Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" mitmekesisus" - 501 õppematerjali

mitmekesisus - pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid
thumbnail
4
doc

Muld, taimkate, loomastik ja looduskaitse Eestis (9.klass)

01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimuse...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Looduse liigiline mitmekesisus, maastikukaitse, looduskaitse

Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ?

Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab...

Ühiskonnaõpetus
178 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...

Keskkonnapoliitika
66 allalaadimist
thumbnail
13
doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...

Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskonnakaitse konspekt

ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva globaalprobleemid

Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ooke...

Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ­ ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisapark...

Keskkonnakaitse
45 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Keskkonnakaitse ja looduskaitse

Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõi...

Keskkonnakaitse ja säästev...
14 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...

Üldbioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Bioindikatsioon, GLOBE, elurikkus

GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe...

Ökoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Ühiskonna majandamine

II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...

Ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...

Loodusteadus
12 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Taimeökoloogia eksam

See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud.  Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne...

Ökoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse

Liigilise mitmekesisuse tasandid  α-mitmekesisus: koosluses leiduvate liikide arv  γ-mitmekesisus:mingi suurema piirkonna (kontinendi) summaarne liigirikkus  β-mitmekesisus: seob α ja γ , esindades liigilise kooseisu muutumise kiirust Liigilise mitmekesisuse tasandid Geneetiline mitmekesisus  Erinev alleelide hulk nii populatsioonis kui liigis  Mitmekesisuse hulgast sõltub vastupidavus  Loodusliku valiku algmaterjal  Haruldaste liikide seas geneetiline mitmekesisus väike! Koosluste mitmekesisus  Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum  Ökosüsteem: kooslus ja eluta keskkond koos  Kooslust mõjutavad nii abiootilised tegurid kui ka organismide vahelised suhted.  Mitmekesisusest sõltub ökosüsteemi püsimajäämine Koosluste mitmekesisus  Liigirikkamateks kooslusteks loetakse troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Bioloogia 8.klass

Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskkonnakaitse 12.klass

Ülerahvastumine: Inimeste arv kasvab aastaga 76 miljoni võrra.Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tu...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakk

Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

MÕISTED

Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun