Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist s...
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis. - Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused. - Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui...
Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline roll. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele er...
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
Ateena Ateena kuldajastu Pärast Pärsia sõdade lõppu võisid ateenlased triumfeerida. Nende kodulinn oli juhtinud Kreeka kaitsmist, neil oli võimas laevastik ning kaubandusel ja käsitööndusel rajanev jõudsalt kasvav majandus. Silmapaistvaimaks uue aja märgiks olid avalikud tööd pärslaste tekitatud purustuste taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad andis suure tõuke ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele. Parimate muusika-, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad moodustavad suures osas hilise...
Natalja Dzemesjuk Magistriõpe, 1 aasta. Õiguse filosoofia William Shakespeare teose ,,Hamlet" sisukokkuvõtte Shakespeare lõi oma teose ,,Hamlet" XVII sajandi alguses kui feodalismipimedust ja julmust esitanud vanad korrad põrkasid kokku tekkiva kapitalismi hukatavate kiindumuste ning võimu kullahimuga. Jälgides kahe halva kokkupõrget humanistid pikkamööda kaotasid usku heasse, õiglusse ja sõprusesse, mis sai ka kajastatud kõnealuses Shakespeari näidendis. Anlüüsides viidatud teost on oluline silmas pidada, et rennessansiajastul kiriku dogmad ja tsensuur kaovad oma piiramatu võimu ning ühiskond jõuab iseseisvate mõtisklusteni elust, õiglusest ja moraalist. Tekib vali...
1. Millised olid suurimad 20. sajandi alguse maailma vaevanud probleemid? 20. sajandi algusele oli iseloomulik vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse sel...
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai...
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suur...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool JUHTIMISE ANALÜÜS Anzela Kaminskas Lõputöö Õpetamine ja juhendamine õenduspraktikas Tallinn 2017 SISUKORD 1. Õppikeskkonna kujundamine 2. Praktikaeesmärkide püstitamine 3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda 4. Üliõpilase juhendamise protsess 5. Üliõpilase hindamine tagasisidestamine 1. Õppikeskkonna kujundamine (füüsilised, vaimsed, sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid) Lääne-Tallinna Keskhaigla, Nakkuskliinik on riigi suurim nakkushaigla ning ainuke pidevas valves olev nakkushaigla. Keskus tuleb toime epideemia puhkemise või bioterrorirünnaku ohuga. Levinumate haiguste seas on soolenakkused ning hingamisteede infektsioonide all kannatajad. 20 aastad tagasi hakati Nakkuskliinikus ...
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul. Esmalt tutvu hea kirjatöö valmimise eeldustega ning tööta põhjalikumalt nende al...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Tru...
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti ...
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...
Kuidas olla edukas liider? Mariliis Pilve, Cathy Puusepp Mõistmaks, kuidas olla edukas liider ja juht, tuleb lahti mõtestada nii juhtimine kui ka juht mõistetena. Juhtimist käsitletakse kui subjekti ja objekti vahelist suhet ehk tegevust, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. Juhtimist võib mõista ka kui vahendit saavutamaks oma eesmärke teiste inimeste ehk juhile alluvate vahendusel. Siinkohal avaldub ka juhi ülesanne tagada organisatsiooni ettenähtud käitumine, kasutades selleks talle omandatud õigusi, kohustusi ning vastutust. 21. sajandil on aga juhtimine ja juhiks olemine kujunenud üha rohkem igapäevaelu puudutavaks küsimuseks nind seetõttu on ka üha raskem eristada turul valitsevast konkurentsist tipptasemel juhte, kes mitte ei tule lihtsalt oma ülesannetega toime, vaid teevad seda suurepäraselt! Antud essee...
KORDAMISKÜSIMUSED 8. klass I MAAILMASÕDA, VENEMAA REVOLUTSIOONID, EESTI ISESEISVUMINE (§§ 40 44). 1. Millised olid kaks suurt vastasleeri Euroopas I maailmasõja eel? (Nimeta 2 riikide vahelist liitu.) 2. Mis aastal loodi Kolmikliit ja millised riigid sinna kuulusid? 3. Mis aastal loodi Antant ja millised riigid sinna kuulusid? 4. Milles seisnes nn Bosnia kriis? 5. Mis aastal toimus I Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 6. Mis aastal toimus II Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 7. Milliste Saksamaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamist pidanuks I maailmasõda toetama? (Miks soovis Saksamaa sõda?) 8. Milline sündmus sai I maailmasõja ajendiks? 9. Kuidas kasutas Saksamaa ära Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrva Sarajevos? 10. Milline riik oli Serbia olulisim liitlane I maailmasõja eel? 11. Mi...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
Karl V poja Felipe II valitsusaega, alates 1556. aastast kuni tema surmani aastal 1598, peetakse kahtlematult keskaja Hispaania hiilgeajaks. Felipe II valitsusala hõlmas alates 1580. aastast kogu Pürenee poolsaart: Portugali, Aragoni, Sitsiiliat ja Kastiiliat. Lisaks päris ta oma isalt veel ka Burgundia ja Milano hertsogi tiitlid. Abielu kaudu Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel. See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia. Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidud...
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja kesks...
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakords...
Sisukord VÕIM.................................................................................................................................. VÕIMULIIGID........................................................................................................................ Ametlik ehk formaalne võim.............................................................................................. Hirmul rajanev võim............................................................................................................ Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................ Seaduslik võim.................................................................................................................... Informatsioonil rajanev võim......................................................................................
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 – 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasa...
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
ARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu Ateena riigi võimuga ja tal kästi lõpetada rahva ees vaidlused. Tal kästi eemale hoida noortesr aristokraatidest. Samas ta ei teinud keelududest välja vaid jätkas nagu tavaliselt. Lõpuks arreteeriti ta noortele moraalselt laastavate õpetuste jagamise eest. Ta hukati traditsiooni kohaselt ja mõisteti surma mürgi joomise läbi. Talle anti veel teine võimalus, et ta pagentatakse Ateenast. Sokrates uskus aga hoop...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
