühtlasel sirgjoonelisel liikum...
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekula...
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nen...
Jaan Kross (19. veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali ...
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on A...
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Katse viidi läbi 10 viltpliiatsi värviga. Katse tulemustest on näha, et paberil kajastuvad kollane, punane (roosakas), sinine ja ka Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et kromatograafilisel meetodil. viltpliiatsid koosnevad peamiselt kolmest värvist (ainest) sinisest, A) Viltpliiatsi värvide paberkromatograafia kollasest ja ...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv ...
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
Kordusküsimused 1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside klassifikatsioon 2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest tarinditest? 3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele? 4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 ...
2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n ...
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
