SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada pl...
Liibüa konflikti tagajärjed Liibüa nafta eksport on poliitiliste konfliktide tõttu langenud märgatavalt ning Euroopa, kes sõltub riigi naftatarnest kõige rohkem, otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist. Joonisel 1 on toodud informatsioon sellest mis riigid ja mil määral sõltuvad Liibüa naftast. Vaatamata sellele, et Liibüa nafta eksport on langenud ning Euroopa otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist, ei näe Rahvusvaheline Energia Agentuur vajadust võtta kasutusele varusid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on globaalne naftatootmine Liibüa tõttu vähenenud 500 000 750 000 barrelit ehk 1 protsendi võrra. Väga huvitav, et vaatamata sellele, et Liibüa osakaal on ainult ligikaudu 2% kogu maailma naftatoodangust, turud reageerivad Liibüas toimuvatele sündmustele väga aktiivselt. Möödunud nädala esimeses pooles kinnitas Maailma suurim naftaeksportija Saudi-Araabia Kuningriik, et nad on valmis astuma samme, et kompenseerida Liib...
Tartu Veeriku Kool Taastumatud loodusvarad inmese elus Referaat Karl Nool 8a klass 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nafta............................................................................................................................................4 Põlevkivi.....................................................................................................................................4 Kivisüsi...........
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%...
SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega? Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate en...
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi ...
Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele, siis seeläbi ongi inimkonnale ette nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi majandus kasvab. Seega ei üldjoontes ei tahe...
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI ISTUTA TAIMI ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID HOIDU LIIGS...
Saksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse ...
Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma. Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda. Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ...
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida.no/go/graphic/major-mineral-fuel-resources-in-europe- caucasus-and-central-asia1 Suurbritannias leidub traditsioonilistest energiavarades...
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on naf...
Energiaprobleemid Energiaprobleemid esinevad kõikjal maailmas, neist peamiseks mureallikaks on energia tootmine. Fossiilsete kütustega seostuvaks probleemiks tembeldatakse tihtipeale globaalset soojenemist ja ka fakti, et samatempolise tarbimisega kauaks neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põlet...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete...
RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEM. … on väljakujunenud, et midagi toota või teenuseid pakkuda. 1. Naturaalmajandus e. tavamajandus – toodetakse endale , ise. Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel....
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemete...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. ...
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevak...
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja k...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameeri...
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankeri...
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
1.Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel t...
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitst...
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvute...
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu maailmas Riikidevaheline kaubandus · Toorainekartell siia kuuluvad riigid, kes toodavad mingit toorainet või põllumajandussaadusi (nt kohvi ja tee) ...
Organisatsioon Nimi ingl.k. Nimi eesti k. Tegevusala Liikmed WTO World Trade Maailma Reguleerib Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Organisation Kaubandusorganisatsioon riikide vahelist Edela-Aafrika, Kagu-Aasia, kaubandust Austraalia, Euroopa; IMF Internarional Rahvusvaheline Tegeleb 184 liikmesriiki, peaaegu Monetary Fund valuutafond rahasüsteemi kogu maailm stabiilsese tagamisega ja finantstehnilise abi ning ...
Loodus katastroofist Mehhiko lahe naftareostus Autor: Juhendaja: Tallinn 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda.Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil 2010. Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Sündmuste lühikronoloogia perioodil 20. aprill – 3. mai 2010 on kätte saadav näiteks planet gre...
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Asutati 1960. aastal Eesmärk naftahinna kujundamine ja kõrgel hoidmine Liikmesriikide heaolu tagamine 11 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Venezuela, Indoneesia. 1 barrel = 158,92 liitrit (praegu ~ 50 USD) Organisation of Petroleum Exporting Countries Toorainekartell EFTA Euroopa Vabakaubandus Piirkond (Assotsiatsioon) Loodi 1960. aastal Eesmärk vabakaubandus Euroopa piirkonnas Ajalooline tähtsus EL-iga kauplemisreeglid samad Praegu 4 liiget: Norra, Island, Sveits, Liechtenstein. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. aastal Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, samuti tahab saada tolliliiduks. ASEAN Kagu-Aasia Maade Organisatsioon Loodi 1967. aastal 10 liikmesriik...
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
Globaliseerumine- ehk üleilmastumine.. on maailma vastastikuseseotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonna alaste protsesside kaudu. iseloomustavad näitajad : riigi sisemine kogutoodang, osalemine ÜRO rahumissioonidel, Interneti ühendus kodudes, rahvusvaheliste telefonikõnede arv jne. Pos. Suureneb rahvusvaheline konkurents, riigid vähendavad kaubandusbarjääre Neg. Loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine, rahvusvaheline konkurents sureb välja, maailm muutub ''väiksemaks'' GATT tolli ja kaubandusliit 1948, reorganiseeriti ümber WTO'ks 1955. IMF rahvusvaheline valuutafond 1944 NAFTA üks maailma suuremaid kaubandusühendusi, p-ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon 1944 ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon 1967 APEC Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum, 1989, 21 liikmesriiki MERCOSUR Lõuna ühisturg, 1991, vabakaubandusliit OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organis...
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreld...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
