Tekstitöötlus Nele Tomingas 20.10.2013 Õp.Nele Tomingas Aias olev tüdruk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimesed leiutasid kirja Ajalugu on minevik ,mis Click to edit Master text styles räägib/uurib minevikus Second level toimunud sündmusi. Third level Fourth level Tulevik tuleb ja olevik on Fifth level hetkel. Pildid, mida pildistad on ka minevik, aga nad jäävad lihtsalt alles. Kiri leiutati kunagi- kunagi ,palju aastaid tagasi.
Unistus paremast minevikust Parem minevik kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksi...
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku e...
Aja paradoks Mis on aeg? Kas tõesti ruumi neljas mõõde või teame me sellest ka midagi enamat? Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida? Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel? Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks? Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik, olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi aj...
PRESENT PAST TENSES FUTURE TENSES TENSES minevik tulevik olevik Present Simple Past Simple Future Simple lihtolevik Lihtminevik Lihttulevik I You + I põhivorm + II pv We ? , - Do + I pv. ?, - Did + I pv Will + I põhivorm They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik ...
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Tei...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Past Continuous ( Progressive ) -ing vorm Kestev minevik PR talk talking play playing Kestev minevik väljendab tegevust, · Kui sõna lõpeb e- ga mis oli toimumas mingil kindlal ajal Come coming minevikus. Take taking Moodustamine : · Kui sõna lõpeb t- ga "be" minevikus + põhitehusõna / was; were / -ing vorm Sit sitting Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were workin...
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Ko...
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?" Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie seisaks ühel servadest, kõigest vaadates vastaskallast, kuhu jäi minevik, ei saaks me kunagi osa sellest, mis ku...
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas ...
- mõtlema OLEVIK MINEVIK TULEVIK / /
Past Simple (lihtminevik) -ed / II pv. Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I...
Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? Eesti on olnud pikka aega võõra võimu all. Meie väikese territooriumi, maavaradevase ja väikese rahvaarvuga läänemereriiki on himustanud paljud võõrad rahvad. Meid on vallutanud rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased. Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noo...
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik ...
- (korduv tegevus) . Olevik . Minevik , , , a, a / . Tulevik (lõpetamata tegevus) / - 1. , . 1. ................... . 2. .................... . 3. ......................... . 4. .......................... . 5. .................... . 6. ........................... . 2. . 1. ..................... . 2. ................... . 3. .................... . 4. ......................... ? 5. .......................... . 6. , ............................... 10 . 7. ........................... . 8. ............................ . 9. ......................... . 10. ............................ ? 3. . - . ....................... , , ..................., . ........................
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
Eesti keeles algvorm minevik Olema be was, were Minema, käima go went Kohtama meet met Tegema make made Nägema see saw Tulema come came Istuma sit sat Kinni püüdma catch caught Sööma eat ate Kirjutama write wrote Joonistama draw drew Ütlema say said Võtma, viima take took Jooksma run ran Tundma, tajuma feel felt Panema, asetama put put Andma give gave Tegema do did Kaotama lose lost
,,Eest ära" Anna Haava See luuletus oli lühike ja tabav. Lihtsate lausetega oli ära seletatud, mida öelda taheti. ,,Eest ära" rääkis sellest, et elu läheb kiiresti ja tuleb eest ära tulla või sellega kaasa minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli ...
Valimisprogramm ONE Eesti on meie kodumaa, meie kohus on seda auga teenida ja kaitsta. Nüüd, kus maailm on suurte muutuste teel, tuleb leida üles meie riigi tõelised väärtused, mis on teinud Eestis just sellise Eesti nagu on ta seda praegu. Eesti elu ja olu on praegu tõusuteel. Oleme suutnud oma jõud ühendada, mis on olnud aeganõudev ja elumahlu vähendav, aga oleme siiski viinud meie oma väikse, kuid mõttelaadilt suure Eesti, Euroopa riikide hulka. Oleme auga ära teeninud oma koha maailmariikide keskel. Meie tahame panustada Eesti tulevikku, et meie oma lapsed ja lapselapsed saaksid tunda vabaduse maitset, tunda rõõmu oma enda riigi viljadest. Meie peame meeles ka minevikku, sest minevik on see, mis on viinud meid praegusesse Eestisse. Meie minevik on meie tugevus, see näitab, et me suudame toime tulla tõelistes raskustes, kus vabaduse hääl oli vaid helk sosin kauguses, meie suutsime end risudest üles ehitada. ONE leiab, et Eesti arengu...
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Unenägu Oli õhtu hilja, Meeles on su silmad, Mis tundusid nii kenad, Kuid neid ei näe ma enam. Su hääl ni kaunis tundus Ja kõik mis mulle ütlesid See mull kõrva kandus Ning selle hästi läbi mõtlesin Nüüd tundub kõik nii imelik, mis meie vahel juhtus. Nüüd on see kõik vaid minevik, Aeg ta ära uhtus. Kõik tunded, mis meie vahel tärkasid, need kadusid nii kiirelt. Kohe, kui üles ärkasin, nad kadusid mu meelelt Nüüd tagant järgi mõeldes, see oli kõigest uni, mis oli nõnda ilus, kuid ainult hommikuni.
PAST NOW FUTURE PRESENT SIMPLE (üldolevik) He handles the export side of our He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am goi...
EESTI RAHVAMUUSIKA Jaguneb: * vanemaks regilaul ehk runo * uuemaks rahvalauluks * pillilood Vanem rahvalaul: Tekkimise aeg kaugem minevik. Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), ko...
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas ...
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, päh...
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
Get/ Have something TENSE ACTIVE PASSIVE WHEN? done Present Simple Am/is/are + Every day, year, often, I pv + do/does Have/ get + sth+ III pv Lihtolevik III pv usually, always Past Simple Yesterday, last year, II pv(-ed)+ did Was/ were + III pv Had/got + sth + III pv Lihtminevik ...
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
Past Tenses • Lihtminevik (Past Simple / Past Indefinite) – ära toimunud, lõpetatud tegevus • Kestev minevik (Past Progressive / Past Continuous) – minevikus pooleli olnud tegevus • Enneminevik !!! (Past Perfect) – minevik enne minevikku OLI -NUD • Kestev enneminevik (Past Perfect Progressive) – enne minevikku äsja lõppenud või toimumas olnud tegevus Created by Aari Juhanson, MA 2009 Past Simple • Ära toimunud (regulaarne) tegevus: I WORKED yesterday. S/he didn’t WORK last Monday. • Lõpetatud tegevus: I already CALLED them today. (I’m not going to call again!) Which countries did you VISIT? (You’re back …) BUT: Which countries have you VISITED so far? (You’re not back yet or you travel regularly …) • Jutustused, mineviku sündmuste kirjeldus: Once upon a time there LIVED a Garfield who HAD many friends. The first one WAS Odie, … • 2pv; ?/-...
PAST TENSES Ats A.Tamm Tsirguliina Secondary School 10.Class Past Simple - Lihtminevik Did + II pv ed We liked went to shop I didn't like to go shop Did we like to go shop? Kasutamine: yesterday, then, when, in 1999 etc, last night, last week, last year Past Continuous Kestev minevik Was/were (=olema minevikus + põhitegusõna + ing I was reading a book I wasn't reading a book Was I reading a book? Kasutamine: While, when, as, all morning, all day, all week Past Perfect - Enneminevik Had+ tegusõna III põhivorm (lõpuga ed või ebareeglipäraste sõnade puhul muu) I had asked I had not asked Had I asked? Kasutamine: before, after, already, just, for, since, when Past Perfect Continuous Kestev e...
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterja...
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norr...
Lõpupidu Heli Künnapas Getriin Meister ja Anete Oja Peategelane • Raili 18-aastane Tark, sportlik, ilus Enesekindel, positiivne, püüdlik Õpib hästi, mängib korvpalli Kõrvaltegelased • Marcus • Roomet Esimene armastus Poiss-sõber Päevitunud, tumedapäine, sportlik Heledapäine Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine ...
Kool Teema Juhendaja : Koostas : Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajandite...
M N K Mit. M N K Mit. ? kaashäälik - ? kaashäälik - - - kes? - - kes? - - - - ? - - - ? - - mis? - (- ,- ) mis? - - (- ,- ) M N K Mit. M N K Mit. ? kaashäälik - ? kaashäälik - - - kes? - - kes? - ...
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán COMER como comí comía comeré sööma ...
Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuni...
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
Andrus Kivirähk Koostaja: Riiko Kojoni EP-14 • Sündis: 17. august 1970 (vanus 46), Tallinn • Abikaasa: Ilona Martson • Haridus: Tartu Ülikool • Lapsed: Liisa Kivirähk, Teele Kivirähk, Kaarin Kivirähk • Filmid: Leiutajateküla Lotte, Lotte ja kuukivi saladus, Tom & Fluffy jne… Elulugu • Kolmekordne Nukitsa konkurssi võitja • Sai 2007. aastal Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. • Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik • Neljakordne Eesti kirjanduse aastapreemia laureaat • Lutsu huumoripreemia laureaat • Tammsaare romaanipreemia laureaat Tunnustused * Laia ampluaaga kirjanik: Draamakirjanik, Proosakirjanik, Lastekirjanik, stsenarist. * Ajaloolis-mütoloogilised teemakäsitlused. * Meelis kirjanikuvormideks peab följetoni ning koomilist lühiproosat. * Isikupärane huumor: ideoloogilised kliseed, fantaasiarohke grotesk, mütoloogilised struktuurid. Looming `` Iva...
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e üliv...
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtl...
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
