NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID 32% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem saartel ...
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis Eestisse tuuakse võetakse toojalt raha, et kui nafta vette satub on juba rah...
Nafta- kas maailma kuningas või Achilleuse kand. Kiirelt globaliseeruvas maailmas on majandus ja poliitika üha tihedamalt seotud. Nafta on tänapäevani väga laialdase kasutusalaga (nt. kütus, määrdeained, bituumen). Nafta mõjutab kogu maailma kuna selle kasutusala on väga suur. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Naftat on pumbatud maapõuest alates 1855. aastast saati, peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus. Seda seetõttu, et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. N...
15. NAFTA JA GAASITÖÖSTUS NAFTA TOOTMINE Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsn...
Referaat teemal NAFTA JA SELLE SAADUSTE KASTUTMINE
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega ...
Nafta ja gaasitööstus Silver Tõgen Sissejuhatus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides, seepärast USA on väga huvitatud mis Lähis- Ida toimub. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike. Mis riigid toodavad? Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaft...
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kal...
Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kala...
3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused Ei saa igale poole Nõuab aega, reostused rajada, reostused võivad suured, ei saa sisemaale suured olla vedada Maagaas + - · Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse · Ei vaja erilist töötlemist tooraineks · Torujuhtm...
Nafta tagajärjed ja lahendusi Paljud riigid sõltuvad naftast ja on selle saamiseks nõus tegema nii mõndagi. Nagu näitab minevik on Ühendriigid on nõus sõdima selle eest, et saada ligipääs tasuta naftale. Tõenäoliselt jätkavad Ühendriigid samamoodi kuni leitakse ökonoomilisem ressurss või maal saab nafta otsa. Üks probleemidest on nafta tootmisest ja kasutamisest tingitud äärmuslikult kahjulikud mõjud keskonnale. Peale selle võivad konfliktid ja õnnetused mõjutada nafta tootmist või selle allikat. Vaatamata sellele, et suur osa maailmast sõltub nafta tootmisest ja selle vahetamisest, et toita oma majandust, võivad sellised teod kas tahtlikult või ettekavatsematult tõsiselt kahjustada keskkonda. Nafta tootmine ja selle transportimine võib vähendada inimeste ja sellel alal elevate loomade ja kalade arvukust. Nafta mõjud mereelustikule on põhjustatud, kas nafta füüsiliste omaduste tõttu nagu näiteks nafta reostus ja selle lämma...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon ................................................................................................. 5 1.2. Nafta ajalugu ........................................................................................................ 5 1.3. Nafta olulisu...
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati ...
Nafta maailma kuningas või achilleuse kand Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel. Ligi kolme kuu jooksul voolas me...
RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR- Lõuna ühisturg 1991 Urugai,Paraguai,Brasiilia,Argentina Kandidaat-Venetsueela Ühisturg ühise valuutaga WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riik...
NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlae...
Mis juhtuks minuga, kui homme lõppeks nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu ning üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks - maailma naftavarude lõppemine. Mõni barrel naftat päevas tekib maapõues ikka, kuid välja pumbatakse aga üle 80 miljoni barreli päevas. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes päeva ja poolega. Kui algaks langus naftatootmises, siis...
Nafta ammutamise, transportimise ja kasutamisega seotud keskkonna ja sotsiaalsed probleemid Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma ...
Norra Kuningriik 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumaja...
Majandusorganisatsioonid 1) OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toorainekartell. Asutati 1960.a, peakorter Viinis. Eesmärk-->reguleerida toornafta hinda, määrates kindlaks naftatoodangud ja ekspordikvoodid. Liikmesriikide heaolu tagamine. 12 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Angola, Venezuela, Ecuador. 1 barrel=158,92 liitrit. 2) NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. a; peakorter Ottawas. Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk: rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, kaotada tollimaksud. Kasutada Mehhiko toorainevarusid. 3) ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loodi 1967.a; peakorter Jakartas. 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäär...
Nafta ja kütustega seotud aktuaalsed probleemid Katre Pohlak Nafta ja teiste kütuste tähtsus tänapäeva ühiskonnas tõuseb iga päevaga. Kõik riigid sõltuvad naftast ja on sunnitud seda ostma, olenemata hinnast. Järjest enam võetakse kasutusele ka alternatiivseid energiaallikaid, kuid neist saadavad energiakogused on liialt väikesed, et tagada jätkusuutlikust. OPEC ehk Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon on 1960. aastal loodud ühendus, mille põhiliseks ülesandeks on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning hoida nafta hinda stabiilsena. Hetkel kontrollib OPEC ligikaugu 66% maailma nafta reservidest ja toodab ise üle 40% maailma naftast. Praeguse seisuga on OPEC-il kaksteist liikmesriiki. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Üh...
Nafta maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on inimeste kasutuses olnud juba 6000 aastat enne kristust ning on seda tänini . Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures mahus ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Esimene naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus . Seda seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad tööstused on enamasti kütuse- ja keemiatööstused , kus seda kasutatakse toorainena . Nafta tooraine töötlemine on aga väga kulukas ettevõtmine ning seetõttu on ka enamuste kaupade hinnad sõltuvad nafta hinnast . Seetõttu mängib see eriline , põhiliselt süsinikust ja vesinikust koosnev, tooraine meie elude...
Nafta Maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid nin...
Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide riigid ja pealinnad MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Leedu Vilnius Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaa...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadus...
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geoterma...
El - Euroopa Liit European union - - Austria ,Belgia ,Bulgaaria, Küpros ,Tsehhi Vabariik ,Taani , Eesti, Some ,Prantsusmaa ,Saksamaa ,Kreeka ,Ungari ,Iirimaa ,Itaalia ,Läti ,Leedu ,Luksemburg ,Malta,Madalmaad ,Poola ,Portugal ,Rumeenia ,Slovakkia ,Sloveenia ,Hispaania ,Rootsi ,Ühendkuningriik ; tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; El Ülesanne : Ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele....
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuulee...
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTL...
Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atm...
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt me...
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Ira...
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termot...
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis...
Naftareostus Siim Taavi Martin Chris Naftareostus allikad Ø Õlitankerid Ø Lekked õli ümberpumpamisel Ø Tahtlik jäätmetest vabanemine Ø Tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine...
Vedelate ja tahkete naftasaaduste omadused ja kasutamine NAFTA AJALUGU Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail ...
Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. ...
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
Läänemere nafta Raido Rinaldi Henri Tors Mis võib õnnetuse põhjustada? · Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga · karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. · Kolmkümmend reisilaeva päevas sõidab põiki üle 100 000tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. · Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOMi andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. · Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib katastroofi? · Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad õnnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult ühel juhul seitsmest. · Rahvus...
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga k...
Mari Süda BBA-I Kas vabakaubandus rikastab riiki? Essee Vabakaubandus on kaubandus, kus müüki ei takista tariifid, impordi ja ekspordi kvoodid ja teised meetmed, mis segavad kauba ja teenuste vabaliikumist riikide vahel. Vabakaubanduse piirkond on piirkond, kus kaupade müük toimub ilma tollimaksuta. Euroopa Liit on tolliunioon, mis tähendab, et ühised tollimaksud tulenevad ühisest kaubanduspoliitikast. Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement. Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada. See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõ...
Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
